Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel liikus mullu 23 protsenti töölkäijatest tööle jalgsi või jalgrattaga, mida on oluliselt vähem kui 15 aastat tagasi.

Jalgsi või rattaga tööl käivate inimeste osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud, ulatudes 1997. aastal veel 33 protsendini kõigist töölkäijatest, kirjutab statistikaameti analüütik Meelis Naaber statistikablogis.

Selliste inimeste vähenemine on seotud valglinnastumisega, kuna osa inimesi on kolinud elama linnast välja, kust oleks keeruline autot või ühissõidukit kasutamata linnas tööl käia. Samuti on suurenenud ka nende inimeste hulk, kes peavad tööl käima teises linnas või piirkonnas.

Tööle jalgsi või jalgrattaga minekul on aktiivsemad naised, kellest ligi 30 protsenti ei kasuta autot ega ühistransporti. Meeste hulgas on sama näitaja 14 protsenti. Nii meeste kui ka naiste seas on enim jalutajaid ja rattureid vanuses 25-49, kes moodustavad tööle jalgsi või rattaga minejatest ligi poole. 50-74-aastastest töökäivatest naistest läks tööle jalgsi või rattaga 43 protsenti ning 15-24-aastastest seitse protsenti. Meeste seas olid vastavad näitajad 31 protsenti ja 11 protsenti.

Jalgsi tööl käijate arv on aasta lõikes olenemata muutlikust ilmast küllaltki stabiilne. Kõige kõrgem on see teises kvartalis ulatudes 26 protsendini ning kõige madalam esimeses kvartalis, jäädes 23 protsendi juurde. Jalgratturite puhul mängib aga ilm suuremat rolli - tööle liikumiseks kasutatakse jalgratast kevadel ja suvel kaks korda enam kui sügisel ja talvel.

Põhitöökoha keskmine kaugus elukohast oli jala tööle liikujatel 1,2 kilomeetrit ja jalgrattaga minejatel 3,6 kilomeetrit. Samas elab aga 24 protsenti kõikidest tööle liikujatest oma põhitöökohast kuni kahe kilomeetri kaugusel ning 10 protsenti 2-4 kilomeetri kaugusel. Seega on töökoht jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel ligi 35 protsendil töölkäijatest. Keskmine töökohale jõudmise aeg oli jala liikujatel 14 minutit ning jalgratturitel 15 minutit.

Piirkonniti käiakse kõige aktiivsemalt jalgsi või jalgrattaga tööle Järvamaal ning Läänemaal, kus seda teeb ligi 40 protsenti maakonna töölkäijatest. Skaala teises otsas on aga Harjumaa ning eriti Tallinn. Kui Harjumaal liigub tööle jala või jalgrattaga ligi 17 protsenti töölkäijatest, siis Tallinnas teeb seda vaid iga üheksas inimene ehk ligi 12 protsenti.

Päästeameti demineerijatel tuli teha teisipäeval Eesti eri paigus kahjutuks kuus sõjaaegset lõhkekeha.

Võru maakonnas vajas demineerimist Rõuge vallas Soomõoru külas metsast leitud 75-millimeetrise kaliibriga mürsk, Valgamaal aga Otepää vallas Tõutsi külast leitud 105-millimeetrine mürsk, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Saare maakonnas tegid päästeameti pommieksperdid kahjutuks Salme alevikus Kastani tänavalt leitud kaks mürsku, Tallinnas Aaate tänavalt leitud 88-millimeetrise mürsu ning Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu alevikust leitud 23-millimeetrise mürsu.

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengukava 2014–2020 juhtkomisjon kava kohaselt on arengukava mahuks planeeritud 936 miljonit eurot.

"Meil on kolm põhieesmärki – esiteks keskkonnasõbraliku tootmise edendamine, teiseks investeeringud toidutootmise ja -tööstuse efektiivsuse tõstmisesse, kolmandaks maaelu ja -ettevõtluse toetamine," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Kaitseministeerium esitas valitsusele korralduse eelnõu, mille järgi peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilistele isikud heiskama järgmisel teisipäeval tähistataval veteranipäeval, 23. aprilli Eesti lipu.

Korralduse eelnõu järgi võivad 23. aprillil heisata Eesti lipu ka kõik teised.

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22. Lipud heisatakse asutuse kõikidesse tühjana seisvatesse lipumastidesse ning -vardahoidjatesse.

Valitsus kiitis mullu detsembris heaks veteranipoliitika, mis näeb ette veteranipäeva tähistamise 23.aprillil. Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse neid mehi ja naisi, kes on kaitseväe koosseisus osalenud Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel või välismissioonil. Samuti tunnustab riik veteranipäevaga kaitseväelasi, kes on kaotanud teenistusülesannete täitmisel või väljaõppel püsivalt töövõime.

Need inimesed on oma teenistusega kaasa aidanud Eesti riigikaitse ülesehitamisele ja kindlustamisele, mistõttu on nende tunnustamine olulise tähtsusega Eesti riigile ja rahvale, märkis valitsus mullu detsembris veteranipoliitikat heaks kiites.