Mootorikütuste jaemüüjad Neste ja Statoil langetasid reede hommikul bensiini hinda kolm senti liitri kohta ja diislikütuse hinda 2,5 senti liitri kohta.

Neste langetas mootorikütuste hindu reedel kell 9.30 ning Statoil kell 9.55.

Hinnalanguse põhjuseks on sisseostuhindade jätkuv langus viimasel kahel nädalal, teatas Neste.

Pärast hinnalangetust maksab bensiin 95 Neste jaamades 1,324 eurot liitri kohta, bensiin 98 liitrihind on 1,364 eurot ning diislikütuse liitrihind on 1,314 eurot.

Tanklates, kus enne hinnamuutust kehtisid madalamad hinnad, jäid hinnad endiseks, teatas Neste.

Maakonnakeskuste gümnaasiumivõrgustiku korrastamiseks jäid pingerivi alusel sõelale Tartu, Pärnu, Võru, Jõhvi ja Sillamäe linnavalitsuste taotlused. Toetusteks on ette nähtud 23,7 mln eurot, EAS kaasrahastab programmi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Kaitsepolitsei tänavune aastaraamat keskendub Venemaa mõjutustegevusele Eestis, mis on kapo andmetel muutunud järjest agressivsemaks.

"Hoolimata siin saadud tagasilöökidest jätkavad Venemaa eriteenistused oma värbamisüritusi Eesti elanike vastu senisest agressiivsemalt – nii katsete arvu kui ka kasutatavate võtete poolest," kirjutab kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg aastaraamatu eessõnas.

Agi sõnul saab riigi huve ja julgeolekut sihipäraselt kahjustada ka ilma salakuulamise või riigireetmiseta, hoopis rafineeritumate meetoditega. "Tänavuses aastaraamatus on juttu mõistest „pehme jõud”. Kasutan siin meelega jutumärke, sest pehme jõud oma tavapärases kõige üldisemas tähenduses on sümpaatia võitmine pehmete väärtuste kaudu ega justkui peakski julgeolekuasutuste huviorbiiti kuuluma," kirjutab Aeg.

Kaitsepolitsei ei saa tema sõnul aga probleemist mööda vaadata, kui ilustatud sõnade tagant paistavad teistsugused teod ja varjatud eesmärgid. "Kui mõni välisriik või seda teeniv huvirühm tegutseb süstemaatiliselt selle nimel, et enda huvides mõjutada meie riigisisest elu ja otsuseid, siis pole tegemist enam pehme jõu, vaid mõjutustegevusega, nagu seda valdavalt defineeritakse," nendib Aeg.

Et kaitsepolitsei saaks püsida julgeolekuasutuse ülesannete ja proportsionaalse tegevuse piires, peab Aegi sõnul tegema vahet demokraatlikul riigisisesel debatil ning teise riigi katsetel seda debatti enda huvides ära kasutada.

"Olukordades, kus mõne Eesti elaniku või kohaliku huvirühma eesmärgid ja tegevus põimuvad välisriigi omadega, jäägu lõplike hinnangute andmine Eesti avalikkusele. Meie ülesandeks on koguda teavet sellise mõjutustegevuse eesmärkidest, meetoditest ja kanalitest ning oma järeldusi rahvaga jagada," kirjutab Aeg aastaraamatu eessõnas.

Kaitsepolitsei eelmise aasta tegevust kokkuvõtvat aastaraamatut tuvustatakse avalikkusele reedel.

30.-31. märtsil toimunud traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 23 000 linnu 95 liigist.

Kõige enam vaadeldi sinikael-parte (2738), üle tuhande linnu ka hakke, hallvareseid, rasvatihaseid, rohevinte ja põldvarblaseid, teatas ornitoloogiaühing BNS-ile.

Kõige sagedamini vaatlusnimekirjades esinenud liikideks olid seekord võrdselt hallvares ja rasvatihane, keda nägid peaaegu kõik osalejad (92 nimekirjas). Neile järgnesid harakas (80), suur-kirjurähn (77), siisike (77) ja rohevint (70).

Põnevaimateks vaatlusteks olid talvel harva kohatavad liigid soopart, piilpart, metskurvits ja kaelus-turteltuvi ning Eestis vähearvukad liigid roherähn, vöötkakk ja karvasjalg-kakk.

Kestva talve kinnituseks nähti lihavõtte linnuvaatlusel vaid ühte valge-toonekurge ning väga vähe ka põldlõokesi, kuldnokki ja teisi sel ajal tavapäraseid kevadekuulutajaid. Talvele viitab ka rekordiliselt väike kohatud lindude koguarv ning vaatluspäevadel ei täheldatud mingit suuremat lindude rännet.

Eesti Ornitoloogiaühingule saadeti täpselt 100 vaatlusankeeti, mille koostamisel osales üle 300 linnusõbra. Pikima vaatlusnimekirja edastas Peep Veedla oma perega, kes kohtas Põhja-Eestis tehtud retkel 50 linnuliiki. 46 liiki said kirja perekond Lehtmets, perekond Aus ja perekond Arak.

Lihavõtte linnuvaatlus toimub igal aastal lihavõttepühade nädalavahetusel ning seda korraldab Eesti Ornitoloogiaühing juba alates 1998. aastast.

Vaatluspäevadega pööratakse tähelepanu Eesti linnurikkusele ja rändlindude saabumisele.