Eelmisel nädalal Eestisse salasigarette tuua üritanud kaks meest põgenesid tuldud teed tagasi, kuid tabati Eesti ja Venemaa piirivalvurite koostöös.

Piirivalvurid märkasid eelmise nädala kolmapäeval Võrumaal Meremäe vallas Tiirhanna küla piirkonnas piiri ääres liikumas kaht meest, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Möödunud aastal juhtus Eestis üle 4100 tööõnnetuse, neist 14 tööõnnetust lõppesid surmaga.

2012. aastal juhtus Eestis 4148 tööõnnetust, neist 3324 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 810 juhul raske kehavigastuse ning 14 tööõnnetust lõppesid surmaga, teatas BNS-ile tööinspektsioon.

Tööõnnetusi juhtus enim Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. 100 000 töötaja kohta registreeritakse enim tööõnnetusi Lääne-Virumaal. Tegevusalade lõikes registreeriti eelmine aasta enim tööõnnetusi avaliku halduse ja riigikaitse sektoris. 100 000 töötaja kohta arvestatuna toimus enim tööõnnetusi aga töötleva tööstuse harudes: puidutööstuses 1817, toiduainetööstuses 1758 ning mööblitööstuses 1157.

14 surmaga lõppenud õnnetusest neli toimus veonduses ning kolm ehituses. Põllumajanduses, metallitööstuses ning avaliku halduse ja riigikaitse sektoris leidis aset kaks surmajuhtumit ning üks juhtum mäetööstuse tegevusalas.

Eestlastega juhtus väljaspool Eestit 174 tööõnnetust, millest kaks lõppes surmaga.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul mõjutas õnnetuste hulka töötajate arvu kasv kui ka suurenenud tööintensiivsus. Reisberg lisas, et raskete tööõnnetuste arv on jäänud samaks, samas kergete õnnetuste arv on kasvanud ligi 14 protsenti. "Kuna tööõnnetuste kasv on tingitud põhiliselt kergete õnnetuste kasvust, see võib tuleneda asjaolust, et kergetest tööõnnetustest teatatakse paremini ja neid varjatakse vähem," sõnas ta.

Kõige rohkem tööõnnetusi põhjustab kontrolli kaotamine masinate, transpordivahendite või loomade üle, järgnevad libisemise, komistamise või kukkumisega seotud õnnetused. "Need on lihtsad õnnetusjuhtumid, mis ei ole isegi otseselt seotud töö tegemisega, aga moodustavad kokku 24 protsenti õnnetustest. Lisaks saaks neid oluliselt vähendada, kui pöörata suuremat tähelepanu liikumisteede korrashoiule," sõnas Reisberg.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) tuletas meelde, et alates 8. aprillist 2014 ei paigata Microsoft Windows XP operatsioonisüsteemis enam uusi turvaauke ega hoolitseta programmide ja arvuti lisaseadmete tõrgeteta töö eest.

Alates käesoleva aasta 8. aprillist ei paigata enam Microsoft Windows XP operatsioonisüsteemis uusi turvaauke ega hoolitseta programmide ja arvuti lisaseadmete tõrgeteta töö eest.  RIA soovitab kõigil Windows XP kasutajatel turvariskide ja tehniliste probleemide ennetamiseks operatsioonisüsteemi aasta jooksul uuendada.

"Pärast 8. aprilli 2014 saab XP-d küll endiselt kasutada, ent ajakohaste turvapaikade ja uuendusteta arvuti on ahvatlev sihtmärk küberkurjategijatele. Samuti võib tekkida tõrkeid nii tarkvara kui riistvara töös, sest arendajad ei saa tagada oma toote sujuvat toimimist operatsioonisüsteemis, millele ei väljastata uuendusi ega turvapaiku," sõnas RIA peadirektori asetäitja Kalle Arula. "Näiteks peab XP operatsioonisüsteemi kasutamist jätkates arvestama probleemidega veebilehitsejate, arvuti uute lisaseadmete ja ID-kaardi töös," lisas ta.

Eestis kasutab seda operatsioonisüsteemi hinnanguliselt kolmandik arvutikasutajatest.

Pühapäeval ja ööl vastu esmaspäeva sai erinevates liiklusõnnetustest vigastada kokku kaks inimest.

Esmaspäeval kella 00.20 ajal sõitis sõiduauto Mercedes Benz, mille juht on kindlakstegemisel, Võru maakonnas Kose alevikus tervise tänav 1 juures valesti valitud kiiruse tõttu teelt välja. Kiirabi viis Lõuna-Eesti haiglase õnnetuses vigastada saanud kaasreisija, 23-aastase Janno.