Päästeamet soovib suunata tuleohutusalast koolitust koolide õppepgrammi, et juurutada lastes juba varakult turvalist mõtteviisi.

Päästeameti uue peadirektori Kuno Tammearu sõnul on töö noortega ehk turvalise mõtteviisi kujundamine pikas perspektiivis päästeameti jaoks äärmiselt tähtis. "Pääs teameti eesmärk on viia tuleohutusalane õpe kooli põhiprogrammi. Sest üks asi on see, kui päästjad käivad aegajalt laste ja noorte juures tuleohutusalaseid selgitusi jagamas, kuid oleks vaja, et sellest räägiks iga õpetaja ning tuleohutuse koolitunnid oleks õppe programmis eraldi ette nähtud ," ütles Tammearu usutluses BNS-ile.

"Mõistame, et see on tohutu muutus, sest koole on palju, kuid meil on hea koostöö haridus- ja teadusministeeriumiga, kellega me antud süsteemi ette valmistame. Tuleviku ühiskonna mõjutamise läbi tagame selle, et edaspidi on tuleõnnetusi veelgi vähem," lisas Tammearu.

Tema sõnul tuleb pidevalt analüüsida, kuidas võimalikult efektiivselt noorteni jõuda ja kus noored viibivad. "Kindlasti on siin üks märksõna sotsiaalmeedia, mille kaudu on tänapäeval võimalik noorteni jõuda. Miks mitte ei võiks meil tulevikus olla vabatahtlikud päästjad ka veebis, näitkes Facebookis, et kirjutada seal pidevalt ohutuse teemadel ja kanda nii turvalist mõtteviisi noorteni," arutles Tammearu.

Päästeamet hakkas ennetustööle süsteemselt tähelepanu pöörama alates 2006. aastast ja tulemused räägivad Tammearu sõnul ise enda eest - tuleõnnetuste arv on selle aja jooksul märkimisväärselt vähenenud, tulesurmade arv on vähenenud suisa kolm korda ja ka tänavuse aasta on numbrid on samuti oluliselt väiksemad kui eelmisel aastal.

"Seega ei saa ennetustegegvuse tähtsust kuidagi alahinnata ning panustamine selles valdkonnas peab kindlasti jätkuma. Esmalt on oluline teada sihtrühmi, kelleni meil on vaja jõuda, ning töö selles osas on muutumas üha keerulisemaks, sest põrkume inimeste sotsiaalsete probleemidega," ütles Tammearu.

Tema sõnul on praegune tules hukkunu keskmiselt 50-aastane, sageli alkoholi tarbiv ja suitsetav mees, ning kui arvestada, et paljud nei st ei ole sotsiaalselt väga aktiivsed, siis on tuleohutusjutuga nendeni jõudmine suur väljakutse. "Võimalusi on erinevaid, üks on kindlasti tihe koostöö kohalike omavalitsustega ja sotsiaaltöötajatega. Kuid kindlasti tuleb endale ka aru anda, et kusagil tuleb piir ette, et tulesurmade osas 0-ni pole jõudnud veel ükski riik," ütles Tammearu.

Afganistani poole asus laupäeva pärastlõunal teele Eesti jalaväekompanii Estcoy-16, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Estcoy-16 on eelviimane Afganistani suunduv üksus, kuna umbes aasta pärast toob Eesti oma väed Afganistanist välja.

Täpsed ülesanded, mida Eesti kaitseväelased Afganistanis täitma hakkavad, selguvad pühapäeval kohale saabudes. Tõenäoliselt jääb kompanii tegutsema kiirreageerimisüksusena.

Eesti kontingendi ülem Afganistanis major Arno Kruusmann ütles, et jalaväekompanii läheb täitma riigi poolt võetud liitlaskohustust.

"Meil on võibolla natukene lihtsam tänu sellele, et varasemad missioonid on teinud väga tublit tööd seal," sõnas ta.

Väljaõpe algas jaanuaris ning kestis aprilli lõpuni. Kahele kolmandikule koosseisust on see missioon esimene.

Kapten Arvo Jõesalu sõnul moodustab Estcoy-16 tuumiku Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii, kes on juba pikalt koos teeninud ja tunnevad üksteist.

"Need, kes on juba juurde tulnud, on koos harjutanud eelmise aasta sügisest ning selle aasta algusest läbinud kolm suuremat kontrollõppust. Ma olen täiesti kindel, et sõdurid teavad üksteist, usaldavad ja tunnevad oma ülemaid."

Estcoy-16 tuleb tagasi novembris.

Teeme Ära talgupäeval osales laupäeval ühtekokku 36 270 inimest, mis on rohkem kui mullu, teatasid ürituse eestvedajad.

Talgupäeva raames toimus kokku 1522 talgut.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 10 582 inimest. Saaremaal osales 3160 inimest, Pärnumaal 2849, Ida-Virumaal 2549, Tartumaal 2472, Läänemaal 1985, Raplamaal 1966, Lääne-Virumaal 1965, Viljandimaal 1749, Järvamaal 1560, Jõgevamaal 1500, Võrumaa 1363, Valgamaal 1251, Põlvamaal 816, Hiiumaal 423. Kanadas osales talgutel 70 ja Soomes 10 inimest.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et eestimaalased näitasid taas veenvalt oma koostegemise võimu ja väge.

„Täna toimus suurepärane talgupäev! Seda eriliselt head tunnet, mis võttis võimust täna talgustaabis kõiki talguid läbi helistades, on raske sõnadesse panna. Täna nägime taas, et maikuu esimesest laupäevast on saanud üle-eestiline hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine ’teeme ära’ päev,“ rääkis Tüür.

Tüüri sõnul tõi vahetu tagasiside talgupaikadest esile kogukonnatunde tähtsuse inimeste jaoks, sest j ust ühises tegutsemises peitub sügavam väärtus, mida argipäevas sageli napib.

„Varasemast suurem arv talguid ja rohkem talgulisi näitab, et siiras soov panustada vabatahtlikult ühiskonna arengusse on kasvamas. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Aitäh, Eestimaa, selle hoolivuse ja õlatunde eest!“

Talgupäeva raames korraldati rohkelt eriilmelisi talguid nii linnas kui maal, kõige rohkem küla- ja heakorratalguid, samuti haljastuse ja looduskaitse talguid, kultuuripärandi aasta egiidi all toimunud mälestiste talguid, spordiaasta raames peetud terviseradade jm spordirajatiste korrastamise talguid, lisaks ühendati mitmes paigas praktiline töö mõttetalgutega.

Kogu laupäevane talgupäev kulges ilma oluliste vahejuhtumiteta. Paar väiksemat äpardust siiski juhtus: üks talguline lõikas prügi koristades klaasitükiga säärde, kuid talguliste seas olnud perearst andis kohe esmaabi ja talguline sai tööd jätkata. Esna kandis tekkis aga lõkkest väike kulupõleng, mille talgulised suutsid ise kiirelt kustutada. Paar kinni jäänud autot ja traktorit saadi õhtuks samuti kätte.

Keskkonnainspektsioon on viimasel ajal kas ise või tänu inimeste teadetele avastanud, et mõned Eesti aiandusärid pakuvad müügiks meil looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimistusse kantud kanada kuldvitsa seemneid ja istikuid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kanada kuldvits toodi ajavahemikul juulist septembrini õide puhkeva ilutaimena Eesti aedadesse juba päris ammu. Kuna 1990. aastatel hakkas liik teeäärtes, niitudel ja jäätmaadel võimust võtma, kanti see peagi invasiivsete võõrliikide nimekirja. Praegu on kanada kuldvits üks 13 taimeliigist, mille seemnete või istikute sissetoomine, müük ja muldapanek on Eestis keelatud. Sisuliselt on tegu sama ohtliku taimega nagu kõigile tuntud karuputk, mida on hakatud riiklikult tõrjuma.

See, et ohtlikuks peetud kanada kuldvitsa istikuid või seemneid on nüüd leitud ühtekokku nelja Tallinna, Tartu, Järva- ja Tartumaa aiandusäri müügikuulutustest, on paljuski seotud ettevõtete tegematajätmisega. Inspektsioon pidas tähtsamaks neid probleemist teavitada ega näinud vajadust äride nimesid avalikustada.

"Ettevõtetel on kohustus ise välja selgitada oma tegevusvaldkonnas kehtivad eriseadustest tulenevad nõuded," kinnitas võõrliikidega tegelev keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Helena Täär. "Uute taimeliikide ja nende seemnete ostmisel tuleb kontrollida, et mõni taimeliik ei kuuluks looduslikku tasakaalu ohustavate liikide hulka. Kuna hetkel on neid nimekirjas 13, siis ei tohiks see väga mahukas töö olla."

eadus lubab keskkonnainspektsioonil võõrliikide kasutusnõuete rikkumise eest füüsilisele isikule määrata kuni 1200 eurot ja juriidilisele isiku­le kuni 3200 eurot trahvi.

Botaanik Toomas Kukk selgitas, et sarnaselt karuputke ja kanada kuldvitsaga on koduaedadest looduses levima hakanud näiteks verev lemmalts, osa mitmeaastaseid astreid ja pargitatar ehk vooljas kirburohi. Viimane neist on kiire leviku tõttu arvatud ka maailma saja agressiivsema taimeliigi hulka.