Parts: elamufondi renoveerimiseks on uuel perioodil vaja 100 miljonit

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul peab riik ka tulevasel 2014-2020 eelarveperioodil toetama korterelamute renoveerimist ning samas mahus jätkamiseks oleks selleks vaja vähemalt 100 miljonit eurot.

"Olen võtnud endale kohustuse jätkata kortermajade renoveerimise toetamist vähemalt selles mahus, kui on turul nõudlus. Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et las omanikud ise üksi parandavad oma kodusid," rääkis Parts reedel toimunud Balti elamumajanduse konverentsil.

2014. aasta teisest poolest peaksid olema uue perioodi meetmed ette valmistatud ja avatud, ütles Parts, kelle sõnul saaks riik lisaks renoveerimisele aidata ühistuid ka väiksemate tegevuste rahastamisel, näiteks energiaauditite ja projektide puhul.

Ministri sõnul peaks elamufondi kaasaegsele tasemele viimine olema nii-öelda rahvuslik ülesanne, kus koostööd peaksid tegema elanikud, riik, teadlased, kohalikud omavalitsused ja teisedki.

"Me ei ole piisavalt rikkad, et kütta tühja õhku, näiteks Soomes kulub ühe ruutmeetri kütmiseks kaks korda vähem energiat," rääkis Parts ning lisas, et renoveeritud elamute energiasääst ulatub kuni 50 protsendini ja keskmiselt on see arvutuste järgi olnud 40 protsenti.

Elamufondi kaasajastamine seisneb Partsi hinnangul pigem renoveerimises, kui uute ehitamises, kuigi ka viimast ei tohi alahinnata.

Kui lõppeval eelarveperioodil toetas riik elamute renoveerimist paljuski saastekvoodi müügist saadud rahadest, siis tuleval eelarveperioodil ei saa sellele kvoodihinna languse tõttu enam niipalju loota, selgitas ministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Martin Miido.

Kolmapäeval hääletas Euroopa Parlament maha eelnõu, millega oleks peatatud osa saastekvootide enampakkumistest kauplemissüsteemis. Ettepaneku eesmärk oli tõsta EL-i saastekvootide hinda.

Konverentsi korraldanud korteriühistute liidu hinnangul oleks järgmiseks eelarveperioodiks vaja kaks korda suuremat summat ehk 200 miljonit eurot, teatas liit. Valitsusele tehtud vastavasisulises ettepanekus seisab, et selle toetuse abil investeeriksid ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeriksid 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15 protsenti kõigist Eesti korterelamutest.

Liidu teatel on sihtasutus Kredex alates 2009. aastast välja jaganud toetuseid 3506 energiaauditile ja renoveerimisprojektile. Sõlmitud on 512 renoveerimislaenu lepingut, mille raames on investeeritud 49 miljonit eurot ning säästetud 1500 gigavatt-tundi energiat.