Tänavu on kolme esimese kuu jooksul tulekahjudes hukkunud kokku 14 inimest, tegu on viimaste aastate madalaima näitajaga.

Selle aasta esimese kolme kuu jooksul hukkus tulekahjudes kokku 14 inimest, neist kuus jaanuaris, viis veebruaris ja kolm märtsis.

Harjumaal on tuli tänavu nõudnud kolme ning Raplamaal ja Jõgevamaal võrdselt kahe inimese elu. Järvamaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal ja Võrumaal on kolme kuu jooksul tulekahjudes hukkunud igaühes üks inimene.

Päästeameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et enam kui 70 protsenti inimelu nõudnud tulekahjudest juhtusid hoonetes, kus puudus suitsuandur ning esialgsetel andmetel oli kahel kolmandikul tulesurmade põhjuseks hooletu suitsetamine siseruumides.

"Tänavu oli nii märtsi kui kolme kuu kokkuvõttes tulesurmade arv üle aastate väikseim," lisas pressiesindaja..

Mullu hukkus esimese kolme kuuga tulekahjudes 22 inimest. 2011. aastal hukkus sama ajavahemiku jooksul 33, sama palju oli kolme esimese kuu jooksul hukkunuid ka 2010. aastal. 2009. aastal nõudis tuli esimese kolme kuu jooksul 17, 2008. aastal 37 ning 2007. aastal 45 inimest.

Esialgsetel andmetel ei hukkunud märtsis liiklusõnnetustes ühtegi inimest, tegemist on esimese liikluses hukkunuteta kuuga Eesti lähiajaloos.

Viimati hukkus Eestis liiklusõnnetuses inimene 26. veebruaril Viljandimaal Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maanteel, kus hukkus kaubikult löögi saanud helkurita ja valgustamata jalakäija.

Maanteeameti andmetel on tänavu liiklusõnnetustes hukkunud neli inimest, mullu kolme kuuga kaotas liikluses elu 29 inimest. Kõik neli tänavu liiklusõnnetustes hukkunut olid jalakäijad. Kolm jalakäijat on tänavu surma saanud Tallinnas ja üks Viljandimaal.

Ka jaanuar ja veebruar on olnud erakordselt ohvritevaesed kuud. Nii jaanuaris kui ka veebruaris sai Eestis liiklusõnnetustes surma kaks inimest.

Liiklusõnnetustes hukkus kaks inimest ka 2009. aasta juunis, muidu on viimastel aastakümnetel liiklusohvrite hulk kuus olnud alati oluliselt suurem. Sellel aastatuhandel on ohvriterohkeim kuu liikluses olnud 2002. aasta juuni, kui liiklusõnnetustes hukkus 32 inimest.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel juhtus mullu Eestis 1356 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 88 ja sai vigastada 1681 inimest. 2011. aastal juhtus Eestis kokku 1487 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 101 ja sai vigastada 1904 inimest. Seega oli eelmine aasta liikluses parem nii õnnetuste koguarvu, vigastatute kui ka hukkunute arvu poolest.

2010. aastal oli Eestis 1349 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1742 ja hukkus 79 inimest. 2010. aasta oli esimene aasta rohkem kui poole sajandi järel, kui liiklusõnnetusteshukkunute arv jäi alla saja. 2009. aastal juhtus 1501 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1931 ja hukkus 100 inimest.

Liikluses hukkunute aastane arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal.

2008. aastal hukkus Eestis toimunud 1868 liiklusõnnetuses 132 ja sai vigastada 2398 inimest. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 ja sai vigastada 2175 inimest

Kuigi suuremad erakonnad kavatsevad panna sügiseste kohalike valimiste eel suuremat rõhku otsesuhtlusele, ei tähenda see, et valimiskampaania kulud seetõttu märgatavalt väheneks, kirjutab Postimees.

Reformierakond on partei peasekretäri Martin Kuke sõnul võtnud suuna, et kampaania ajal tegeletakse varasemast rohkem otsesuhtlusega ja vähem enese reklaamimisega meedias. "Võib eeldada, et nii mõneski kohas asendatakse plakat otsekontaktidega," ütles ta.

Samasugust plaani peab Keskerakond, mille peasekretäri Priit Toobali sõnul muudab otsesuhtluse kasutamine valimiskampaania odavamaks. Kui eelmistel kohalikel valimistel kulutas partei kampaaniaks veidi alla 769 000 euro, siis nüüdsetel valimistel kulutatakse Toobali kinnitusel sellest kindlasti vähem.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretär Indrek Saar ütles, et SDE plaanib valimistele kulutada "jupi jagu suurema summa" kui 2009. aastal kasutatud pea 200 000 eurot. Samas aga avaldas Saar kahtlus, et valimiskampaaniate maksumus ikka väheneb. "Prognoosin, et tuleb ka eelarveid, mis oma kogumahult ületavad miljonit," ütles Saar. Ta avaldas ka arvamust, et valimiste eel saab taas näha ka administratiivse ressursi väärkasutamist.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Tiit Riisalo sõnul on erakondade kampaaniaeelarved olnud buumiaegsest väiksemad juba varemgi ja tõenäoliselt pürgitakse suurema efektiivsuse poole ka nüüd. Siiski ei lubanud ta IRL-i valimiskulude tuntavat vähenemist, pidades tõenäolisemaks, et erakonna kulutused jäävad umbes samale tasemele nagu 2009. aasta valimistel, mil kampaaniaks kasutati üle poole miljoni euro.

Riisalo sõnul kavandab erakond ühelt poolt üleriigilist kampaaniat,teisalt käsitleda kampaanias ka kohalikke küsimusi kohalikul tasandil. "Kohalike valimiste kampaania eripära võrreldes riigikogu ja europarlamendi valimistega on see, et tehakse palju väikeseid kampaaniaid, see paneb aga ka kuludele oma surve," ütles ta.

2009. aasta kohalikel valimistel kulutasid neli praegust parlamendiparteid valimiskampaaniale kokku 2,3 miljonit eurot. Kalleima kampaania tegi toona Reformierakond, kes kulutas valimisteks 819 000 eurot.

Järgmised kohalikud valimised toimuvad 20. oktoobril.

Esmaspäeval, 1. aprillil on viimane päev esitada 2012. aasta tuludeklaratsioon ja samuti on siis maamaksu tasumise tähtaeg.

Maksu- ja tolliameti prognoosi järgi võiks tänavu kokku olla umbes 645 000 deklareerijat.

Maksu- ja tolliamet teavitas maksumaksjaid veebruaris sel aastal tasumisele kuuluvast maamaksu summast. Amet soovitab maksumaksjatel enne maamaksu tasumist kontrollida maamaksunõude olemasolu.

Kui nõue on üleval, siis tuleb see maksuteatel näidatud tähtpäevaks tasuda. Need maksumaksjad, kes said parandatud andmetega kordusteated peavad maamaksu tasuma kordusteates märgitud tähtpäevaks.

Ühtlasi tuletab amet meelde, et kui maksumaksja jätab maamaksu õigel ajal tasumata, siis tuleb tal järgmisel aastal oodata tulumaksu tagastust kauem.