EESTI UUDISED BNS

Alaealist poissi seksuaalselt ahistanud naine sai karistada

Pilt on illustratiivneHarju maakohus karistas lõppeval nädalal tingimisi vangistusega naist, kes süüdistuse järgi ahistas seksuaalselt alaealist poissi.

Kohus mõistis 38-aastase naise süüdi lapseealise kaasamises oma sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil. Karistuseks määras kohus naisele ühe aasta ja kaheksa kuu pikkune tingimisi vangistuse, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib kriminaalhooldaja kontrollnõudeid. Samuti peab naine tasuma sundraha ja menetluskulud kokku ligi 800 eurot. Kohus lahendas kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Süüdistuse järgi kaasas naine oma sugulise kire rahuldamisele kümneaastase poisi, kes on ta sugulane. Naine katsus poisi suguelundit ja reit ning palus lapsel emale toimunust mitte rääkida.

Märts tõstis börsihinnaga elektripaketi fikseeritud paketi tasemele

Sõltumatu tarbijakeskse elektripakettide võrdlusportaali Energiaturg.ee andmetel oli populaarseim börsihinnaga elektripakett märtsis vaid üks protsent soodsam kui populaarseim fikseeritud hinnaga pakett, mis oli tingitud sellest, et märtsi keskmine börsihind tõusis veebruariga võrreldes 14 protsenti.

Märtsis oli näiteks 1750 kilovatt-tunnise (kWh) aastatarbimisega korteril börsihinnaga pakett koos käibemaksuga keskmiselt vaid 0,13 eurot odavam kui 12-kuuline enimvalitud fikseeritud hinnaga pakett. Eramus tarbimisega 10 000 kWh maksab tarbija fikseeritud paketiga märtsis keskmiselt 0,72 eurot rohkem ning elektriküttega eramu, mille aastane tarbimine on 22 500 kWh, pakettide hinnavahe on märtsis keskmiselt 1,62 eurot. Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.

Energiaturg.ee võrdles eraklientide seas kahte seni kõige populaarsemat elektripaketti. Arvutused tuginevad eelmise aasta detsembris Eesti Energia poolt 12-kuulisele paketile pakutud fikseeritud elektrihinna ja 220 Energia ilma ettemaksuta börsihinnaga marginaali aritmeetilisele keskmisele, mis Eesti Energia avalike hinnakirjade järgi detsembris oli 5,845 senti kWh kohta ja 220 Energial vastavalt 0,2425 senti kWh kohta. Hindade arvutamisel on aluseks võetud Elektrilevi tüüpkoormusgraafik ja Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna 2013. aasta märtsikuu tunnihinnad.

Energiaturg.ee tegevjuht Moonika Kukke selgitas, et avatud elektrituru eelmistel kuudel on populaarseim börsipakett olnud tarbijatele märgatavalt soodsam valik – jaanuaris said börsipaketi kasutajad maksta kaheksa protsenti ja veebruaris 13 protsenti vähem kui fikseeritud hinnaga paketi tarbijad, märtsis on hinnavahe küll minimaalne, kuid jätkuvalt börsipaketi kasuks.

Sõltumatus tarbijaportaalis Energiaturg.ee saab võrrelda 12 elektrimüüja elektripakette. Võrdlusportaal võimaldab alates 8. märtsist sõlmida elektrilepingud portaaliga liitunud müüjatega. Energiaturg.ee-ga on liitunud nii era- kui ka äritarbijate suunal elektrimüüja Elektrum Eesti OÜ ja äritarbijate suunal Elektrimüügi AS, aprilli alguses on lisandumas veel kaks elektrimüüjat.

Energiaturg.ee on sõltumatu võrdlusportaal sobiva elektripaketi leidmiseks, mida arendavad koostöös Advokaadibüroo Glimstedt, investeerimisfirma Capital Mill ning IT-partnerina Helmes.

Esmaspäevast ei tohi müüa vana maksumärgiga sigarette

Pilt on illustratiivneEestis ei tohi esmaspäevast enam müüa vana maksumärgiga tubakatooteid.

Vanad tubakatoodete maksumärgid kehtisid mullu 31. detsembrini ning nende märkidega tooteid võib müüa üleminekuajal märtsi lõpuni.

Maksu- ja tolliameti teatel tuleb kauplustel ja hulgiladudel esmaspäevast müügist eemaldada tubakatooted, millel on vanad maksumärgid. Vanade maksumärkidega tubakatooteid tohib ladustada vaid aktsiisilaos.

Maaletooja ja aktsiisilaopidaja otsustavad kas tootelt saab kehtetu maksumärgi eemaldada ja märgistada selle uue maksumärgiga või need tooted hävitatakse. Tagastamise eesmärgil võib maksumärki eemaldada ainult maksuhalduri järelevalve all.

Kehtetuid tubakatoodete maksumärke, millelt on tekkinud aktsiisimaksukohustus, on aktsiisiladudel võimalik maksu- ja tolliametile tagastada kuni 31. detsembrini.

Politsei tabas Tallinna-Tartu maanteel reidi käigus seitse kihutajat

Aigar NagelPolitsei- ja piirivalveameti Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteel reedel korraldatud Lõuna ja Lääne prefektuuri ühisreidi käigus tabasid politseinikud seitse lubatud sõidukiirust oluliselt ületanud sõidukijuhti.

Kiiruseületajatest kaks ületasid kiirust kuni 20 km/h ja viis juhti sõitsid lubatust 21-40 km/h kiiremini, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. Lisaks fikseerisid politseinikud viis muud rikkumist.

Kahe prefektuuri ühiskontroll maanteel oli mõeldud liikluse rahustamiseks ja juhtimaks sõidukijuhtide tähelepanu ohutute sõiduvõtete vajalikkusele ka ajal, kui ilmastikuolud parandavad teeolusid ning uljus kipub kasvama.

Möödunud aastal juhtus Eestis kokku 1380 liiklusõnnetust, milles hukkus 87 ja sai vigastada 1705 inimest. Liiklusõnnetuste üheks peamiseks põhjuseks on olnud lubatud sõidukiiruse ületamine ning ohtlike manöövrite sooritamine.

Kauplejad eksitavad tarbijaid kampaaniatoodete reklaamiga

Viimasel ajal on sagenenud tarbijate pöördumised tarbijakaitseameti poole seoses reklaamlehtedes olevate kampaaniatoodete puudumise või otsalõppemisega, mille näol on tegemist tarbija suhtes eksitava ja ebakorrektse käitumisega.

Pöördumistes kurdavad inimesed, et reklaamitav kaup pole poodidesse lubatud ajaks müügile jõudnud või on see kampaania esimestel päevadel või lausa esimestel tundidel läbi müüdud, teatas tarbijakaitseamet BNS-ile.

Kaupade müümine inimeselt inimesele kogub populaarsust

Kaupade müümine inimeselt inimesele ehk otsemüük kogub üha enam populaarsust, selgub Eesti Otsemüügi Assotsiatsiooni (EDSA) statistikast.

EDSA liikmete kogumüük kasvas mullu 19 protsenti ja oli kogusummas 29,7 miljonit eurot. Samas kasvas otsemüügiga tegelevate inimeste arv viis protsenti ja jõudis 22 000-ni.

“Arvestades faktiga, et majanduse kasv oli eelmisel aastal 3,2 protsenti ja jaemüügi kasv seitse protsenti, on 19 protsenti otsemüügi jaoks tõepoolest muljetavaldav number. Otsemüügituru kiirem taastumine jaemüügi omast oli oodatav ja taas sai kinnitust see, et otsemüügiäril on tõepoolest suured võimalused”, ütles Balti riikide Otsemüügi Assotsiatsiooni peasekretär Gintautas Zaleckas.

Zaleckase sõnul on nii suurel kasvul kolm põhjust. "Esiteks majanduse taastumine, mis lõi tarbijale suuremad valikuvõimalused ja suurendas nende kulutusi. Samuti hindavad inimesed personaalset soovitust, mida pakub otsemüük ja enamusjuhtudel ka võimalust toodet eelnevalt proovida ning sobimatuse korral see teise vastu välja vahetada, lisaks toimetatakse tooted kiirelt tarbijale koju või töökohale. Ka uued tehnoloogiad on oluliselt tõstnud efektiivsust, mobiilside ja interneti võimalused on kõikjal ja alati erinevates vormides kättesaadavad," rääkis Zaleckas.

Tema sõnul saavad otsemüügiga tegelevad konsultandid ja nende kliendid esitada tellimusi 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. "Mitte vähem tähtsam põhjus on otsemüügiga tegelevate inimeste arvu kasv, mis on olnud abiks müügikasvule," lisas Zaleckas.

Lätis kasvas otsemüük 11 ja Leedus 16 protsenti vastavalt 26 miljonit ja 36,5 miljonit eurot. Otsemüügiga tegelevate inimeste arv kasvas Lätis neli protsenti ja jõudis 26 000-ni, Leedu jäi ligikaudu endisele tasemele, mis on enam kui 31 000 inimest.

Otsemüük on tarbekaupade ja teenuste turustamine otse tarbijale inimeselt-inimesele printsiibil, mis leiab üldjuhul aset tarbija või võõrustaja kodus, tarbija töökohas või muudes paikades, mis ei ole seotud püsivate jaemüügi kohtadega.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD