Tallinnas laupäeva hommikul presidendi kantseleile pommiähvarduse teinud mees tuli pärastlõunal ise politseisse ja tunnistas teo üles.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul selgus uurimisel, et algselt kinni peetud isik polnud pommiähvarduse tegemisega otseselt seotud. "Küll aga tuli politseisse mees, kes tunnistas pommiähvarduse tegemise üles. Politsei alustas tema suhtes kriminaalmenetlust," ütles Uldrich BNS-ile.

Uldrichi sõnul helistati kella 8.30 ajal häirekeskusesse ja teatati, et Tallinnas Kadriorus plahvatab presidendi ametiruumides lõhkekeha. Päästeameti demineerijad käisid sündmuskohal olukorda kontrollimas, kuid pommi ei leidnud, samuti ei järgnenud plahvatust.

Karistusseadustik näeb lõhkekehaga ähvardades avaliku korra raske rikkumise eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse. Samuti on eriteenistustel õigus seaduserikkujalt välja nõuda varaline kahju, mis kulus valeväljakutsele reageerimisele.

Pronkssõduri üleviimine Tallinna kesklinnast kaitseväe kalmistule 2007. aastal ööl vastu 27. aprilli oli sunnitud samm; algselt kavatses valitsus kuju austusavaldustega teisaldada suvel, ütles intervjuus BNS-i vene toimetusele haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Eesti Jäähokiliidu juhatus määras karistuse koondiseliikmetele, kes purjutasid juba MM-turniiri ajal Ukrainas ja seejärel ka turniirilt naastes, saabudes Tallinna lennujaama ebakaines olekus, kirjutab Postimees.

Suurim patune Maksim Ivanov, kes kõrvaldati meeskonna koosseisust juba Donetskis, sai kaheaastase võistluskeelu, millest teine aasta on tingimisi. Aasta aega ei tohi koondisesärki kanda Sergei Ivanov, Sergei Novikov, Artjom Rumjantsev, Anatoli Jakovlev ja Filipp Švarõgin. Rahatrahvi meestele ei määratud, kuid hokiliidu presidendi Jaan Möldri sõnul kaalub sekretariaat võimalust nõuda korrarikkujatelt sisse reisikulud, kirjutab Postimees.

«See teema on võibolla ajakirjanduses natuke üle paisutatud, sest selliseid asju ikka juhtub – meenutame kas või kodumaale naasnud võidukat Soome koondist või siis Venemaa noortekoondist, keda ei lastud mullu Kanadas lennukilegi,» viitas Mölder varasematele juhtumitele. «Kui arvestada, et dopingu eest määratakse kaheaastane karistus, siis meie otsus oli selline.»

Samas märkis Mölder, et toimunust tasub õppida teistelgi, mitte ainult hokiliidul. «See on keeruline teema, mida tuleb laiemalt vaadata. Olen viimastel päevadel rääkinud ka teiste alaliitude esindajatega ja võib-olla peame hakkama edaspidi lepingutesse spordimeheliku käitumise punkti sisse kirjutama. Kuid ehk peegeldab juhtunu ka spordi ja laiemalt ühiskonna hetkeseisukorda,» nentis ta.

Juhatus sai ebameeldivustega tegelemise kõrval langetada ka ühe positiivse otsuse – nimelt määrati 800-eurone preemia Ilja Uruševile, kes tuli Leeduga mängima murtud ninaluuga. «Selline peabki olema eeskuju: inimene tuli võistlema selleks, et endast kõik anda,» lausus MM-turniiril arsti kohuseid täitnud Mölder. «Ütlesin talle, et mina arstina vastutust ei võta, aga ta ise tahtis mängida. Alles teisel kolmandikul jäi ta pingile, sest kurtis peavalu. Üdini spordimehelik käitumine!»

Mölder informeeris ühtlasi juhatust, et kaalub järgmisel üldkogul tõsiselt tagasiastumist. «Olen valmis koha uutele tegijatele vabaks jätma. Päevapealt ei lahku ma seetõttu, et ees ootab kongress, kus taotleme taas MM-turniiri korraldamist, ja seal vajame inimest, kes on kõigega kursis,» lausus Mölder Postimehele.

Tema sõnul on lahkumisotsus küpsenud juba mõnda aega ja põhjustatud mitmest asjaolust. «Eesti hoki pole halvas seisus, aga majanduslikult pole asi roosiline. Seisu tegi raskemaks ka kultuuriministeeriumi otsus jätta hoki riigi toetuseta,» loetles Mölder probleemseid punkte.

Peale selle viskas ta väikese kivi ka ajakirjanduse kapsaaeda. «Kahjuks kirjutate teiegi pigem negatiivsest – kui võitsime järjest kolm turniiri, polnud kedagi lennujaamas pildistamas. Raske on muidugi kõigil, aga keerulisem seis on praegu just meeskondlike alade alaliitudel,» võttis Mölder olukorra kokku.

Sõltumatu hinnavõrdlusportaal Energiaturg.ee valis elektripaketi ja –müüja vahetuskampaania Energiatunnel raames osalenud elektrimüüjate pakkumistest välja kõige soodsamad paketid, mille seast on võimalik alates reedest valida endale sobiv elektripakett lisaks kampaaniaga liitunutele nüüd ka kõigil teistel era- ja äritarbijatel.

Energiaturg.ee juhtiva analüütiku Pirmin Tamme sõnul osutusid elektrimüüjate paketihinnad Energiatunneli kampaania tulemusel soodsamaks kui avalike hinnakirjade järgi keskmised paketihinnad kõige aktiivsemal lepingute sõlmimise perioodil elektrituru avanemise eel ning tänu sellele õnnestus portaalil elektrimüüjatega läbirääkimiste teel teha need paketid kättesaadavaks kõigile tarbijatele. "Energiatunneli elektripakettide pakkumised kehtivad vaid 30. aprillini, mistõttu peaksid tarbijad kiirustama oma praeguse elektripaketi ja Energiatunneli pakutava elektrihinna võrdlemisega, mida saab teha portaali iseteeninduskeskkonnas,“ ütles Tamm.

Tema sõnul tasub kõigil tarbijatel oma praegust ostuhinda Energiatunneli pakutavaga võrrelda, kuna valdav osa tarbijaid on personaalsete pakkumiste küsimise asemel sõlminud oma elektrilepingud avalike hinnakirjade põhjal, mille keskmistest paketihindadest on Energiatunneli elektripaketid ka avatud turul seni soodsaimad.

Energiatunneli raames sõlmitav uus elektrileping saaks hakata kehtima 1. juunist. Vana elektrilepingu saab vajadusel samuti lõpetada otse Energiaturg.ee portaali iseteeninduskeskkonnas.

Energiatunnel on elektripaketi ja –müüja vahetuskampaania, mis koondab võimalikult palju elektritarbijaid, et küsida ühiselt elektrimüüjatelt parim pakkumine.

Energiaturg.ee on sõltumatu võrdlusportaal sobiva elektripaketi leidmiseks.