Narvas tipnes meeste vahel puhkenud tüli möödunud nädala lõpus tulistamisega, mille käigus tappis laskja ühe ning vigastas teist meest, ühtlasi sa tulistaja ka ise vigastada.

Viru ringkonnaprokuratuur jäi tulistamise asjaolusid kommenteerides esialgu napisõnaliseks, kinnitades vaid, et tulistamine toimus ööl vastu pühapäeva kella 1 paiku Narvas Pähklimäe tänaval. Seal sai 20-aastane Deniss kuuli rindu ning kuigi ta viidi Narva haiglasse, ei suutnud meedikud tema elu päästa.

"Samal ajal ja kohas sai laskehaava jalga 19-aastane Anton, kellele anti esmaabi. Kahtlustatav on 34-aastane Aleksei, kes viibib hetkel haiglaravil," lisas prokuratuuri pressiesindaja Katri Krall BNS-ile.

Tema sõnul kuulavad uurijad kahtlustatava üle niipea, kui see on võimalik. "Siis vormistatakse ka kinnipidamine ning taotletakse vahistamist. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel," lisas Krall.

Politsei alustas kriminaalmenetlust, võttes esialgu aluseks karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi.

Sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimistega ühinevad 18 kohalikku omavalitsust ning nende asemel moodustatakse seitse uut omavalitsust, omavalitsuste koguarv väheneb 215-ni.

Eelmise nädala reedel oli tähtaeg, milleks sügisel ühineda tahtjad pidid maavalitsustesse esitama ühinemisdokumendid, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Tähtajaks esitasid paberid Kose ja Kõue vald Harjumaal, Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vald Viljandimaal, Lavassaare ja Audru vald Pärnumaal, Risti, Taebla ja Oru vald Läänemaal, Põlva linn ja Põlva vald Põlvamaal, Kärdla linn ja Kõrgessaare vald Hiiumaal, Püssi linn, Maidla ja Lüganuse vald Ida-Virumaal.

„Nende 18 omavalitsuse juhte tuleb tunnustada. Alati võib öelda, et enne tuleks kogu riik korda teha või veel kümme aastat oodata, kuid need inimesed on väga selgelt võtnud positsiooni, et piirkonna areng on nende endi kätes. Nad vaatavad tulevikku,“ kommenteeris regionaalminister Siim Kiisler toimuvaid ühinemisi.

Ühinemistest võidavad Kiisleri sõnul eelkõige kohalikud inimesed, sest suurem omavalitsus suudab oma elanike heaks rohkem ära teha. "Iga-aastane omavalitsuste võimekuse indeks näitab selgelt, et see piir, kus võimekus oluliselt langema hakkab, on 5000 elanikku,“ rääkis Kiisler.

Praegu toimub omavalitsuste ühinemine absoluutse vabatahtlikkuse alusel. Sügisel alustas regionaalminister omavalitsusreformi ettevalmistamist, mis näeb ette reformi läbiviimise 2017. aastaks. Plaani kohaselt lepivad omavalitsused omavahel kokku piirkonna tõmbekeskused ning valivad vabatahtlikult, millisega neist ühineda 2017. sügisel toimuvateks kohalike volikogude valimisteks.

Eesti Panga nõukogu esimeheks sobib Mart Laar kahekordse peaministri ja iseseisvuse taastanud Eesti majandusreformide ühe käimatõmbaja kogemuse tõttu, ütles president Toomas Hendrik Ilves intervjuus Eesti Päevalehele.

"Sel kogemusel ja nendel teadmistel ei saa lasta niisama seista," ütles Ilves.

"Ma lubasin parlamendifraktsioonidele mullu talve hakul, et põhiseaduslike institutsioonide juhtide ametikohti ei jagata koalitsioonierakondade kokkuleppega ja põhiseaduslikke institutsioone ei politiseerita," ütles Ilves. "Lubasin, et kõigi minu esitatud kandidaatide puhul on ainsaks kriteeriumiks asjatundlikkus. Neid lubadusi olen ma pidanud."

Keskkonnaministeeriumi ja riigiametnike omavoli piirab teadlikult ja tahtlikult jahinduse kättesaadavust laiale elanikkonna ringile, leiavad jahimehed õiguskantslerile, riigikontrollile ja riigikogu saadikutele saadetud pöördumises.

Jahimeeste mõttekoja hinnangul on keskkonnaministeerium loobunud ja ignoreerib kehtiva jahiseadusega ettenähtud kohustuste täitmist.

Keskkonnaministeerium likvideerisjahimeeste teatel 2009. aastal jahimaa korralduse osakonna ning tekkinud on olukord, kus jahimaad on korraldamata. 64 jahipiirkonnas on jahitegevus pöördumise autorite kinnitusel sisuliselt peatunud ja jahimaa korralduskavad puuduvad.

Samuti pole mitme aasta jooksul suudetud jahimeeste teatel kokku panna Eesti maaelu käsitleva, enamusele vastuvõetava regulatsiooniga jahiseaduse eelnõud.

Jahimehi häirib ka olukord, kus riigile kuuluva jahimaa haldaja RMK korraldab jahipidamise õiguse müügi oksjoneid, milleks tal puudub õigus.

Jahmineeste kinnitusel lasub vastavalt kehtivale seadusele riigile jäetava jahipiirkonna kasutajal kohustus võimaldada mitteärilistel eesmärkidel jahipidamist jahimeestele, kellel ei ole jahipiirkonna kasutamise õigust.

Tegelikkuses pole jahimeeste mõttekoja kinnitusel teada juhtumeid, kus RMK pakuks mitteärilistel eesmärkidel jahipidamise võimalust jahimaata jahimeestele. Selle asemel korraldab RMK jahipidamise õiguse müügi oksjoneid peremehetule varale.

Kolmapäeval jõuab riigikokku teisele lugemisele nii huvigruppide seas kui ka parlamendis palju vaidlusi tekitanud uus jahiseaduse eelnõu.