Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel puudub enamusel mopeedidel kohustuslik liikluskindlustus, mis tähendab, et sellise sõidukiga liiklemine on teadlik seaduserikkumine.
Mopeediga liiklemiseks on vaja soetada liikluskindlustuse poliis ja tasuda kindlustusmakse. Poliis väljastatakse liikluskindlustuse lepingu alusel. Leping peab olema igal registreeritud mopeedil vaatamata sellele, kas mopeedi liikluses kasutatakse või mitte.
LKF-i teenindusjuhi Lauri Potsepa sõnul on kehtiv liikluskindlustuse poliis üksnes 3300 mopeedil, samas kui registreeritud mopeede on enam kui 12000. „Enne kevadist esimest mopeedisõitu tuleb kindlasti veenduda mopeedi töökorras olekus ja kõikide dokumentide olemasolus, sealhulgas liikluskindlustuse poliisi kehtivuses. Kindlustuspoliisi kehtivust saab kontrollida LKF-i kodulehel, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST,“ lausus Potsepp.
Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja kannatanule mopeedijuhi tekitatud liikluskahju. Liikluskahjuks loetakse kannatanu töövõimetusest tulenev kahju, ravikulu ning varakahju, näiteks sõiduki või hoone kahjustamine. Liiklusõnnetuse põhjustaja varakahju ei hüvitata, küll hüvitatakse tema ravikulud raviasutuses.
Kindlustuseta mopeediga sõitmise eest on ettenähtud rahatrahv kuni 400 eurot. Kui kahju põhjustatakse mopeediga, mille suhtes ei olnud kehtivat kindlustuslepingut, hüvitab kannatanule kahju LKF. Mopeedi juhil tuleb LKF-i makstud hüvitis ja kahju käsitlemise kulud LKF-ile tagasi maksta.
LKF-i teenindusjuhi sõnul arvatakse tihti ekslikult, et liikluskindlustus kaitseb vaid õnnetuses kannatanut. „Praeguse statistika järgi on mopeediga põhjustatud keskmise kahju suurus 1400 eurot, kuid suurimad kahjud ületavad 10 000 eurot. Seetõttu rõhutame, et liikluskindlustus ei kaitse mitte ainult kannatanuid, vaid ka õnnetuse põhjustanud juhti. Kindlustamata sõiduki kasutamine kätkeb endas suurt majanduslikku riski ja inimesed peaksid seda endale teadvustama,“ ütles Potsepp.