Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi püsivad mai alguse kohta jahedad ilmad vähemalt kuni järgmise nädala alguseni.

Neljapäeva ööks tugevneb kõrgrõhkkonna mõju ja ilm on sajuta ning mõõduka edela- ja läänetuulega. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni +3° kraadi Päeval eemaldub kõrgrõhkkond Venemaale, kuid selle lääneservas püsib Eestis ilm sajuta ja võrdlemisi päikeseline. Sooja on rannikul kuni 8, sisemaal 10-15 kraadi. Tuul pöördub edelasse ja tugevneb, sest Skandinaavia õhuruumi jõuab uus madalrõhkkond.

Reede öösel madalrõhkkond eemaldub ja läänekaare tuul nõrgeneb. Päevaks tugevneb kõrgrõhkkond ja tuul vaibub. Ilm on sajuta. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +3, päeval 12-15 kraadi, meretuulega rannikul on sooja alla 10 kraadi.

Laupäeval läheneb lõuna poolt madalrõhkkond ja selle sajupilvede serv võib õhtul Kagu-Eestini ulatuda. Suuremal osal Eestist jääb tõenäoliselt tugevamaks kõrgrõhuvöönd ja ilm püsib sajuta ning vaikne. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +3 kraadi, päeval on sooja 13-17 kraadi, rannikualad on aga jätkuvalt märksa jahedamad.

Pühapäeval riivab Eestit madalrõhulohk ja siin-seal sajab vihma. Läänekaare tuul päeva peale veidi tugevneb. Öösel on sooja 2-7, päeval 8-13 kraadi.

Esmaspäeval tugevneb kõrgrõhkkond ja ilm on sajuta. Tuul puhub läänekaarest ja on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +5 kraadi, päeval on sooja 12-16 kraadi.

Teisipäeval püsib Eesti kohal kõrgrõhuala. Ilm on rahulik, sajuta ja pilvi on vähe. Öösel on sooja 2-7, päeval 13-18 kraadi.

Päästeamet vajab lähiaastatel ligi 90 uut põhi-, paak- ja redelautot, et vahetada välja amortiseerunud tehnika.

Päästeameti uue peadirektori Kuno Tammearu sõnul pole praegu komandode tehnilise varustatuse osas olukord kiita. "Kuid õnneks on lootust, et tehnikat saab uuendada ning seda just Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastuse arvelt. Meie jaoks võib reaalset tulemit hakata nägema vast 2016. aasta lõpus ja 2017. aastal," ütles Tammearu usutluses BNS-ile.

Autotehnikast rääkides on Tammearu sõnul kõige olulisem põhiautode uuendamine, samuti on kiiremas korras vaja juurde paakautosid. "Kumbagi oleks vaja 40 ringis, samuti on vaja juurde redelautosid. Väga palju Vene tehnikat olime sunnitud panema seisma, kuna nad muutusid päästjatele lihtsalt ohtlikuks," selgitas Tammearu.

Praegu on kaasaaegseid redelautoasid vaid kaks ja tõstukautosid kolm, kuid juurde oleks vaja viis-kuud sellist autot. "Õnneks oleme jõudnud olukorda, kus Vene päritolu autosid sisuliselt enam ei kasutata, vaid mõni üksik on töös metsakustutusel. Nii esimese kui ka teise põhiautona ei sõida praegu komandost välja enam üksi Vene päritolu auto," ütles Tammearu.

Päästeauto ekspluatatsiooni aeg riiklikus komandos võiks jääda maksimaalselt 20 aasta kanti ja sedagi mitte igal pool. Tallinnas, kus väljasõite on palju, on see aeg 10 aastat, siis liigub auto mõnda väiksema koormusega komandosse ja lõpuks jõuab vabatahtlike kätte.

President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves alustavad kolmapäeval riigivisiiti Kanadas, Ilves on läbi Eesti ja Kanada suhete ajaloo esimene Eesti riigipea, kes saabub Kanadasse riigivisiidile.

Visiidi peamine eesmärk on tugevdada Eesti ja Kanada kahepoolseid poliitilisi ja majandussuhteid ning kinnitada Atlandi-ülese koostöö tähtsust. Eesti riigipea kohtub Ottawas Kanada kindralkuberneri David Johnstoniga, Kanada parlamendi liidrite Noël A. Kinsella, Andrew Scheeri jaPeter Van Loaniga ning peaminister Stephen Harperiga.

Torontos kõneleb president Ilves Euroopa Liidu tulevikuvisioonidest mõjukal majandusfoorumil Economic Club of Canada ning kohtub Kanada-Eesti Kaubanduskoja liikmete ja sealsete eestlastest ettevõtjatega. Samuti külastab ta IKT-le keskendunud Waterloo/Kitcheneri tehnoloogiapiirkonda ja Kanada Innovatsioonikeskust Communitech ning esineb seal avaliku ettekandega e-valitsemise ja küberjulgeoleku teemal. Samas allkirjastavad koostöömemorandumi Tallinna tehnikaülikooli ja Waterloo ülikooli esindajad ning Eesti IT-ettevõtjad kohtuvad oma partneritega.

Toronto Eesti Majas kohtub president Ilves Eesti sealse kogukonnaga. 4. mail, rahvusvaheliseks kasvanud talgupäeval „Teeme ära!“ osalevad Eesti riigipea ja Evelin Ilves Jõekääru noortelaagris, kus Toomas Hendrik Ilves ka ise lapsepõlves käis.

Evelin Ilves külastab Ottawa lastehaiglat CHEO, kus ravitakse ka psüühiliste häiretega lapsi ning oluliseks peetakse näiteks lapsevanema osavõttu lapse haiglapäevade rutiinist. Torontos külastab Evelin Ilves eestlastest eakatele mõeldud puhke- ja hooldekodu Ehatare.

Presidendi ametlikku delegatsiooni kuuluvad ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kultuuriminister Rein Lang, riigikogu liikmed Liisa Pakosta ja Imre Sooäär, kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, välisministeeriumi Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö küsimuste asekantsler Mart Laanemäe, Tallinna tehnikaülikooli teadusprorektor professor Erkki Truve ja küberjulgeoleku programmi juht Marko Kääramees, Cybernetica AS-i juhatuse liige Aivar Usk ja NOW! Innovations tegevjuht Üllar Jaaksoo.

President Ilves ja Evelin Ilves lahkuvad Kanadast 5. mail.

Välisminister Urmas Paet kinnitas kohtumisel oma Afganistani kolleegi Zalmai Rassoulile, et Eesti jätkab Afganistani ülesehitamise toetamist ka pärast liitlasvägede lahkumist järgmisel aastal.

Paet märkis, et saabuvast suvest juhivad Afganistani julgeolekujõud täielikult ise julgeolekuoperatsioone kogu riigi ulatuses. "See on märkimisväärne samm Afganistani julgeolekupoliitilises arengus ning meie ühine eesmärk on täitumas – Afganistan võtab kogu initsiatiivi terrorismivastases võitluses enda kanda," sõnas Paet. Ta meenutas pressikonverentsil oma hiljutist visiiti Afganistani, kus tal oli võimalik kohtuda kõigi seal teenivate Eesti kaitseväelastega. Eesti üksused viibivad baasis, kuna operatsioone viivad läbi Afganistani julgeolekujõud.

"Eesti toetus tsiviilprojektide näol jätkub Afganistanile ka pärast suurema osa rahvusvaheliste julgeolekujõudude lahkumist," kinnitas Paet. Tema sõnul keskendub Eesti Afganistanis hariduse, tervishoiu ja heade valitsemistavade valdkondadele.

Paeti sõnul on Eesti valmis aitama Afganistani valitsust ka e-riigi ülesehitamisel. "Ootame Afganistani e-riigi juhte ja ministeeriumide esindajaid Tallinnasse nädalasele kursusele, et täpsemalt määratleda Afganistani huvi ja kavandada edasise koostöö võimalusi," ütles Paet. 13.- 14. mail tuleb Eestisse visiidile Afganistani infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniminister. Minister lisas, et vastavalt Afganistani soovile on sealsed tudengid oodatud Tallinna tehnikaülikooli kahe-aastasesse magistriprogrammi inseneride väljaõpetamiseks.

Rassoul tänas kohtumisel Eestit senise panuse eest ja tunnustas Eesti rolli Afganistani ülesehituses. "Meil on hea meel, et Eesti toetus jätkub ka edaspidi," ütles ta.

Rassoul kinnitas, et pärast liitlasvägede lahkumist 2014. aastal saab Afganistan olema stabiilne ja edukas riik. Tema sõnul ei jäta liitlased Afganistani üksi.

Eesti ja Afganistani välisminister väljendasid valmisolekut alustada välisministeeriumite vahel regulaarseid poliitilisi konsultatsioone.

Paeti sõnul on 2014. aastal toimuvad valimised Afganistani demokraatliku arengu proovikiviks.

Afganistani välisminister Zalmai Rassoul kuulub Eestis riigivisiidil viibiva Afganistani riigipea Hamid Karzai delegatsiooni.