EESTI UUDISED BNS

Enam kui kümnendikul on eluasemelaenu jääk tagatisest suurem

Pilt on illustratiivneEesti Panga finantsstabiilsuse ülevaatest selgub, et enam kui kümnendikul majapidamistel on eluasemelaenu jääk tagatisest suurem.

"Probleemiks on see eelkõige eluaset vahetada soovivatele laenuvõtjatele," kommenteeris keskpanga asepresident Madis Müller Eesti majanduse ja finantssektori viimase aja arenguid tutvustaval pressikonverentsil.

"See ei ole probleemiks kui suudetakse laenu teenindada," lisas ta.

Võrdlusmaterjali varasemaga Eesti Pangal ei ole, kuna selle kevade finantsstabiilsuse ülevaates uuriti seda teemat esimest korda.

Ühtlasi märgib pank oma ülevaates, et laenu võtnud majapidamiste puhvreid on varasemaga võrreldes suurendanud sissetulekute kasv ja baasintressimäärade langus.

Laenukohustusi omavatest majapidamistes oli mullu rahalisi sääste Eesti Panga andmetel ligi 56 protsendil. Kõiki majapidamisi arvesse võttes oli vastav näitaja ligi 50 protsenti.

"Sääste on pigem majapidamistel, kus on laene, neil on ka võimalik raha kõrvale panna. Laenu võtavad pigem suuremate sissetulekutega majapidamised," selgitas Müller.

Rahaline sääst on raha ülejääk pärast esmavajalikke kulutusi toidule ja eluasemele ning laenumakseid. Alates 2008. aastast on Eesti Panga andmetel säästud langustrendis.

Panga ülevaatest nähtub ka, et nõrgale väliskeskkonnale vaatamata on ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime paranenud. Viivislaenude osakaal jääb tänavu 3,3 protsendi tasemele.

Uuring: Eesti ettevõtetel on toiduvarusid pooleteiseks kuuks

Pilt on illustratiivneEesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtete toiduvarudest piisab, et Eesti elanikele jätkuks lisatootmiseta toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, selgus kolmapäeval põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust.

"Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti saaks ka väga raskes olukorras oma elanike toitmisega hakkama," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pressiteates.

Peale ettevõtete laovarude on ka elanike endi ja riiklikud toiduvarud. Tavaliselt toodavad uuringus osalenud ettevõtted kuni kaks korda rohkem päevasest minimaalsest toiduainete vajadusest.

Riskikohtadena näevad ettevõtted elektri ja kütuse kättesaadavuse tagamist. "Näiteks katkestavad kuni seitsmepäevase elektrikatkestuse ajal tegevuse kuni 43 protsenti kaubandusettevõtetest ja kuni 55 protsenti tootmisettevõtetest. Kütust jätkuks kolmandikul kaupmeestest ja pooltel tootjatel viieks kuni kaheksaks päevaks – tankimisvõimaluse puudumisel võib tekkida probleeme toidu transportimisega," rääkis Eesti Uuringukeskus OÜ projektijuht Jon Ender.

Vabatahtlikult on hädaolukorras valmis toitu tasuta ära andma pooled toidutootmisettevõtted ja üle 60 protsendi kaubandusettevõtetest. Hinnangu järgi saaksid 46 protsenti tootmisettevõtetest hädaolukorras toiduainete loovutamise korral oma tegevuse ümber korraldada, viis protsenti ettevõtetest saavad tootmisvõimsust ka tõsta, et oleks võimalik kaupa tavapäraselt klientidele tarnida.

Uuringus osales 400 ettevõtet, neist 240 olid toiduainete ja mittealkohoolsete jookide tootjad ja 160 kaubandusettevõtted. Põllumajandusministeeriumi tellimusel tegi uuringu OÜ Eesti Uuringukeskus.

Politsei: pangakaardipetturid täiustavad oma võtteid

Põhja prefektuur on tänavu avastanud üheksa juhtumit, kus sulid on pangaautomaadile paigaldatud seadmetega kopeerinud inimeste kaartide andmeid, sealjuures on kelmid oma kuritegelikke võtteid täiustanud, kirjutab Õhtuleht.

Kopeerimisseadeid ja imepisikesi kaameraid pangaautomaatidele paigaldavad pätid kasutavad Eestit enamasti vaid edasiliikumiseks Skandinaaviasse. «Seal on sissetulekud suuremad ja inimestel on jääk pangakontol reeglina suurem,» ütles Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm Õhtulehele. «Eesti on õnneks täna saanud väiksema tähelepanu, sest me alles sattusime eurotsooni ja meie sissetulekud on väiksemad."

Kaardisulidega on tema sõnul püsti hädas näiteks Saksamaa ning välismaal reisides on andmete kopeerimise ohvriks langenud ka hulk eestlasi. «Need juhtumid jõuavad meieni, sest pangad soovitavad teha avaldusi. Neid juhtumeid on tegelikult väga palju,» nendib Kumm.

Eestis on enim kaardikopeerimise juhtumeid olnud tänavu Harjumaal. Politseile teadaolevalt on need seotud ühe inimesteringiga, kuid täpsemalt menetluse sisu kommenteerida nad ei saa, kirjutab Õhtuleht.

Kummi sõnul said möödunud aastal kaardiandmete kopeerimise eest süüdimõistva kohtuotsuse kaks bulgaarlast, kes tabati tänu tähelepanelikule inimesele automaadile kopeerimisseadeldist paigaldamast.

Üldistavalt ongi selliste kuritegude toimepanijad Kummi teada bulgaarlased, rumeenlased, aga ka lätlased ja leedulased. Enamasti nad ise siiski ebaseaduslikult omandatud kaardiandmeid ei kasuta, vaid müüvad need edasi. Varastatud kaartidega on kontodelt raha välja võetud Aafrikas, Araabia riikides ja Ameerikas.

Arvamus, et käidavamates kohtades olevad automaadid on nurgatagustest turvalisemad, on Kummi väitel vale. Näiteks võib vabalt olla seadeldis paigaldatud mõne kaubanduskeskuse lähedal olevale automaadile. «Valitakse rahvarohked kohad, sest filmiseadmel, mis filmib PIN-koodi, on piiratud mahuga mälukaart ja neile on kasulikum suur kasutajate tihedus võimalikult lühikese aja jooksul,» räägib ta.

Enamasti kogutaksegi andmeid vaid paari-kolme tunni jooksul.

Kummi sõnul peaksid inimesed varjama PIN-koodi sisestamist peopesaga. Nii ei näe kaamerasilm koodi ja pätid ei saa hiljem kaardilt raha kätte, kuna enamasti on neil vaja nii kaardilt kopeeritud andmeid kui ka PIN-koodi. Ainuüksi andmete kopeerimine neid inimese pangakontole ligi ei lase.

Ministeerium: üürileping eeldab mõlema poole soovide arvestamist

Pilt on illustratiivne FOTO: Aigar NagelJustiitsministeerium avaldas ministeeriumi kodulehel praktiliste nõuannete ja soovituste kogu, mis aitab üürileandjal ja üürnikul sõlmida tasakaalus ja korrektne üürileping, rõhutades, et üürilepingu sõlmimisel on oluline mõlema poole soove arvestada.

Vanemahüvitise ülempiir tõuseb järgmisel aastal

Pilt on illustratiivneSotsiaalkindlustusameti arvutused näitavad, et vanemahüvitise maksimaalne suurus järgmisel aastal võrreldes tänavusega suureneb enam kui 100 euro võrra kuu kohta.

Sotsiaalkindlustusamet arvutas Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja vanemahüvitise maksimaalse suuruse perioodiks 1. jaanuar-31. detsember 2014. Arvutused tehti 2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse alusel.

2014. aasta Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks kinnitati 792,75 eurot, seega on tuleval aastal ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalseks suuruseks 2378,25 eurot. Tänavu on see 2234,19 eurot, kusjuures hüvitise ülempiir suurenes võrreldes mullusega 90 euro võrra.

Hüvitise ülempiir langes aastatel 2011 ja 2012, kajastades vastavalt varasemat keskmise palga langust.

Maksimaalses suuruses hüvitise saajaid on ligikaudu kolm protsenti kõikidest hüvitise saajatest.

Põlva vallavolikogu liikmed kaebasid VVK otsused riigikohtusse

Tegutsemisvõimetuks tunnistatud Põlva vallavolikogu liikmed kaebasid riigikohtusse vabariigi valimiskomisjoni (VVK) otsused jätta rahuldamata nende kaebused volikogu tegutsemisvõimetuks tunnistamise ja volikogu asendusliikmete määramise kohta.

VVK jättis reedel rahuldamata tegutsemisvõimetuks tunnistatud Põlva vallavolikogu liikmete teise kaebuse, milles nad vaidlustasid vallavolikogule asendusliikmete määramise. Volikogu liikmed kaebasid otsuse edasi, vabariigi valimiskomisjon edastas otsuse riigikohtule esmaspäeval, ütles riigikogu valimiste osakonna nõunik Arne Koitmäe BNS-ile.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD