EESTI UUDISED BNS

Vjatšeslav Leedo saab Ukraina aukonsuliks

FOTO: www.saartehaal.eeSaaremaa ettevõtja Vjatšeslav Leedo saab Ukraina aukonsuliks Saare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga, Võru ja Põlva maakonnas, kirjutab Saarte Hääl.

Ukraina suursaatkonna teatel toimub inauguratsioonitseremoonia 30. aprillil Kuressaare lossis ja sellest võtavad osa saatkonna esindajad eesotsas suursaadik Viktor Krõžanovski ning Eesti välisministeeriumi ja Ukraina kogukonna esindajad ja Eesti avaliku elu tegelased.

Vjatšeslav Leedo ütles Saarte Häälele, et aukonsuli ameti pakkumine oli tema jaoks üllatav, kuid samas on tema isa ju Ukrainast pärit. Leedo käis ise Ukrainas viimati mõne aasta eest.

"Eks see (protsess – toim) on juba väga pikalt käinud, aga ütleme nii, et nüüd sai nõusolek antud," sõnas ta.

Küsimusele, mida see amet tema jaoks tähendab, vastas Vjatšeslav Leedo, et ilmselt saab ta natukene tööd juurde. Aukonsuli ülesanne on kaitsta Ukraina kodanike huve Eestis ja neid probleemide tekkimisel aidata. Aukonsuli amet on ühiskondlik ja palka aukonsulile ei maksta.

Ukraina eelmine aukonsul Eestis Pärnu linnas Vello Järvesalu loobus oma kohustest 2011. aastal tervislikel põhjustel.

Konsul Artjom Puškin rääkis Saarte Häälele, et ettepaneku nimetada Vjatšeslav Leedo Ukraina aukonsuliks Pärnu linnas tegi suursaadik Viktor Krõžanovski. Ettepanekut toetasid nii Ukraina välisminister Leonid Kožara kui Eesti välisminister Urmas Paet.

Komisjon: Tallinna lastekodulapse surm oli õnnetusjuhtum

Pilt on illustratiivneVähem kui kaheaastase vanematelt ära võetud tüdruku surm Tallinna lastekodus oli komisjoni hinnangul õnnetusjuhtum.

"Komisjon leidis, et surma põhjustas õnnetusjuhtum, mida lastekodu personal oma tegevusega poleks saanud ära hoida," ütles Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima BNS-ile. "Kahjuks isikuandmete kaitse seadus ei luba rohkem avaldada," lisas Keldrima.

Lapse surmajuhtumiga seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks 5. märtsil moodustatud ajutine komisjon tegi oma tööst kokkuvõtte 12. aprillil.

Eesti Päevaleht kirjutas 5. märtsil, et eelneval nädalal suri lastekodus suurpere vanematelt ära võetud alla kaheaastane tüdruk.

Väikese tüdruku elutee tegi saatusliku pöörde, kui ta oli kõigest kolmepäevane ja võeti Lasnamäe linnaosavalitsuse otsusega sünnitusmajas vanemate vastuseisust hoolimata emalt ära.

Olukorra kirjelduses, mille linn kohtule esitas, on kirjas, et vanemad ei ole alkohoolikud, narkomaanid ega vägivaldsed, kuid elavad vaesuses, neil ei ole püsivat ametlikku töökohta, nad on sotsiaalselt suutmatud ja kõik kuus last ei saa piisavalt vanemate tähelepanu. Nähti ka lastele adekvaatse arstiabi mittetagamise ohtu.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni korraldusel moodustas Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja oma käskkirjaga 5. märtsil komisjoni eesmärgiga selgitada välja Tallinna   lastekodulapse surma asjaolud. Komisjoni kuulusid lisaks sotsiaal- ja tervishoiuameti esindajatele lastehaigla neuroloog, patoloog ja lapse perearst.

Naistuttavat kirvega rünnanud mees sattus uurimise alla

Pilt on illustratiivne FOTO: InternetVõrumaal Väimela alevikus alustas politsei kriminaaluurimist mehe suhtes, kes kahtlustuse järgi ründas kirvega naistuttavat.

Esialgsetel uurimisandmetel sisenes purjus 29-aastane mees ööl vastu teisipäeva Lapi teel asuvasse korterisse ja lõi seal viibinud naist kirvega, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

MTA tahab vähendada salasuitsu osakaalu vähemalt poole võrra

Pilt on illustratiivneSalakauba leviku vastu võitlemise üheks oma lähiaastate prioriteediks seadnud maksu- ja tolliamet (MTA) tahab vähendada paari aasta jooksul salasuitsu osakaalu vähemalt poole võrra.

Maksu- ja tolliamet hindas 2011. aastal salasigarettide osakaaluks turul ligi 19 protsenti, mille maksukahju oli riigile hinnanguliselt ligi 40 miljonit eurot. Selline summa võimaldaks näiteks suurendada 10 000 õpetaja palka üle 200 euro võrra kuus.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on võitlus salatubakaga üks ameti lähiaastate prioriteetidest ning eesmärgiks on vähendada aastaks 2016 tubaka salaturgu poole võrra. „Lisaks saamata jäänud maksudele toetab salakauba tarbimine kuritegevust, mis võidab salasigarettidega äritsemist keskmiselt üle 40 miljoni euro aastas. Meie kogemus on näidanud, et kus kaubeldakse salasigarettidega, on üldjuhul olemas ka salaalkohol,“ ütles Helm.

Kaupmeeste Liit toetab 2013. aastaks planeeritud maksu- ja tolliameti tegevusi ning kampaaniaid salaalkoholi ja -tubaka osakaalu vähendamiseks ning maksude laekumise parendamiseks. Samuti toetab liit tegevusi salaalkoholi ja -tubaka kättesaadavuse tõkestamiseks alaealistele ja alkoholi liigtarbimise ennetamiseks.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on liidu peaeesmärgiks ennetada ja vähendada süsteemse lähenemisega illegaalse kauba turgu.

„Kaupmeeste Liit toetab igati hoiakut mitte tarbida illegaalseid kaupu. Seetõttu oleme valmis kaasa aitama mitmetes kampaaniates,“ lausus Merilai. „Ettevõtjatepoolsel panusel on oluline mõju ettevõtluskeskkonna kujundamisel ja rikkumiste ennetamisel,“ lisas Merilai.

Tallinna kortermajas haaras reaalsustaju kaotanud kurjategija mõõga

Pilt on illustratiivneTallinnas Pirita teel asuvas korterelamus haaras meeltesegaduses kurjategija eelmise esmaspäeva hilisõhtul samuraimõõga ja vigastas sellega turvameest, kirjutab Postimees.

Eelmise esmaspäeva, 8. aprilli hilisõhtul sai hoone 65-aastane turvamees tööpostil olles info, et trepikojas toimub midagi kahtlast. Asja kontrollima läinud valvur leidis eest sama maja elaniku, kuritegelikes ringkondades tuntud ja seal mõneski asjas otsustusõigusega Reiko Vellau, kes meeltesegaduses hakkas teda häirinud turvamehe ees vehkima ehtsa samuraimõõgaga.

Turvamees pidas mõõka odavaks jäljenduseks ja haaras selle terast peopesaga kinni, saades niimoodi sügavaid lõikehaavu. Kohale kutsutud politsei pidas valvurit sõimanud Vellau sündmuskohal kinni.

Vellau rääkis, et suhtleb vaimudega, ja tal paistis olevat raskusi reaalsusest arusaamisega ning kaaskodanike turvalisuse huvides pidas politsei paremaks ta arestimajja toimetada. Põhja ringkonnaprokuratuur algatas kriminaalmenetluse kehalise väärkohtlemise asjus.

Vellaule tehti ekspertiis, mis peaks näitama, kas ja millise psühhotroopse aine mõju all mees verise lõpuga konflikti ajal oli. Igatahes jätkas Vellau veel järgmiselgi päeval juttu, nagu suhtleks ta teispoolsuses vaimude ja kõrgemate jõududega.

Et sama rääkis ta ka 10. aprillil kohtus, kui arutati mehe vahi alla võtmise vajalikkust, kaalub prokuratuur, kas määrata talle psühhiaatriline ekspertiis. See peaks andma vastuse, kas Vellau on seaduse mõistes üldse süüdiv või tuleks tal minna ravile.

Varem neljal korral kriminaalkorras karistatud Vellau on aastaid liikunud nn organiseeritud kuritegevusega seotud ringkondades. Tema viimane kriminaalkaristus pärineb 2010. aastast, kui Vellau mõisteti üheks aastaks ja kolmeks kuuks tingimisi vangi. Vellau toonane süü seisnes relva ja kokaiini omamises ning ühe temaga konflikti sattunud kodaniku tapmisega ähvardamises.

Ükski Eesti kodanik Bostoni plahvatustes viga ei saanud

Pilt on illustratiivneAmeerika Ühendriikides Bostoni maratoni ajal esmaspäeval toimunud ohvriterohkes terrorirünnakus ükski Eesti kodanik viga ei saanud.

"Õnneks praeguste andmete kohaselt ei ole ükski Eesti ega ka ükski Euroopa Liidu kodanik seal kannatada saanud, need andmed tulid meie saatkonnalt Washingtonist," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind BNS-ile.

Ühendriikides kärgatas esmaspäeval tuhandete osavõtjatega Bostoni maratoni finišijoone lähedal kaks plahvatust, surma sai vähemalt kolm ja vigastada 144 inimest, teatasid politsei ja kohalik meedia.

Paet avaldas Kerryle Bostoni plahvatustega seoses kaastunnet

Välisminister Urmas Paet avaldas kaastunnet Ameerika Ühendriikide riigisekretärile John Kerryle seoses Bostoni maratoni ajal toimunud ohvriterohke terrorirünnakuga.

„Avaldan sügavat kaastunnet traagilises vägivallateos vigastatutele ning hukkunute ja kõigi kannatanute lähedastele ning sõpradele,“ ütles välisminister Paet.

Välisminister lisas, et Eesti mõistab hukka kõik terrorismiilmingud. „Plahvatuste korraldamisel ja inimeste tapmisel ning vigastamisel puudub õigustus. Kurjategijad peavad jõudma õigusemõistmise ette,“ lisas ta.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD