EESTI UUDISED BNS

23. aprillil heisatakse lipud veteranide toetuseks

Valitsus andis neljapäeval riigi- ja omavalitsusasutustele korralduse heisata veteranipäeval, 23. aprillil lipud ja kutsub ka kõiki teisi sel päeval veteranide auks lippe heiskama.

Kaitseminister Urmas Reinsalu märkis, et 23. aprillil tähistab Eestis esimest korda veteranipäeva, mis on pühendatud missioonisõduritele ja teenistuses vigastada saanud sõjameestele. Valitsus kutsub kõiki eesti inimesi näitama lipuheiskamisega toetust meestele ja naistele, kes on kodust kaugel oma lipu all Eesti eest võidelnud, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Kaitseministri sõnul algatab Eesti veteranipäeva tähistamisega uue traditsiooni, millega on võimalik tänada neid 2500 Eesti meest ja naist, kes on osalenud välisoperatsioonidel või saanud vigastada teenistuses Eestis.

Reinsalu lisas, et veteranipäeval peab Eesti meeles kõiki neid sõjamehi, kes on andnud Eesti vabaduse eest kõige kallima – oma elu.

Veteranipäeva puhul korraldab kaitsevägi 23. aprillil kell 18.30 Tallinna Vabaduse väljakul kontserdi Veteranirock. Tasuta kontserdil esitavad Singer Vinger, Terminaator, Ultima Thule ja Tõnis Mägi selleks päevaks tehtud kava.

Päeva raames toimuvad veteranide toetusüritused üle Eesti: väeosad korraldavad veteranidele lõunasöögi, peetakse maha veteranide laskevõistlus, avatakse välisoperatsioonide näitus ja veteranipäeva jumalateenistusel mälestatakse kõiki langenud sõjamehi.

Kaitseministeerium algatab seadusemuudatused, mis toovad veteranidele ulatuslikuma toe. Rahvusvahelisel sõjalisel missioonil viibitud aega hakatakse arvestama kaitseväelaste tegevteenistuse staaži hulka kahekordses ulatuses. Samuti hakkavad vigastatud kaitseväelased saama senisest suuremat töövõimetuspensioni ning toitjakaotuspensioni märkimisväärne tõus annab välismissioonidel osalevate kaitseväelaste lähedastele suurema kindluse.

Eesti riik on 1995. aastast saatnud välismissioonidele 2300 kaitseväelast. Nad on teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel. Lisaks sellele on kaitseväelased ja kaitseliitlasi saanud vigastada Eestis teenistusülesannete täitmisel või sõjalises väljaõppes. Vabariigi valitsus kinnitas mullu 20. detsembril kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitika, mis toob ligi 2500 veteranile ja nende peredele senisest ulatuslikuma toe.

Vene politsei tabas Eesti kodaniku autost ligi 100 kilogrammi hašišit

Venemaa politsei narkotalituse töötajad leidsid Leningradi oblastis Eesti kodaniku autost ligi 100 kilogrammi hašišit, kohus võttis auto juhi vahi alla, teatas Interfax.

Korrakaitsjad pidasid Eesti numbrimärkidega BMW sõiduauto kinni Lužki rajoonis, teatas Peterburi narkotalitus neljapäeval. Auto tuli Venemaale Eestist ja sõitis Peterburi poole. Auto roolis oli 1980. aastal sündinud Eesti kodanik.

Auto läbivaatusel leidsid narkotalituse ametnikud peidikutest 94 kilogrammi brikettideks pressitud hašišit. Prokuratuur algatas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvijärgi, mis käsitleb narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist.

Eesti elanik jäi Venemaal narkoveoga vahele ka märtsis. Narkotalituse töötajad pidasid märtsis Leningradi oblastis kinni Leedust Peterburi teel olnud Eesti numbrimärkidega Dodge Journey sõiduauto, mille roolis oli Eestis elav 1972. aastal sündinud Venemaa kodanik. Autos oli 80 kilogrammi Marokost pärit hašišit.

100 000 kodust gaasiballooni ei vasta nõuetele

Pilt on illustratiivneEuroopa Liidu direktiivi kohaselt ei vasta laialt kasutuses olevad nõukogudeaegsed punased gaasiballoonid enam nõuetele ja tuleb lähiaastail välja vahetada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nõuetele vastavatele balloonidele tuleb Pii-märgis, mis näitab, et balloon on turvaline.

Alates 2014. aasta 1. jaanuarist on gaasifirmadel keelatud täita balloone, millel Pii-märki ei ole. Vanu võib siiski nende tühjaks saamiseni edasi kasutada. AS-i Propaan turundusjuhi Jaan Tuule hinnangul võib vanu balloone praeguseks olla kasutusse jäänud umbes 100 000.

Tarbijakaitse hoiatab netipoodides müüdavate toidulisandite eest

Tarbijakaitseamet hoiatab netipoodides müüdavate kaalukaotust ja treenitud keha lubavate toidulisandite eest, mille kasutamine ei pruugi anda soovitud tulemust.

Näiteks lubatakse Xtreme Poweri toidulisandi internetileheküljel vigases eesti keeles muu hulgas, et toote kasutaja lihasmass suureneb, organismi kaitsevõime paraneb ja immuunsüsteem tugevneb, teatas ameti pressiesindaja BNS-ile. Analoogseid tulemusi lubatakse ka Xtreme Gaini toidulisandi tarvitamisel. Samuti on kummagi toote kodulehel edulood ja fotod inimestest väidetavalt enne ja pärast toidulisandi kasutamist.

Tarbijakaitseamet on küsinud toodete kodulehtedel olevatel e-posti aadressidel tõendust toodud väidete kohta, kuid pole vastust saanud. Kuivõrd kodulehekülgedel toodud väited ega toodete toime esinemine ka tegelikkuses pole tõendatud, on tegemist tarbijate eksitamisega.

Veterinaar- ja toiduametit ei ole Xtreme Poweri ega Xtreme Gaini turustamisest Eestis teavitatud, seega ei tohi neid tooteid Eestis müüa. Toodete turustajad ei ole praeguseks selgunud, kuid tõenäoliselt on tegemist USA ettevõtetega.

Selliste toodete puhul ongi ameti teatel sageli väga keeruline tuvastada, kes neid tooteid tegelikult müüb. Veebikeskkonnast ostes võib olla probleeme sellega, et kaupleja ei täida lubadust toote tagastamisel kogu tasutud rahasumma tagasi maksta. Juhul kui toote müüja on registreeritud USA-s, siis ei ole tarbijakaitseametil probleemide tekkimisel võimalik tarbijaid aidata, kuna tehing on tehtud väljaspool Euroopa Liitu tegutseva firmaga.

Tarbijakaitseamet ning veterinaar- ja toiduamet panevad inimestele südamele, et nad suhtuksid internetis reklaamitud toidulisanditesse realistlikult. Seda eriti siis, kui nende tarvitamise mõju on silmanähtavalt liialdatud.

Kevadise suurvee tõttu on suletud üheksa maanteelõiku

Aigar NagelKevadine suurvesi on üle ujutanud üheksa maanteelõiku ning läbipääs on raskendatud Viljandi maakonnas Kildu-Oksa-Tõramaa maanteel.

Üleujutuse tõttu on maanteeinfokeskuse andmetel suletud Lääne maakonnas Kirbla-Rumba-Vana-Vigala maantee 8 kuni 13 kilomeetrini. Ümbersõit toimub marsruudil Kirbla-Silla-Teenuse-Vana-Vigala.

Põlva maakonnas on suletud Toomasmäe-Suure-Veerksu maantee 5.3 kuni 6.3 kilomeetrini. Ümbersõit toimub marsruudil Kahkva-Mikitamäe-Toomasmäe-Käre ja Räpina-Võõpsu-Käre.

Lääne maakonnas on suletud Tuudi-Risti maantee 10 kuni 14 kilomeetrini. Ümbersõit toimub marsruudil Tuudi-Karuse-Risti.

Pärnu maakonnas on suletud Kanaküla-Kamali maantee. Ümbersõit toimub Tõlla-Kamali kaudu.

Pärnu maakonnas on suletud Abja-Paluoja-Vana-Kariste-Kamali maantee 12 kuni 15 kilomeetrini. Ümbersõit toimub Abja-Paluoja-Sarja-Tõlla kaudu.

Pärnu maakonnas on suletud Kalli-Tõstamaa-Värati maantee 5. kilomeetril. Ümbersõit toimub Varbla või Audru kaudu.

Valga maakonnas on suletud Ametmäe-Punga-Rebaste maantee 6. kilomeetril. Ligipääs Rebastest või Ametmäelt.

Ida-Viru maakonnas on suletud Savala-Arvila tee 14. kilomeetril.

Valga maakonnas on suletud Pringi-Restu maantee 3. kilomeetril. Ümbersõit toimub Keeni kaudu.

Läbipääs on raskendatud Viljandi maakonnas Kildu-Oksa-Tõramaa maanteel.

Politsei kontrollib suurendatud jõududega piirkiirusest kinni pidamist

Aigar NagelTäna on kogu Eestis politsei kõrgendatud tähelepanu all piirkiirusest kinni pidamine ning suurendatud jõududega kontrollitakse juhtide sõidukiirust nii asulates kui ka maanteedel.

Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusjärelevalvetalituse juhi Tõnis Sulu sõnul on kiirusega seotud riskid erinevatel teedel erinevad, vahendas politsei pressiesindaja.

"Uuringute kohaselt toob keskmise kiiruse vähendamine ühe protsendi võrra kaasa selle, et keskmiselt vähenevad vigastusi põhjustavad kokkupõrked kaks protsenti, raskeid vigastusi põhjustavad kokkupõrked kolm protsenti ja surmaga lõppevad kokkupõrked neli protsenti," ütles Sulu.

Seega annab Sulu sõnul ka väike keskmise kiiruse vähendamine olulise panuse surmaga lõppevate ja kehavigastusi põhjustavate liiklusõnnetuste vähendamisse. "Juhid vaatavad n.ö väikesele kiiruseületamisele sageli läbi sõrmede. Paraku on sellel ohutusega seotud tulemustele väga oluline mõju, kuna selline käitumine on palju laialdasemalt levinud kui väga suure kiirusega sõitmine," nentis ta.

Sellel nädalal on piirkiirus kogu Euroopas liikluspolitseinike kõrgendatud tähelepanu all. Samuti on käimas kuu lõpuni kestev maanteeameti teavituskampaania ohutu sõidukiiruse valikust.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD