Teisipäeval riigikogule rahvakogu ettepanekud üle andnud president Toomas Hendrik Ilves palus parlamendil neid tõsiselt võtta.

Presidendi sõnul oli rahvakogu ühisloomeprotsessi eesmärk koguda ideid poliitilise konkurentsi elavdamiseks, valija häälele suurema kaalu andmiseks, valimistevahelisel ajal poliitikategemises osalemiseks, sundparteistamise tõkestamiseks ja erakondade rahastamise ausamaks muutmiseks.

"Nüüd on see tee läbi käidud. Ideed on kõigilt soovijatelt kokku kogutud ja süstematiseeritud. Need on korduvalt läbi arutatud ja mõjuanalüüsiga varustatud," rääkis Ilves. "Ja mina seisan siin, et ühisloomeprotsessi tulemus parlamendile üle anda. Sest – nagu korduvalt on rõhutatud – ainult riigikogu otsustab nende ettepanekute seadusteks saamise üle."

Presidendi hinnangul väärivad rahvakogu ettepanekud põhjalikku ja avatud arutelu nii parlamendi põhiseaduskomisjonis, fraktsioonides kui ka suures saalis.

Rahvakogu sündis Ilvese sõnul ka põhjusel, et paljude aktiivsete Eesti kodanike hinnangul on parlament ja selles esindatud erakonnad olnud liiga aeglased, et aduda ühiskonnas aset leidnud muutuste olemust ja ulatust. Et erakondlik süsteem on liiga kapseldunud ning seda reguleerivad seadused eelistavad olemasolevaid suuri ja väljakujunenud erakondi.

"Nii riigikogu kandidaatide suhtes kehtestatud kautsjoni määra, valimiskünnise kui ka erakonna asutamiseks vajaliku liikmete arvu kohta on kehtinud täiesti arvestatavad argumendid. Ent nüüd oleks ehk aeg kõike seda uuesti arutada. Kaaluda uuesti poolt- ja vastuargumente ning langetada meie tänastele vajadustele ja ühiskonna ootustele vastav otsus," leidis Ilves.

Ilvese hinnangul ei ole küsimus rahvakogus, vaid meid ümbritsevas õhustikus ja meeleolus. "Maive Rute Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraadist juhtis hiljuti tähelepanu sellele, et kõik edukad riigid jõuavad piisavalt jõukaks saades teatud kriisiolukorda. Ootused muutuvad. Inimeste esmavajadused on leidnud lahenduse, mistõttu olemasolevaga ei olda enam rahul," rääkis Ilves. "See piir – sisemajanduse kogutoodang 15 000 dollarit per capita – jõudis Eestis kätte 2012. aastal."

Presidendi sõnul elab Eesti läbi väärtushinnangute olulist muutust. "Nii mõnigi asi, mis veel viis ja kümme aastat tagasi tõi valimistel hääli, võetakse täna vastu muigega. Ja eriti nende seas, keda peame oma tuleviku pandiks – avarapilguliste ja palju õppinud noorte hulgas," nentis president.

Eesti ühiskond nõuab tema hinnangul avatud arutelu ja tahab olla selles protsessis tegelik ja sisuline osaleja.

"Ma siiralt palun teil, austatud riigikogu liikmed, võtta rahvakogu ettepanekuid tõsiselt," soovis Ilves rahvakogu ettepanekuid riigikogule üle andes.

Kaitseressursside amet (KRA) sai nädala jooksul avaldused 14 neiult, kes saavad vastavalt uuele kaitseväeteenistuse seadusele tänavu esmakordselt noormeestega võrdselt ajateenistusse asuda.

Kokku võetakse kaitseväkke teenima kvoodi alusel 16 naiskaitseväelast, ütles KRA esindaja BNS-ile.

Nädal tagasi esmaspäeval avaldas ajateenistusse mineku soovi kuus naist. Kaitseministri määrus lubab tänavu ajateenistusse võtta 16 neidu, neist kuus juulis 11 kuuks ning 10 oktoobris kaheksaks kuuks.

Ametliku taotluse esitanud naised peavad läbima arstliku komisjoni, mille järel määratakse tervise- ja teistele nõuetele vastavad naised avalduse esitamise aega arvestades kutsesse.

Esialgu ei saa naised väeosa vabalt valida, sest see nõuab kaitseväelt eraldi eluruume ja pesemistingimusi. Osa naiskaitseväelasi viiakse teenima Võru Kuperjanovi pataljoni, teised aga Tallinnasse Tagalapataljoni ja väeosadesse Tapal.

Kaitseuuringute keskuse selle aasta alguses 600 gümnaasiumiealise tüdruku seas läbi viidud uuring näitas, et seitse protsenti neist on kindlalt huvitatud ajateenistuse läbimisest ning umbes veerand vastas, et võib-olla sooviks seda.