Venemaa pole muutunud

Venemaa suhtumine Balti riikidesse ei ole viimase seitsme aasta jooksul muutunud ja seda ei saa endiselt usaldada, leiab reedel Peterburis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ühiskonverentsil käinud riigikogu liige Andres Herkel.

"Ründavad avaldused Eesti, Läti ja teiste naabrite suunal pole kuhugi kadunud, neid tehti ka Peterburis hulganisti," kinnitas Herkel.

Moskvas visiidl viibinud riigikogu väliskomisjoni sõnumitest jääb tema sõnul justkui mulje, et on olemas üks teine Venemaa – väga sõbralik, konstruktiivne, igati nunnu. "Ei, ma ei arva, et kahepoolsetes suhetes peab tüli kiskuma, ent samas ei saa ka ilmselgeid fakte maha vaikida. Kui asevälisminister Titov ei tee lõunasöögil eestlastele etteheiteid, siis ei tähenda see seda, et neid ei tee samal ajal mõni teine poliitik kusagil mujal," nentis Herkel

Hiljutisi pressiteateid lugedes jääb tema hinnangul mulje, et Eesti jaoks ikkagi üsna nõrga sõnastusega piirileppe sündi on hakatud kompenseerima ülepingutatult positiivse kuvandi loomisega Venemaast. "Ei teagi, kust see lähtub – kas [riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko] Mihkelsoni entusiasmist või ajakirjanduse soovmõtlemisest," sõnas Herkel.

Kui piirileppe tekst teeb Tartu rahule ja järjepidevusele nii vaevuaimatava viite, et seda pole sealt tegelikult võimalik välja lugeda, siis tuleb meil Herkeli kinnitusel sügavalt järgi mõelda. "Peame küsima, kas see ikka on meie jaoks otstarbekas? Ammugi ei maksa minna eufooriasse naabri „ootamatust konstruktiivsusest“ ning unistada suurest läbimurdest," leidis Herkel.

Venemaa on jäänud Herkeli sõnul Eesti suhtes samasuguseks Venemaaks, nagu ta oli seitse aastat tagasi. "Sisuliselt on Venemaa muutunud järjest ohtlikumaks ja oma kodanike suhtes repressiivseks riigiks," hindas Herkel.