Kuus opositsiooni kuuluvat riigikogu jahimeeste toetusgrupi liiget pöördus esmaspäeval president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata uus jahiseadus, kuna see läheb vastuollu põhiseadusega.

„25. aprillil riigikogus vastu võetud jahiseadus on nüüdseks läbinud põhjaliku analüüsi. Konsulteerimine juristidega ja eriti advokaadibüroolt RASK saadud arvamus vaid kinnitas meie veendumust, et uus jahiseadus rikub Eesti Vabariigi põhiseadust ja teda ei tohiks sellisel kujul jõustada,“ ütles sotsiaaldemokraatlikku erakonda (SDE) kuuluv riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Rüütli avaldas SDE pressiesindaja teatel lootust, et president kaalub hoolikalt toodud argumente ja otsustab seaduse riigikogule tagasi saata.

„Jahiseaduse jõustumise tähtaeg 1. juuni riivab ilmselgelt õiguskindluse põhimõtet. Puudub kaalukas huvi ja praktiline vajadus seaduse nii kiireloomuliseks rakendamiseks. Riigikohus on tunnistanud isegi 2,5 kuu pikkuse jõustamisaja põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see on majandustegevuse ümberkorraldamiseks ebamõistlik aeg. Praegu käib aga jutt lühemast perioodist kui kalendrikuu,“ seisab saadikute pöördumises.

Kadriorgu saadetud kiri osutab ka sellele, et seadusesse kirjutatud kahjude hüvitamise regulatsioon riivab keskkonna säästliku kasutamise kohustust, kuna ta seab ohtu uluksõraliste populatsiooni ja võib kaasa tuua loomade üleküttimise.

„Puudub mõistlik põhjendus, miks pannakse kõik suurulukitega seotud kulud ja majanduslikud riskid jahimeeste õlule isegi siis, kui nad on kõik oma kohustused täitnud. Loodus ja ökoloogiline tasakaal on ometi üldine huvi ja kaitstav põhiseaduslik väärtus,“ leiavad pöördumisele alla kirjutanud riigikogu liikmed. Kahjude hüvitamise kord riivab nende hinnangul ka võrdsuspõhiõigust, õigust vabale eneseteostusele ja ettevõtlusvabadust.

„On selge, et jahiseadus ei suuda täita endale seatud eesmärki säilitada ökoloogiline tasakaal,“ märgivad Karel Rüütli, Rein Randver, Tiit Tammsaar, Lembit Kaljuvee, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva.

Riigikogu võttis tänavu 25. aprillil vastu uue jahiseaduse, mis on saanud nii jahimeeste kui metsaomanike kriitika osaliseks. Uus seadus jõustub 1. juunil.

Tartu ülikooli ja maaülikooli teadlaste aruande järgi selle sajandi lõpuks kliima soojenemise tõttu suuremale osale Eesti jõgedele talvel enam jääkatet ei teki.

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse hüdrobioloogia professori Tiina Nõgese sõnul toob kliima soojenemine endaga kaasa 21. sajandi lõpuks Eesti siseveekogude hüdroloogilise režiimi olulise muutumise.

"Jõgede jääperiood muutub lühemaks ning suuremas osas jõgedel jääkatet ei teki. Märgatavalt suureneb jõgede talveäravool, kevadine suurvesi jääb väiksemaks ja nihkub varasemale ajale, millega kaasneb kevadiste üleujutuste vähenemine," selgitas Nõges.

Ta märkis, et kliimamuutus reeglina halvendab veekogude seisundit sarnaselt otsese inimmõjuga ja seetõttu peavad planeeritavad veekogude kaitse- ja tervendamismeetmed olema selle võrra tõhusamad. Eestis on kliimamuutus seni küll suhteliselt tagasihoidlik, kuid teadlaste hinnangul siiski juba ilmne eelkõige põudade, tormide ja üleujutuste sagenemise näol.

Teadlased tutvustavad keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud aruannet kolmapäeval toimuval seminaril, teatas maaülikooli pressiesindaja BNS-ile.

Haridus- ja teadusministri määrusega vabastati koolid lõpueksamite kõikide suuliste osade kohustuslikust salvestamisest.

Põhikooli- ja gümnaasiumi lõpueksamite suulised osad salvestatakse vaid juhul, kui õpilane avaldab selleks enne eksami sooritamist soovi, teatas ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Lõpueksamite suulise osa salvestamine tagab õpilasele võimaluse vaide esitamisel seda eksamiosa järelhinnata. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt olid koolid kohustatud sellest aastast salvestama lõpueksamite kõik suulised osad.

Koolidelt tuli info, et võõrkeele eksamite üldine salvestamiskohustus on nende jaoks liialt koormav ning sellise hulga salvestiste haldamine suurendab bürokraatiat. Salvestamine võib liigselt suurendada ka eksami tegijate stressi.

Määrusesse lisati säte, mille kohaselt koostab eksameid korraldav asutus SA Innove koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga valimi koolidest, kes on kohustatud alates järgmisest õppeaastast ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite suulised osad salvestama ning edastama seejärel salvestised analüüsimiseks SA-le Innove.

Valimis olevate põhikooli ühtsete lõpueksamite ja riigieksamite suuliste osade salvestised annavad riigile objektiivset infot, mida kasutatakse õppekava õpitulemuste, suulise eksami formaadi ja hindamiskriteeriumide parandamisel, samuti hindajate ja intervjueerijate koolitamisel.

Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 kosmosesse toimetav Euroopa kanderakett Vega ootab Prantsuse Guyanas kosmosesadama stardiplatvormil ilmastikuolude normaliseerumist, start võib toimuda lähiajal lühikese etteteatamisega.

ESTCube-1 delegatsiooni juht Euroopa kosmosesadamas Prantsuse Guyanas, Tartu ülikooli doktorant Silver Lätt teatas, et stardi edasilükkamise põhjuseks olnud tugevad tuuled atmosfääri ülakihtides ei vaibunud nädalavahetusel, vaid hoopis tugevnesid.