Ansip: inimõiguste kohtu otsus ei ole hinnang politsei tööle tervikuna

Peaminister Andrus Ansip ei pea Euroopa inimõiguste kohtus märtsis langetatud otsust pronksiöö asjus millekski erakorraliseks ning kindlasti ei käi tema hinnangul otsus politseinike töö kohta tervikuna.

Vastates teisipäeval küsimustele venekeelse Raadio 4 otsesaates, ütles Ansip, et riik ei ole veel võtnud vastu lõpliku seisukohta Euroopa inimõiguste kohtu otsuse suhtes, mis puudutab hüvitise maksmist neljale isikule, kes peeti kinni Tallinnas 2007. aasta aprillis nõukogude sõdurite mälestusmärgi ümberpaigutamise vastase protestiaktsiooni käigus.

"Kui kohus leiab, et riik peab neljale osalejale hüvitust maksma, siis muidugi. See tähendab, et riik on süüdlane. Kuid Euroopa kohus ei ole väitnud, et politsei tegevus oli tervikuna ebaseaduslik," ütles Ansip.

Tema sõnul ei järginud õiguskaitseorganid alati piinliku täpsusega kõiki seadusi, millele juhtis tähelepanu ka Euroopa inimõiguste kohus. "Ma olen nõus sellega, et mõningate episoodide puhul ei olnud dokumenteerimine tasemel, ja võib ette kujutada ka seda, et mõnedes episoodides ei järgitud piinliku täpsusega kõiki seadusi. Ja kui tehti vigu, siis tingimata tuleb seda ka tunnistada," ütles Ansip.

"Kui me mingites konkreetsetes episoodides eksisime, siis tuleb ka oma viga tunnistada," ütles peaminister, rõhutades, et see on tema arvamus ja ei puuduta märtsi lõpus langetatud Euroopa inimõiguste kohtu konkreetset otsust. "Konkreetsel juhul me teeme põhjaliku analüüsi ning selle analüüsi põhjal teeme otsuse. Kuid mingil juhul ei tule Euroopa inimõiguste kohtu otsust pidada üldiseks hinnanguks meie politsei tööle. Ei," ütles peaminister.

Euroopa inimõiguste kohus mõistis neljale kaebajale hüvitise protseduuriliste rikkumiste eest, samas pidas kohus teisi kaebusi vastuvõetamatuteks.

Kaebustega pöördus kohtusse seitse inimest, kellest kolm on Eesti kodanikud, kaks Venemaa kodanikud ja kaks ilma kindla kodakondsuseta isikut. Kõik inimõiguste kohusse kaebuse esitanud pidas politsei kinni  2007. aasta 27. või 28. aprillil.

Kohus leidis, et kaebaja Petrovi suhtes oli kasutatud ülemäärast jõudu ning mõistis Petrovile mittevaralise kahjuna 14 000 eurot. Kaebajate Korobovi, Mihhaidarovi ja Zatvornitski suhtes leidis kohus, et artikli 3 rikkumist ei ole. Samas otsustas kohus, et nende nelja kaebaja kaebusi väärkohtlemise kohta ei olnud kohaselt uuritud ning mõistis protseduurilise rikkumise eest Korobovile, Mihhaidarovile ja Zatvornitskile igaühele 11 000 eurot.

Kõigi nelja kaebaja kohtukuludeks mõistis kohus ühiselt 3000 eurot.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et Eestil on aega kolm kuud kaaluda, kas taotleda asja edastamist Euroopa inimõiguste kohtu 17-liikmelisele suurkojale.

2010. aasta septembris tegi Euroopa inimõiguste kohus samas asjas osaotsuse, milles tunnistas suure hulga kaebusi vastuvõetamatuks.