Välisminister Urmas Paet rõhutas, et Põhja-Korea režiim peab lõpetama provokatiivse käitumise ja ähvardused, mis võivad viia reaalse konfliktini.

"Põhja-Korea on läinud oma agressiivses retoorikas ning provokatiivses käitumises liiga kaugele. Loodud on foon võimalusele, et pisemgi vahejuhtum võib viia reaalse konflikti tekkimiseni, mis omakorda tooks kaasa ulatuslikke tagajärgi," ütles Paet välisministeeriumi pressiesindaja teatel.

Paeti sõnul on rahvusvaheline kogukond, seal hulgas Eesti võtnud kasvava murega vastu teated Põhja-Korea viimastest sammudest. "Põhja-Koreal tuleb viivitamatult täitma asuda ÜRO julgeolekunõukogus 7. märtsil ühehäälselt heaks kiidetud resolutsiooni nõudeid, mille kohaselt peab Põhja-Korea loobuma igasugustest edasistest tuuma- ja raketikatsetustest ning provokatsioonidest," ütles välisminister Paet.

Julgeolekunõukogu tugevdas resolutsiooniga oluliselt varasemate otsustega kehtestatud sanktsioone.

Lõppeva nädala teises pooles paigutas Põhja-Korea kaks keskmaaraketti Korea poolsaare idarannikule, kus rakettide ulatusse jäävad Jaapan ning Ameerika Ühendriikidele kuuluvad Guami saared. 4. aprillil teatas Põhja-Korea otsusest taaskäivitada Yongbyoni tuumarajatis, mille sulgemise kohustuse Põhja-Korea võttis endale 2007. aastal kuuepoolsetel kõnelustel. 30. märtsil kuulutas riik välja sõjaseisukorra.

Saja suurima juriidilisest isikust maksuvõlglase võla kogusumma oli maksu- ja tolliameti andmetel aprilli alguses 84,6 miljonit eurot, mis on võrreldes märtsi algusega 950 000 euro võrra väiksem.

Saja suurima maksuvõlglase võlasumma moodustas 24,9 protsenti kogu aprilli alguse maksuvõlast. Aprilli alguses oli täitmata maksukohustusi kokku 43 719 isikul kogusummas 339,4 miljonit eurot.

Kõige enam suurenes kuuga taas varem Puhdas Eesti OÜ nime all tegutsenud Phd Tööjõud OÜ maksvõlg, mis kasvas 49 230 euro võrra 941 391 euroni.

Infopaq Eesti OÜ suurendas aprilli alguseks maksuvõlga 37 743 euro võrra 508 335 euroni. Varem Frens Cateringi nime all tegutsenud OÜ Toitlustusteenused on kuuga maksuvõlga suurendanud 33 308 euro võrra 1,41 miljoni euroni. Lindaliini AS-i maksuvõlg suurenes võrreldes märtsi algusega 30 615 euro võrra 1,16 miljoni euroni.

Kõige enam vähendas kuuga maksuvõlga AS Applaford ES, kelle võlg vähenes võrreldes märtsi algusega 12 509 euro võrra 383 375 euroni. Rein Kilgiga seotud pankrotis endine Pere AS ehk praeguse nimega Lõuna Toiduainetetööstuse AS vähendas kuuga maksuvõlga 11 444 euro võrra 648 295 euroni.

Suka- ja sokitootja AS Suva maksuvõlg vähenes kuuga 5496 euro võrra 384 024 euroni. OÜ Paide Piim vähendas võrreldes märtsi algusega maksuvõlga 4085 euro võrra 378 379 euroni.

Saja suurima maksuvõlglase hulka on võrreldes märtsi algusega kerkinud OÜ Koskel 386 370-eurose maksuvõlaga ja pankrotis AS Tartu Lihakombinaat 364 735-eurose maksuvõlaga.

Võrreldes märtsi algusega on saja suurima maksuvõlglase hulgast kadunud äriregistrist kustutatud ettevõtted OÜ Erwes Eesti ja OÜ HH&SS.

Suurim maksuvõlg on endiselt Maardus tegutsenud pankrotis OÜ-l Saltreks, kelle võlg on 8,89 miljonit eurot. Tabelis on teisel kohal Polar Tekstiil OÜ 5,49 miljoni eurose maksuvõlaga ja kolmandal kohal Oliver Kruudaga seotud pankrotis valdusettevõte AS Luterma 2,96 miljoni euro suuruse võlaga.

Maksuvõlglaste esikümnesse mahuvad veel Rosneft Eesti OÜ 2,11 miljoni euro suuruse võlaga, pankrotis AS Kommest Auto 1,95 miljoni euro suuruse võlaga, pankrotis Tungren AS 1,77 miljoni euro suuruse võlaga, OÜ Vexel Ehitus 1,67 miljoni eurose võlaga, varem OÜ Gillian nime kandnud pankrotis Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ 1,46 miljoni eurose võlaga, OÜ Toitlustusteenused 1,41 miljoni eurose võlaga ning OÜ Ozon MMG Grupp 1,41 miljoni eurose võlaga.

Eesti valitsusjuhi Andrus Ansipi ja Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi kohtumine reedel Peterburis oli sõbralik ja jutuajamine toimus vene keeles, märkis Venemaa uudisteagentuur Interfax.

Agentuuri teatel tänas Medvedev Eesti valitsusjuhti kohtumisel osalemise eest ja Ansip tänas Venemaa valitsusjuhti "suurepäraselt organiseeritud kohtumise eest".

"Meie jaoks on äärmiselt oluline, Eesti ja Venemaa ning kõigi piirkonna riikide jaoks, hoida meie Läänemerd. Selles mõttes oli kohtumine väga edukas," ütles Ansip Interfaxi teatel. Agentuur tsiteeris ka Medvedevit, kelle sõnul on nüüd võimalus arutada "Eesti-Vene suhteid".

Interfax toonitas oma teates, et Ansip ja Medvedev suhtlesid vene keeles.

Peaminister Andrus Ansip ütles reedel Peterburis Läänemeremaade nõukogu peaministrite kohtumisel peetud kõnes, et Läänemere keskkonna kaitse on kõigi Läänemere äärsete riikide ühine eesmärk ja kohustus. Ansip tõdes, et Läänemerega seotud probleemid on võimalik lahendada ainult kõigi piirkonna riikide ühiste jõupingutuste tulemusena ning avaliku ja erasektori koostöös.

Ansip rõhutas, et Läänemere keskkonna kaitseks on hädavajalik investeerida vee- ja reovee taristusse. Ta märkis, et Eesti on pööranud veemajandusprojektidele viimastel aastatel suurt tähelepanu. Peaminister meenutas, et Eesti on viimastel aastatel rekonstrueerinud mitmeid reoveepuhasteid ja vahetanud välja 480 kilomeetrit vananenud reoveetorustikke, vähendades sellega orgaanilist reostust 135 tonni võrra aastas. Ta tõdes, et veemajandusprojektide puhul on tegemist Euroopa Liidu olulise abiga, mis on võimaldanud investeerida aastatel 2007-2013 sellesse valdkonda 539 miljonit eurot.

Läänemere piirkonna keskkonna kaitseks on Ansipi sõnul väga oluline toetada ka taastuvenergiat. Ta märkis, et Eestis oli 2011. aastal taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussüsteemides 45,99 protsenti ning elektritootmises 12,64 protsenti.

Energiasäästuprojektidest tõstis Ansip esile ka saastekvoodi müügist saadud raha eest 800 era- ja 500 avaliku hoone energiasäästlikumaks renoveerimist ning 145 kilomeetri kaugkütte võrgu renoveerimist, et vähendada soojakadusid. Ka märkis peaminister, et Eesti on elektriautode osakaalult maailmas teine riik Norra järel. Ta tõi esile, saastekvoodi müügi rahade eest on hangitud riigiasutustele ja sotsiaaltöötajatele igapäevatööks 507 elektriautot.

Ansipi sõnul peab Eesti oluliseks välisõhu saatamise vähendamist meretranspordis, mis nõuab täiendavaid uuringuid ja tehnoloogia arendamist.

Eesti ja Venemaa ei teinud üksteisele etteheiteid, kinnitas Eesti valitsusjuht Andrus Ansip reede õhtul pärast kohtumist Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga.

"Eesti ei teinud etteheiteid Venemaale ja Venemaa ei teinud etteheiteid Eestile," ütles Ansip "Aktuaalse kaamera" teatel. "Võib-olla oleme me varasematel aegadel olnud liiga tundlikud," lisas Ansip.

Ansip nimetas tavapäratuks asjaolu, et kahe naaberriigi valitsusjuhid pole kaheksa aasta jooksul kordagi kohtunud.

Ansip kohtus Vene välisministriga redel Peterburis Läänemeremaade Nõukogu nõupidamisel.

Ansip väljendas ametliku teate kohaselt heameelt kahe naaberriigi tihenenud kontaktide üle, mis väljenduvad kaubavahetuses, turismis ja inimestevahelistes kontaktides. „Mul on väga hea meel, et oluliselt on kasvanud kaubavahetus, tihenenud on inimestevahelised kontaktid ning Eestit külastanud Vene turistide arv on igal aastal hüppeliselt kasvanud,“ ütles Ansip pressiesindaja teatel kohtumisel.

Eesti valitsusjuht märkis, et omavahelisele läbikäimisele aitaks kaasa viisavabadus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kuid selle kehtestamiseks on esmalt vajalik täita asjakohased tehnilised tingimused, sealjuures sujuv piiriületus. Ansip lisas, et aina kasvav piiriületajate hulk püstitab kahele riigile ülesande arendada infrastruktuuri piiriületuskohtades ning korraldada paremini piiri- ja tollikontrolli. Eesti valitsusjuht märkis, et oluline on tõrgeteta inimeste ja kaupade liikumine üle riigipiiri.

„Eestile on oluline normaalne koostöö Eesti ja Venemaa vahel kõikidel tasanditel,“ sõnas Ansip.

Eesti ja Venemaa peaministrid tõdesid, et ka piirileping looks hea eelduse piiriülese koostöö tõhustamiseks ning piiritaristu arendamiseks. Valitsusjuhid märkisid, et Eesti ja Venemaa on jõudnud "kokkuleppele väga lähedale".

Ansipi ja Medvedevi kahepoolne kohtumine leidis aset pärast Läänemeremaade Nõukogu tippkohtumist. Ansip tänas Venemaad keskkonnaalast koostööd käsitleva kohtumise eest.

Ansip ja Medvedev vestlesid vene keeles.

2007. aasta aprillis pingestusid Eesti ja Venemaa suhted, kuna Ansipi juhitud valitsus viis Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule Punaarmee sõdurile püstitatud mälestusmärgi.