EESTI UUDISED BNS

Prokurör nõudis kolmapäeval Soome Hyvinkää ringkonnakohtus alanud protsessil oma vastsündinud kaksikute mõrvamises süüdistatavale eestlannale eluaegset vangistust, teatas STT.

Süüdistuse järgi mõrvas Soomes elav eestlanna mullu juunis oma vastsündinud kaksikud. Prokuröri sõnul tappis naine vastusündinud kaksikud vahetult pärast nende sündi korteris. Naine ei nõustu kuriteosüüdistustega.

Naise kaitsja ütles kolmapäeval kohtus, et lapsed sündisid surnutena, seega ei ole alust eestlannat mõrvas süüdistada. Kaitsja sõnul sündisid naisel kaksikud enneaegselt umbes kuu normaalsest sünniajast varem. Kaitsja rääkis, et sünni ajal oli korteris kaks perekonda mittekuuluvat meest, kes abistasid naist sünnituse juures. Kaitsja väitel kaotas naine sünnituse ajal teadvuse ning ei olnud teadlik, et ta sünnitas ühe lapse asemel kaksikud.

Keskkriminaalpolitsei leidis ühe lapse surnukeha möödunud aasta oktoobris Nurmijärve maakonnas Klaukkala külas läbiotsimise käigus. Kui ühe surnukeha leidsid korrakaitsjad korterist, siis teise surnukeha avastasid politseinikud külast paari kilomeetri kauguselt tühermaalt. Vastsündinud kaksikud - poiss ja tüdruk - tapeti juunikuu lõpus.

Alguses uuris politsei juhtumit kui tapmist, kuid muutis tapmiskahtluse mõrvakahtlustuseks, kuna uurimise käigus ilmnesid tõendid, et lastelt elude võtmine oli ettekavatsetud. Samuti andsid kahtlustuse muutumiseks alust laste vigastused.

Uurimisandmete kohaselt teadis laste sünnist ainult ema ning politsei andmetel ei teadnud ka laste isa naise rasedusest. Ka ei ole uurimise käigus selgunud ühtegi viidet, mis annaks tunnistust laste isa seotusest laste surmaga.

Uurimise käigus on üle kuulatud mitmeid inimesi nii Eestis kui ka Soomes.

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni inspektorid kontrollisid raames Lõuna-Eestis 25 õmblusettevõtet ja avastasid 46 rikkumist, kontrolli tulemuste põhjal koostatud analüüs näitas, et ettevõtete rikkumised on sarnased.

Tartu maakonnas kontrollisid läinud aasta oktoobrikuus inspektorid kaheksat ettevõtet, Jõgeva ja Viljandi maakonnas mõlemas viit, Võru maakonnas kolme ja Põlva ning Valga maakonnas kahte õmblusfirmat, teatas tööinspektsioon BNS-ile.

Inspektorid kontrollisid füsioloogilise ohuteguri kajastamist riskianalüüsis, selle vastavust tegelikkusele ning rakendatud meetmeid terviseriskide vähendamiseks või vältimiseks. Samuti hinnati tööruumis sisekliimat ehk temperatuuri, õhuniiskust, õhu liikumise kiirust, töötajate juhendamist ja väljaõpet, sundliigutusi, tööruumis olevaid liikumisteid, valgustuse piisavust, töötajate tervisekontrolli suunamist ning puhkeruumi olemasolu.

Tööinspektorid tuvastasid, et kõik töötervishoiu ja -ohutuse nõuded olid täidetud vaid viies ettevõttes. Seevastu 20 ettevõttes tuvastati kokku 46 rikkumist ja koostati 43 ettekirjutust. Sunniraha rakendamise hoiatusi tehti kolmel korral. Inspektorid jagasid külastuse käigus ka suulisi soovitusi, kuidas ohutegureid paremini kontrolli all hoida.

Sihtkontrolli tulemuste põhjal tõdes inspektsioon, et ettevõtete rikkumised on sarnased. Põhiliste puudustena tõi tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Kaie Mihkra välja tegevuskava puudumise, riskianalüüsi puudulikkuse, töötajate ebaergonoomilise tööasendi, sisekliima probleemid, nagu külm töökeskkond või õhuvahetuse puudumine, valgustuse puudulikkuse ja töökeskkonnaspetsialisti puudumise.

Kuigi õmblejatel on üle poole oma tööajast töötades pidev sundasend ja sundliigutused, alahinnatakse neid füsioloogilisi ohutegureid õmblusettevõtetes tihti nii töötajate kui ka tööandjate poolt. Enamasti on ainsaks terviseprobleemide vältimise või vähendamise abinõuks ette nähtud puhkepausid ja võimlemine.

Viimase kolme aasta jooksul on Eestis diagnoositud 43-62-aastastel õmblejatel 16 kutsehaigust. Enim diagnoositud terviseprobleemideks on luu- ja lihaskonna vaevused ning karpaalkanali sündroom. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast.

"Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud terviseprobleeme on mitmesuguseid: alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mis põhjustavad töölt puudumist ja nõuavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks – tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus. Mistõttu on oluline pidevalt jälgida, et töötajad kasutavad töötades ergonoomilisi töövõtteid ning vajadusel tuleb viia läbi sellealaseid juhendamisi," täpsustas Mihkra.

Eurostati andmetel oli mullu oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud 48 protsenti Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest, Eestis oli vastav näitaja 50 protsenti.

Eestis sõltub mobiilset internetiühendust võimaldavate seadmete soetamine nii ettevõtte tegevusalast kui ka suurusest, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela statistikablogis.

Kõige sagedamini pidasid selliste seadmete soetamist oma töötajatele vajalikuks finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side ettevõtted, ligikaudu kolmveerand nende tegevusalade vähemalt kümne töötajaga ettevõtetest. Kõige harvemini tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ettevõtted - vähem kui viiendik neist ettevõtetest. Vähemalt 250 hõivatuga ettevõtetest oli mobiilse interneti kasutamist võimaldavad seadmed oma töötajatele hankinud neli viiendikku, 10–19 töötajaga ettevõtetest poole vähem ehk kaks viiendikku.

Eesti ettevõtted hankisid töötajatele mobiilse interneti kasutamist võimaldavaid seadmeid peamiselt selleks, et võimaldada neile ligipääsu ettevõtte meilisüsteemile ja internetis olevale infole - üheksa ettevõtet kümnest pidas seda vajalikuks. Ettevõtte dokumentidele ligipääsemist pidasid enim vajalikuks hariduse ning info ja side ettevõtted - kolmveerandile neist oli see vajalik.

Oma töötajatele mobiilse interneti kasutamiseks vajalikke seadmeid soetanud ettevõtete osatähtsuse poolest on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas keskmisel tasemel. Kõige rohkem on oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid seadmeid soetanud Soome ettevõtted - 78 protsenti vähemalt kümne töötajaga ettevõtetest, kõige vähem Rumeenia ettevõtted - vaid 22 protsenti ettevõtetest. Sarnaselt Eestile on ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide suuremate ettevõtete hulgas oma töötajatele mobiilse interneti kasutamise seadmeid soetanuid rohkem kui väiksemate hulgas.

Eesti ettevõtted tõid mobiilse interneti laiemat kasutamist takistava põhjusena peamiselt välja vähest vajadust mobiilset internetti ärilistel eesmärkidel kasutada. EL ettevõtetest mainis mobiilse interneti kasutamist takistava põhjusena ära mõne muu põhjuse kui vähene vajadus mobiilse interneti kasutamiseks ärilistel eesmärkidel 30 protsenti, Eesti ettevõtete hulgast 17 protsenti.

Peaminister Andrus Ansipil on reedel Venemaal Peterburis toimuva Läänemeremaade nõukogu valitsusjuhtide kohtumise raames kokku lepitud kahepoolne kohtumine Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga.

Kohtumine toimub juhul, kui töö püsib ajagraafikus, ütles valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Kohtumine on planeeritud reede pärastlõunasele ajale. Eesti ja Venemaa peaministri kohtumise teemad on kahepoolsed suhted ja regionaalne koostöö.

Venemaal Peterburis toimub reedel ja laupäeval Läänemeremaade nõukogu peaministrite kohtumine, mis keskendub Läänemere keskkonnakaitse teemadele. 005. aastal peaministriks saanud Andrus Ansipi jaoks on tegemist esimese visiidiga Venemaale valitsusjuhina.

Aastal 2002 kohtus tollane peaminister Siim Kallas Läänemeremaade nõukogu peaministrite kohtumise raames Peterburis eraldi ka toonase Vene peaministri Mihhail Kasjanoviga.

Aastal 2000 käis peaminister Mart Laar valitsustevahelise ühiskomisjoni kaasesimeeste ja töögruppide juhtide kohtumisel ning kohtus Venemaa tollase asepeaministri Valentina Matvijenkoga.