Riigikohus jättis jõusse vabariigi valimiskomisjoni (VVK) otsuse, mille järgi oli tegutsemisvõimetuks muutunud Põlva vallavolikogule asendusliikmete määramine õiguslikult pädev.

Tegutsemisvõimetuks tunnistatud Põlva 15-liikmelise vallavolikogu üheksa liiget Ahti Bleive, Andres Vijar, Endel Ermel, Aimar Teever, Anti Rüütli, Leander Konks, Ülo Plakso, Toomas Tobreluts, Aivar Tigason ja Ahti Hütt kaebasid vabariigi valimiskomisjonile edasi Põlva valla valimiskomisjoni otsuse, millega komisjon määras volikogu asendusliikmed.

Valitsuse heakskiidu saand Eesti riigieelarve järgmise nelja aasta strateegia kohaselt peab lähiaastatel oluliselt vähenema kuritegevuse tase ja ebaloomulike surmade arv.

Kui mullu hukkus Eestis ebaloomulikul teel 625 inimest, siis aastaks 2017 näeb strateegia ette, et ebaloomulikult kaotab elu maksimaalselt 428 inimest. Ebaloomulike surmade alla kuuluvad tulesurmad, liiklussurmad, uppumised, surmaga lõppenud ründed, narkosurmad, enesetapud ja tööõnnetused.

Kuigi valitsuse eelarvestrateegia käib aastate 2014-2017 kohta, on dokumendis seatud eesmärgid ka pikema aja peale. Strateegia näeb ette, et 2014. aastal on ebaloomulikke surmasid maksimaalselt 508, 2015. aastal 480, 2016. aastal 453, 2017. aastal 428 ning 2020. aastal 385.

Mullu hukkus eelneva aastaga võrreldes ebaloomulikul teel 6,72 protsenti vähem inimesi. Tulekahjudes hukkus mullu 19, liiklusõnnetustes 14, ründe tagajärjel kaheksa, uppus kaheksa, hukkus tööõnnetustes viis ja enesetappude tagajärjel 19 inimest vähem kui 2011. aastal.

Narkosurmade arv suurenes mullu 28 inimese võrra. Kui 2011. aastal suri narkootikumi üledoosi tõttu 132 inimest, siis mullu 160 inimest, mis on Eesti kõigi aegade kõrgeim näitaja. Ebaloomulikest surmadest olid mullu esikohal enesetapud, kokku läks mullu vabasurma 199 inimest. Narkosurmad olid mullu 160 juhtumiga ebaloomilike surmade seas teisel kohal.

Samuti näeb eelarvestrateegia ette kuritegevuse jätkuva vähenemise. Kui mullu regisreeris politsei Eestis 40 816 kuritegu, siis aastaks 2014 seab strateegia eesmärgiks, et kuritegude arv jääb alla 40 000. 2015. aasta eesmärgiks seab strateegia alla 39 000, 2016. aastaks alla 39 0000, 2017. aastaks alla 38 000 ning 2018. aastaks samuti alla 38 000 kuriteo.

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks näeb strateegia ette jätkuvad struktuursed reformid, sealhulgas vanglate reformi ning riigis ühtse häirekeskuse moodustamise, raskete peitkuritegude tõhusama avastamise, vabatahtlike suurema kaasamise ning kogukondliku korrakaitse põhimõtete väljatöötamise. Samuti kavatseb riik suurendada ennetustegevusi, et vähendada riskikäitumist ning ebaloomulikul teel hukkunute arvu. Samuti kavatseb riik jätkata tegevust illegaalse immigratsiooni avastamiseks ja tõkestamiseks ning Schengeni viisaruumi nõuetele vastava keskkonna juurutamist.

Politseinike kinnitusel mõistavad nad, et hilise kevade tõttu on autojuhtidel enne mai algust olnud väga napilt aega talverehve suvekummide vastu vahetada, mistõttu esialgu talverehvidega sõitjaid trahvima ei hakata.

Politseikomissar Riho Tänak ütles Kanal2 uudistesaatele Reporter, et esialgu juhivad politseinikud talverehvidega sõitjate tähelepanu sellele, et alates maist on see keelatud ning mingeid karistusaktsioone plaanis pole.

2010. aastal hakkas kehtima majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mille järgi võib sõidukitel kasutada naastrehve 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehvekasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Kuna tänavu kevadel valitsesid talvised ilmaolud ka veel aprillis, võib tänavu naastrehve kasutada aprilli lõpuni.

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemise korral võib kasutada varurattana harilikku rehvi.

President Toomas Hendrik Ilves tervitas esmaspäeval Eestisse riigivisiidile saabunud Afganistani Islamivabariigi president Hamid Karzaid ametlikul vastuvõtutseremoonial Kadriorus, kinnitades, et Afganistani tulevikust rääkides on näha palju positiivseid märke.

President Karzai auks antud riigiõhtusöögil Kadrioru kunstimuuseumis meenutas Ilves, et vaatas hiljuti dokumentaalkaadreid möödunud sajandi 60-ndate aastate Kabulist kui võluvast, rahulikust, kaasaegsest ja õitsvast linnast. „See on iidse ja kõrge kultuuriga uhke Afganistan, mida meie tänaste pilkude eest varjavad viimase 35 aasta sõjad. Siia kõrvale asetuvad aga minu enda mälestused sügisest 2010, mil külastasin Kabuli, Lashkar Gah’d ja Wahidi patrullbaasi, kus teenisid Eesti sõdurid. Toonased kohtumised andsid kinnitust Afganistani kindlast soovist jõuda stabiilse ning oma kodanikele ja ka naabritele turvalise riigini,“ märkis Ilves.

Eesti riigipea tsiteeris puštu vanasõna, et üks õitsev lill ei tähenda kevadet ning jätkas: „Kui me räägime Afganistani tulevikust, siis näeme mitmeid lootustandvaid märke. Hariduse ja meditsiini laienemine piirkondadesse, kus seni nappis nii koole kui arstiabi. Tärkav majandus. Uued taristu projektid. Paljude eilsete vastaste loobumine relvastatud vastupanust. Afganistani armee ja politsei valmisolek ning suutlikkus kontrollida iseseisvalt järjest suuremat territooriumi,“ ütles Ilves.

"Julgeolekuvastutuse ülevõtmine Afganistani valitsusvägede ja politsei poolt ongi võtmetähtsusega," rõhutas president Ilves, lisades, et seda on ka järgmise aasta kevadel toimuvad vabad, õiglased ja läbipaistvad presidendivalimised.

„Eesti teab, mida tähendab riigi ülesehitamise algus. Eesti teab seda tunnet, et oleksime otsekui nullpunktis ja ees on ainult väga keerulised või keerulised valikud. Kui Eesti kogemusest on teile kasu, siis oleme valmis seda Afganistaniga jagama,“ kinnitas president Ilves, kelle sõnul tunneb Eesti koos liitlastega vastutust aidata kaasa Afganistani edukusele ja stabiilsusele nagu see sai kokku lepitud Chicago tippkohtumisel ja Tokyo konverentsil.

„Afganistan ei pea enam kartma, et pärast 2014. aastat jätab rahvusvaheline kogukond teid raskuste ja sõja tagajärgedega üksi,“ rõhutas Eesti riigipea, öeldes samas: „Vastutus oma vabaduse eest muudab iga riigi tugevamaks ja edukamaks. Hoolimata rahvusvahelisest abist ja toetusest, lasub lõplik vastutus Afganistani julgeoleku ja heaolu tagamise eest Afganistanis endal. Ainult teie ise saate enda tulevikku kujundada ning ainult teie ise otsustate, kellelt ja millist abi või nõu te soovite.“

Ilves visandas Eesti-poolse pilgu kahe riigi tuleviku koostööle 2014. aasta järgsel ajal. Üks võimalus on jätkuv julgeolekualane panustamine, mis tähendaks ka Afganistani sõjaväelaste ja politseinike koolitamist. Siis muidugi arengukoostöö, kus Afganistan on Eestile üks olulisemaid partnereid ning kus Eesti on valmis keskenduma haridusele, tervishoiule ja õigusriikluse edendamisele, samuti saame jagada oma teadmisi ja kogemusi infotehnoloogia ja e-riigi vallas, aidata kaasa ka diplomaatide ja riigiametnike koolitamisele.

„Võib-olla on just Eesti reformikogemus ja meie teadmine, kuidas ehitada üles edukas e-riik see, millest võiks tulu tõusta ka mägises ja sopilises Afganistanis. Soovime olla aktiivsed just seal, kus Afganistan tunneb vajadust abi järele ja seal, kus Afganistan saaks oma igapäevastes tegemistes suurimat kasu,“ ütles Eesti riigipea.

Ta pöördus ka tänusõnadega Eesti kaitseväelaste poole, kes on Afganistanis võidelnud ja meie sõdurite perekondade poole. „Me oleme panustanud palju. Kõik, mis suudame ja enamgi. See on olnud Eesti teadlik valik. See näitab meie pühendumust eesmärgile seista meie huvide ja väärtuste eest.“

President Hamid Karzai kahepäevane riigivisiit on Afganistani riigipea üldse esimene visiit Eestisse. Teisipäeval toimub presidentide Ilvese ja Karzai ametlik kohtumine, samuti kohtub Afganistani liider riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga. Kohtumised keskenduvad kahe maa suhetele ning Afganistanile 2014. aasta järgselt, kui Afganistani armee ja politseijõud peaksid kandma oma riigis julgeoleku eest peavastutust.