Möödunud nädala lõpus Narvas kaht inimest tulistanud, neist ühe tapnud mees jääb kohtueelse uurimise ajaks vabadusse, kuna kohus keeldus reedel teda vahistamast.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Katri Kralli sõnul esitas politsei 34-aastasele Alekseile kahtlustuse tapmises, samuti tulirelva, laskemoona ning kahe helisummuti ebaseaduslikus käitlemises ning prokurör taotles tema vahi alla võtmist.

"Viru maakohtu reedese määrusega jäeti kahtlusaluse vahistamistaotlus rahuldamata. Kohtu arvates ei ole põhjendatud prokuratuuri seisukoht, et varem kohtulikult karistamata kahtlusalune võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt kuritegusid toime panna," ütles Krall BNS-ile.

Kuna tunnistajate ja kahtlusaluse ülekuulamisel antud ütlused on vastuolulised, siis võib esitatud tapmiskahtlustus olla kohtu hinnangul ennatlik. "On võimalik, et kahtlusalune kasutas ebaseaduslikku tulirelva enesekaitseks, kuna talle tekitati tõsiseid kehavigastusi," märkis kohus.

Prokuratuuri kinnitusel on tulirelv, laskemoon ning helisummutid kahtlusaluselt kohtueelse menetluse käigus ära võetud. "Esialgsetel andmetel ei olnud kahtlusalune ohvri ning kannatanuga tuttav. Uurimine ning sündmuse täpsete asjaolude väljaselgitamine selles kriminaalasjas jätkub," lisas Krall.

Tema sõnul on prokuratuuril 10 päeva jooksul õigus esitada määruskaebus kohtu määrusele kahtlusalune vabadusse jätta.

Tulistamine toimus ööl vastu 21. aprilli kella 1 paiku Narvas Pähklimäe tänaval. Seal sai 20-aastane Deniss kuuli rindu ning kuigi ta viidi Narva haiglasse, ei suutnud meedikud tema elu päästa. Samal ajal ja kohas sai laskehaava jalga 19-aastane Anton, kellele anti esmaabi. Ka tule avanud Aleksei sai vigastada ja ta viidi haiglasse.

Haigekassa nõukogu kinnitas reedel mulluse majandusaasta aruanne, mille kohaselt tulud kasvasid võrreldes 2011. aastaga ligi seitse protsenti 783,1 miljoni euroni ja kulud ligi kaheksa protsenti 780,9 miljoni euroni.

"Haigekassa 2012. aasta eelarve täitus 100-protsendiliselt," ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross. "Suurendasime parema kättesaadavuse tagamiseks nii perearstiabi kui eriarstiabi rahastamist, samuti suurenes ennaktempos hooldusravi eelarve."

"Hooldusravi eelisrahastamine on olnud teadlik valik ning jätkub ka 2013. aastal. Seda nii kasvava nõudluse kui paljude uute hooldushaiglate ja õendusabi osakondade ehitamise tõttu," ütles haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Taavi Rõivas

Ravikindlustatute arv aasta lõpus oli 1 237 104, neist 46 protsenti moodustasid töötajad. Riigi poolt kindlustatuid oli viis protsenti ning kindlustatutega võrdsustatud isikuid oli 49 protsenti.

Töötavate kindlustatute osakaal on mullusega võrreldes pisut tõusnud, kuna paranenud on tööhõive, samaaegu on vähenenud riigi poolt kindlustatute arv, märkis haigekassa.

Perearstile pöördus mullu 973 882 inimest, kasvanud on nii perearsti kui pereõe vastuvõttude arv. Keskmiselt külastatakse perearsti 5,5 korda aastas. Üldarstiabi rahastamiseks kulus möödunud aastal 70,2 miljonit eurot, mida on kuus protsenti enam kui 2011. aastal.

Eriarsti teenuseid kasutas mullu 795 581 kindlustatut. Keskmiselt külastatakse eriarsti neli korda aastas. Eriarstiabi rahastamiseks kulus kokku üle 450 miljoni euro, mis on kaheksa protsenti enam kui 2011. aastal. Ühe inimese ambulatoorne vastuvõtt maksis haigekassale keskmiselt 52 ja haiglas ravimine 1124 eurot.

2011. aastaga võrreldes kasvas hooldusravi eelarve 18 protsenti, kokku kulus hooldusravi rahastamiseks ligi 17,5 miljonit eurot. Hooldusravi juhtude arv suurenes 13 protsenti, kõige rohkem ehk 15 protsenti kasvas koduõe teenuse kasutamine.

Soodusravimite hüvitamiseks kulus haigekassal ligi 99 miljonit eurot. Apteekidest osteti mullu ravimeid üle 7,4 miljoni soodusretsepti alusel, mida on ligi poole miljoni võrra enam kui 2011. aastal. Endiselt langeb inimese keskmine väljaminek retsepti kohta, mis mullu oli 6,56 eurot.

2012. aastal hüvitas haigekassa üle 300 000 töövõimetuslehe, mis on samas suurusjärgus 2011. aastaga. Pisut on kasvanud väljamakstava hüvitise suurus tulenevalt keskmise palga kasvust Eestis.

Gruusia sõda lõpetas Eestis vaidluse ajateenistuse ja reservväe vajalikkuse üle, ütles kaitseminister Urmas Reinsalu reedel Eesti Sõjamuuseumi konverentsil "Riigikaitse leiutamine 1990-2004".

Statistikaameti andmetel oli mobiilikõnede kestus mullu neljandas kvartalis kokku 813 miljonit minutut, mis on üks protsent vähem kui mullu kolmandas kvartalis.

Mobiiltelefonivõrkudes alustatud riigisiseste kõnede kestus oli neljandas kvartalis kokku 702 miljonit minutit, riigisiseste mobiilikõnede kestus suurenes kvartaliga 4,4 protsenti.

Rahvusvaheliste mobiilikõnede kestus neljandas kvartalis oli kokku 41 miljonit minutit, mis on 18,1 protsenti vähem kui kolmandas kvartalis. Võrgukülastusteenuse kõnede kestus oli neljandas kvartalis 70 miljonit minutit ehk 29,1 protsenti vähem kui kolmandas kvartalis.

Lühisõnumeid saadeti neljandas kvartalis kokku 103,7 miljonit, sealhulgas 103,1 miljonit tekstisõnumit ning 595 500 multimeediasõnumit. Tekstisõnumeid saadeti võrreldes mullu kolmanda kvartaliga 2,7 protsenti rohkem ning multimeediasõnumeid 2,4 protsenti rohkem.

Tavatelefonivõrgus oli riigisiseste algatatud kõnede kestus neljandas kvartalis 158 miljonit minutit, mida on võrreldes kolmanda kvartaliga 10,5 protsenti rohkem.

Internetivõrgul põhinevaid telefonikõnesid tehti 51 miljoni minuti ulatuses ehk 30,8 protsenti enam kui kolmandas kvartalis ning kõnesid mobiilivõrku 19 miljoni minuti ulatuses ehk 11,8 protsenti enam kui kolmandas kvartalis.

Rahvusvaheliste kõnede kestus tavatelefonivõrgus oli neljandas kvartalis 22 miljonit minutit, mida on 10 protsenti enam kui kolmandas kvartalis.