Eestis hukkus aprillis liiklusõnnetustes kolm inimest, mis on selle aasta ohvriterohkeim kuu, samas on tänavu võrreldes eelmise aastaga märgatavalt vähenenud nii liiklusõnnetuste, vigastatute kui ka hukkunute arv.

Mullu nelja kuuga hukkus liiklusõnnetustes seitse inimest, mullu samal ajal oli hukkunud 36 inimest, , ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile.

Inimvigastatutega liiklusõnnetusi on tänavu juhtunud 303 ning vigastada saanud 385 inimest. Mullu nelja kuuga juhtus 358 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 449 inimest.

Joobes juhi süül on tänavu juhtunud 21 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles surma ei ole saanud kedagi. Mullu nelja kuuga põhjustasid joobes juhid 38 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles hukkus kaheksa inimest.

Aprillis juhtus Eestis 83 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles hukkus kolm ja sai vigastada 100 inimest. Mullu aprillis juhtus Eestis 89 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles hukkus seitse ja sai vigastada 117 inimest. Joobes juhid põhjustasid aprillis seitse inimvigastatutega õnnetust, milles hukkunuid ei olnud. Mullu Aprillis põhjustasid joobes juhid 13 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus kaks inimest.

Märtsis ei hukkunud Eestis liiklusõnnetustes ühtegi inimest, mis oli esimene liikluses hukkunuteta kuu Eesti lähiajaloos. Ka jaanuar ja veebruar on olnud erakordselt ohvritevaesed kuud. Nii jaanuaris kui ka veebruaris sai Eestis liiklusõnnetustes surma kaks inimest. Eelmise aasta jaanuaris oli tänavusega võrreldes hukkunuid kuue, veebruaris seitsme, märtsis 12 ja aprillis kuue inimese võrra rohkem.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel juhtus mullu Eestis 1356 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 88 ja sai vigastada 1681 inimest. 2011. aastal juhtus Eestis kokku 1487 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 101 ja sai vigastada 1904 inimest. Seega oli eelmine aasta liikluses parem nii õnnetuste koguarvu, vigastatute kui ka hukkunute arvu poolest.

2010. aastal oli Eestis 1349 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1742 ja hukkus 79 inimest. 2010. aasta oli esimene aasta rohkem kui poole sajandi järel, kui liiklusõnnetusteshukkunute arv jäi alla saja. 2009. aastal juhtus 1501 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1931 ja hukkus 100 inimest.

Liikluses hukkunute aastane arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal.

2008. aastal hukkus Eestis toimunud 1868 liiklusõnnetuses 132 ja sai vigastada 2398 inimest. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 ja sai vigastada 2175 inimest

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 stardib laupäeva varahommikul Prantsuse Guyanast Maa orbiidile.

Eesti tudengite ja IT-ettevõtte CGI koostöös valminud satelliit lendab kosmosesse Eesti aja järgi laupäeval kell 5.06, teatas CGI BNS-ile.

Kuupsatelliidi mõõdud on 10 korda 10 korda 10 sentimeetrit ja kaal veidi üle kilogrammi. ESTCube-1 orbiidile saatmisel kasutatakse esmakordselt uut satelliitide juhtimistarkvara Hummingbird.

Afganistanis teeniv Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 avastas sel nädalal korraldatud operatsioonide käigus ligi 85 kilogrammi narkootilist ainet, isevalmistatud lõhkekehade tehase ning konfiskeeris valitsusvastastelt relvi ja sidevahendeid.

Kolme operatsiooni eesmärgiks oli toetada Afganistani relvajõude ning häirida valitsusvastaste tegevust kevadpealetungi perioodil, teatas kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile.

Luureandmete põhjal algatatud läbiotsimisoperatsiooni käigus leidsid Eesti kaitseväelased isevalmistatud lõhkekehade tehase, kus oli nii valmis lõhkekehasid kui materjali järgmiste valmistamiseks. Lisaks konfiskeerisid nad 15 kilogrammi oopiumivedelikku ja 70 kilogrammi narkootilist ainet, samuti ühe automaadi ja ühe kuulipilduja, mida oli äsja kasutatud NATO rahvusvaheliste julgeolekujõudude ISAF-i patrullbaasi ründamiseks. Esialgsetel andmetel oli konfiskeeritud narkootiline aine oopium.

Estcoy-15 kompaniiülema major Tõnis Metjeri sõnul täitis kaitseväelaste tegevus operatsioonidel eesmärki ning aitas kohalikel julgeolekujõududel läbi viia oma planeeritud tegevusi kõrbealas. Estcoy tulemusrikast tegevust tunnustas ka Helmandi väekoondise juhtkond. "Tõestasime veelkord, et eestlased on väga hea väljaõppega ning kiire reageerimiskiiruse ja manöövrivõimega üksus. Kindlasti ei tule ka uuel kompaniil käed rüpes istuda," lisas kompaniiülem.

Praegu tegeleb jalaväekompanii Estcoy-15 varustuse hooldamise ja järgmise kontingendi vastuvõtmiseks valmistumisega. "Minu hinnangul on kõik mehed andnud endast maksimumi ja teinud head tööd," ütles major Metjer peagi lõppevale missioonile tagasi vaadates lisades, et nüüd jääb veel viia läbi täiendõpe peagi saabuvale Estcoy-16-le ning seejärel oodata kojulendu Eestisse.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 saabus praeguse Eesti kaitseväelaste kontingendi Estcon-14 koosseisus Afganistani eelmise aasta novembris ning naaseb koju maikuu teisel poolel.

Kriminaalpolitseinikud pidasid reedel Tallinna koolis kinni 17-aastase noormehe, kes ähvardas eelmisel õhtul sotsiaalvõrgustikus koolitulistamise korraldada.

Praegustele andmetele tuginedes ei olnud noormehel plaanis ähvardust täide viia, tema enda sõnul oli tegu musta huumoriga, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Noormees on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud kuni 48 tunniks ning viibib praegu politseijaoskonnas.

"On asju, mille üle nalja ei tehta. Sellistesse ähvardustesse suhtume täie tõsidusega. Ajalugu näitab, et valdav osa koolitulistajatest annavad enne tegude täideviimist sellest veebikeskkonnas märku," ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna. "Samuti on internet koht, kus kõrvalseisjatel on raske eristada reaalset ähvardust väga halvast naljast."

Kriminaalmenetlus on alustatud karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist. Kohtus süüdi mõistmisel saab sellise teo eest karistada rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega.