Kindlat usku tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast 320 872 inimest ehk 29 protsenti, võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega pole see protsent muutunud, teatas statistikaamet.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli järgijaid 90 usuvoolul kuid 54 protsenti elanikest ei pidanud omaks ühtegi usku. Võrreldes 2000. aasta loendusega oli rohkem ka neid, kes ei soovinud usuküsimustele vastata, moodustades kokku 14 protsenti. 2011. aasta loendusel oli 15-aastase ja vanema elanikkonna seas levinuim õigeusk, mida tunnistas 16 protsenti ja luteri usk, mida tunnistas 10 protsenti.

15-aastastest ja vanematest eestlastest tunnistas kindlat usku 19 protsenti ja mitte-eestlastest 50 protsenti.

Eestlaste seas on levinuim luteriusk, mida tunnistas 14 protsenti, luterlaseks pidas ennast ka 27 protsenti Eestis elavatest soomlastest, 15 protsenti sakslastest ja 14 protsenti lätlastest. Õigeusku pidas omaks 51 protsenti Eesti valgevenelastest, 50 protsenti ukrainlastest, 47 protsenti venelastest ning 41 protsenti armeenlastest. 47 protsenti Eestis elavatest poolakatest ja 33 protsenti leedulastest on katoliiklased. Islami usk on levinum tatarlaste seas.

Eesti linnades elab kolm korda rohkem usklikke kui maa-asulates, see on seotud eelkõige elanikkonna rahvuskoosseisuga.

Päästeameti demineerimiskeskus algatas esmaspäeval nädalase lõhkeaine märkamise ja sellest teavitamise kampaania.

Amet kutsub kõiki, kes leiavad lõhkeainet või teavad selle asukohta teatama hädanumbrile 112, teatele reageerivad demineerijad, kes teevad lõhkeaine kahjutuks.

Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugoneni sõnul leitakse Eestist aastas keskmiselt 3000 peamiselt Teise maailmasõja aegset lõhkekeha.

Viimase kümne aasta jooksul on lõhkematerjali plahvatustes saanud Eestis surma 18 ja vigastada 113 inimest. Demineerijad on viimase kümne aasta jooksul kahjutuks teinud ligi 31 000 lõhkekeha, selles statistikas ei kajastu padrunid ja mulaažid.

Eestis saab kriminaalmenetlust kartmata vabatahtlikult loovutada tulirelvi, laskemoona ja lõhkeainet.

Eesti teedel võib alates kolmapäevast liigelda vaid suverehvide või lamellrehvidega, naastrehve enam kasutada ei tohi.

2010. aastal hakkas kehtima majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mille järgi võib sõidukitel kasutada naastrehve 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Kuna tänavu kevadel valitsesid talvised ilmaolud ka veel aprillis, võib tänavu naastrehve kasutada aprilli lõpuni.

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemise korral võib kasutada varurattana harilikku rehvi.

Viimase kahe päevaga on liiklusõnnetustes viga saanud neli last, laupäeval sattusid avariidesse kaks last.

Esimene õnnetus juhtus kella 11.59 ajal Tartumaal Tartu vallas Kärkna külas, kus üle sõidutee jooksnud 5-aastane tüdruk sai löögi 47-aastase Andruse juhitud Scania veokilt. Laps sai vigastada ja kiirabi viis ta Tartu ülikooli kliinikumi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 17.12 ajal Tallinnas Õie ja Liiva tänava ristmikul, kus jalgrattaga liikunud 12-aastane poiss ei andnud teed 24-aastase Kalevi juhitud Peugeot´le. Noor jalgrattur sai vigastada ja kiirabi viis ta Tallinna lastehaiglasse.

Reedel said liiklusõnnetustes vigastada samuti kaks last. Esimene õnnetus juhtus kella 14.12 ajal Kentmanni ja Sakala tänava ristmikul, kus 50-aastane Genadijs sõitis Toyota RAV4 linnamaasturiga otsa 14-aastasele poisile, kes esialgsetel andmetel ületas sõiduteed väljaspool ülekäigurada. Kiirabi viis vigastada saanud lapse Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 17.50 ajal toimus Loitsu 1 asuva maja õuealal, kus seni kindlakstegemata valge sõiduauto sõitis otsa sõiduteed ületanud 13-aastasele poisile. Sõiduauto juht lahkus omavolilislet sündmuskohalt, jättes kergelt viga saanud lapse abita. Kiirabi osutas poisile sündmuskohal esmaabi.