EESTI UUDISED BNS

Maanteeamet alustab esmaspäeval riigimaanteede neljarajalistel teelõikudel kohati piirkiiruse tõstmist 110 kilomeetrini tunnis, kokku tõuseb lubatud piirkiirus maanteedel 193,4 kilomeetri ulatuses.

Sarnaselt eelmise aastaga kaherajalistel teedel tänavu lubatud piirkiirus ei tõuse, ütles maanteeameti pressiesindaja BNS-ile.

Piirkiiruse tõstmine kehtib A- ja B-kategooria sõidukitele ehk mootorratastele ja sõiduautodele.

Tallinna-Narva maanteel saab tänavu 110 km/h sõita 121,3 kilomeetri, Tallinna-Tartu maanteel 49,9 kilomeetri ning Tallinna-Pärnu maanteel 22,2 kilomeetri ulatuses.

Tallinna-Narva maanteel saab Narva suunas liikudes sõita 110 km/h Loo-Kuusalu 28,7-kilomeetrisel, Ilmastalu-Valgejõe 22,7-kilomeetrisel, Loobu-Aaspere 9,7-kilomeetrisel, Järve-Täkumetsa 2,3-kilomeetrisel ning Täkumetsa-Edise 2,8-kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Edise-Järve 4,4-kilomeetrisel, Aaspere-Loobu 9,5-kilomeetrisel, Valgejõe-Kemba 6,3-kilomeetrisel, Liiapeksi-Kiiu 15,2-kilomeetrisel ning Kodasoo-Loo 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Tartu maanteel saab Tartu suunas liikudes sõita 110 km/h Peetri-Aruvalla 20-kilomeetrisel ning Tarbja-Valgma 5,1.kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Valgma-Tarbja 5,1-kilomeetrisel ja Aruvalla-Peetri 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Pärnu maanteel saab Pärnu suunas liikudes sõita 110 km/h Laagri-Ääsmäe 10,7-kilomeetrisel ja Tallinna suunas Ääsmäe-Laagri 11,5-kilomeetrisel lõigul.

Mullu kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 172,3 kilomeetril.

Valitsuse liikluskomisjon kiitis tänavu jaanuaris heaks ettepaneku mitte tõsta tänavu suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis. Piirkiirus jäi kaherajalistel teedel liikluse halvenenud olukorra tõttu tõstmata ka mullu.

2011. aastal kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 148,1 kilomeetril ja 100 km/h 658,4 kilomeetril.

Tavapäraselt tohib Eesti teedel sõita kuni 90 km/h.

Möödunud nädala lõpus Narvas kaht inimest tulistanud, neist ühe tapnud mees jääb kohtueelse uurimise ajaks vabadusse, kuna kohus keeldus reedel teda vahistamast.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Katri Kralli sõnul esitas politsei 34-aastasele Alekseile kahtlustuse tapmises, samuti tulirelva, laskemoona ning kahe helisummuti ebaseaduslikus käitlemises ning prokurör taotles tema vahi alla võtmist.

"Viru maakohtu reedese määrusega jäeti kahtlusaluse vahistamistaotlus rahuldamata. Kohtu arvates ei ole põhjendatud prokuratuuri seisukoht, et varem kohtulikult karistamata kahtlusalune võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt kuritegusid toime panna," ütles Krall BNS-ile.

Kuna tunnistajate ja kahtlusaluse ülekuulamisel antud ütlused on vastuolulised, siis võib esitatud tapmiskahtlustus olla kohtu hinnangul ennatlik. "On võimalik, et kahtlusalune kasutas ebaseaduslikku tulirelva enesekaitseks, kuna talle tekitati tõsiseid kehavigastusi," märkis kohus.

Prokuratuuri kinnitusel on tulirelv, laskemoon ning helisummutid kahtlusaluselt kohtueelse menetluse käigus ära võetud. "Esialgsetel andmetel ei olnud kahtlusalune ohvri ning kannatanuga tuttav. Uurimine ning sündmuse täpsete asjaolude väljaselgitamine selles kriminaalasjas jätkub," lisas Krall.

Tema sõnul on prokuratuuril 10 päeva jooksul õigus esitada määruskaebus kohtu määrusele kahtlusalune vabadusse jätta.

Tulistamine toimus ööl vastu 21. aprilli kella 1 paiku Narvas Pähklimäe tänaval. Seal sai 20-aastane Deniss kuuli rindu ning kuigi ta viidi Narva haiglasse, ei suutnud meedikud tema elu päästa. Samal ajal ja kohas sai laskehaava jalga 19-aastane Anton, kellele anti esmaabi. Ka tule avanud Aleksei sai vigastada ja ta viidi haiglasse.

Haigekassa nõukogu kinnitas reedel mulluse majandusaasta aruanne, mille kohaselt tulud kasvasid võrreldes 2011. aastaga ligi seitse protsenti 783,1 miljoni euroni ja kulud ligi kaheksa protsenti 780,9 miljoni euroni.

"Haigekassa 2012. aasta eelarve täitus 100-protsendiliselt," ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross. "Suurendasime parema kättesaadavuse tagamiseks nii perearstiabi kui eriarstiabi rahastamist, samuti suurenes ennaktempos hooldusravi eelarve."

"Hooldusravi eelisrahastamine on olnud teadlik valik ning jätkub ka 2013. aastal. Seda nii kasvava nõudluse kui paljude uute hooldushaiglate ja õendusabi osakondade ehitamise tõttu," ütles haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Taavi Rõivas

Ravikindlustatute arv aasta lõpus oli 1 237 104, neist 46 protsenti moodustasid töötajad. Riigi poolt kindlustatuid oli viis protsenti ning kindlustatutega võrdsustatud isikuid oli 49 protsenti.

Töötavate kindlustatute osakaal on mullusega võrreldes pisut tõusnud, kuna paranenud on tööhõive, samaaegu on vähenenud riigi poolt kindlustatute arv, märkis haigekassa.

Perearstile pöördus mullu 973 882 inimest, kasvanud on nii perearsti kui pereõe vastuvõttude arv. Keskmiselt külastatakse perearsti 5,5 korda aastas. Üldarstiabi rahastamiseks kulus möödunud aastal 70,2 miljonit eurot, mida on kuus protsenti enam kui 2011. aastal.

Eriarsti teenuseid kasutas mullu 795 581 kindlustatut. Keskmiselt külastatakse eriarsti neli korda aastas. Eriarstiabi rahastamiseks kulus kokku üle 450 miljoni euro, mis on kaheksa protsenti enam kui 2011. aastal. Ühe inimese ambulatoorne vastuvõtt maksis haigekassale keskmiselt 52 ja haiglas ravimine 1124 eurot.

2011. aastaga võrreldes kasvas hooldusravi eelarve 18 protsenti, kokku kulus hooldusravi rahastamiseks ligi 17,5 miljonit eurot. Hooldusravi juhtude arv suurenes 13 protsenti, kõige rohkem ehk 15 protsenti kasvas koduõe teenuse kasutamine.

Soodusravimite hüvitamiseks kulus haigekassal ligi 99 miljonit eurot. Apteekidest osteti mullu ravimeid üle 7,4 miljoni soodusretsepti alusel, mida on ligi poole miljoni võrra enam kui 2011. aastal. Endiselt langeb inimese keskmine väljaminek retsepti kohta, mis mullu oli 6,56 eurot.

2012. aastal hüvitas haigekassa üle 300 000 töövõimetuslehe, mis on samas suurusjärgus 2011. aastaga. Pisut on kasvanud väljamakstava hüvitise suurus tulenevalt keskmise palga kasvust Eestis.

Gruusia sõda lõpetas Eestis vaidluse ajateenistuse ja reservväe vajalikkuse üle, ütles kaitseminister Urmas Reinsalu reedel Eesti Sõjamuuseumi konverentsil "Riigikaitse leiutamine 1990-2004".