EESTI UUDISED BNS

Peaminister Ansip sai mullu töötasu 48 054 eurot

google.comPeaminister Andrus Ansip sai mullu töötasu 48 054 eurot, mida on üle 700 euro võrra vähem kui aasta varem, selgub riigikantselei 2012. aasta palgaandmetest.

Ansip sai mullu astmepalka 42 822 eurot ja puhkusetasu 5232 eurot. Lisatasusid, hüvitisi ja preemiat Ansip mullu ei saanud.

2011. aastal sai Ansip töötasu 48 758 eurot, millest astmepalk oli 42 534 ja puhkusetasu 6224 eurot.

Riigisekretär Heiki Loot sai eelmisel aastal töötasu 43 992 eurot, millest astmepalk oli 30 005 eurot ja puhkusetasu 13 987 eurot. Ka Loot ei saanud mullu lisatasusid, hüvitisi ega preemiat.

Peaministri büroo juhataja Kairi Uustulnd sai mullu riigikantseleilt töötasu 35 910 eurot. Peaministri nõunikest sai Toomas Kiho mullu töötasu 25 336 eurot, Ants Laaneots 22 444 eurot, Aare Järvan 35 340 eurot, Kalev Kukk 27 327 eurot, Märt Volmer 29 222 eurot, Janis Kukk 19 458 eurot ja Henri Arras 15 634 eurot.

6. augustist nõuniku kohale asunud Mihkel Lees sai mullu riigikantseleilt töötasu 8537 eurot.

Mullu 3. augustini riigikantselei strateegiadirektorina töötanud Keit Kasemets sai töötasu 28 416 eurot. 3. detsembrist strateegiadirektori kohale asunud Oliver Väärtnõu sai mullu riigikantseleilt töötasu 3175 eurot.

1. maist valitsuskommunikatsiooni direktori kohale naasnud Inga Bowden sai mullu töötasu 23 830 eurot. Aasta algusest 30. aprillini valitsuskommunikatsiooni direktorina töötanud Liina Kersna sai sel perioodil 11 714 eurot.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar sai mullu töötasu 36 549 eurot. Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Andreas Anvelt sai mullu riigikantseleilt töötasu 37 000 eurot.

Ene Ergma sai mullu töötasu 62 400 eurot

FOTO: www.google.eeRiigikogu liikmetest sai mullu enim töötasu Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv spiiker Ene Ergma, kes sai ametipalka 62 400 eurot.

Lisaks Ene Ergmale said ametipalgana mullu töötasu 18 riigikogu liiget, selgub riigikogu liikmete 2012. aasta palgaandmetest.

2012. aastal sai Euroopa Liidu asjade komisjoni Reformierakonda kuuluv esimees Arto Aas palka 51 381, korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Andres Anvelt 53 040, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni reformierakondlasest esimees Peep Aru 53 040, kultuurikomisjoni reformierakondlasest esimees Urmas Klaas 53 040, maaelukomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Kalvi Kõva 53 040, väliskomisjoni IRL-i kuuluv esimees Marko Mihkelson 53 040, SDE fraktsiooni esimees Sven Mikser 51 886, riigikaitsekomisjoni reformierakondlasest esimees Mati Raidma 53 040, õiguskomisjoni IRL-i kuuluv esimees Marko Pomerants 53 040, riigikogu reformierakondlasest aseesimees Laine Randjärv 53 040, riigikogu keskerakondlasest aseesimees Jüri Ratas 53 040, rahanduskomisjoni IRL-i kuuluv esimees Sven Sester 52 217, Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson 53 040, riigieelarve kontrolli erikomisjoni keskerakondlasest esimees Mihhail Stalnuhhin 53 040, Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi 53 040 ja sotsiaalkomisjoni IRL-i kuuluv esimees Margus Tsahkna 52 893 eurot.

Tänavu jaanuaris riigikogust ning Isamaa ja Res Publica Liidust lahkunud Tõnis Lukas sai mullu keskkonnakomisjoni esimehena 53 040 eurot. Mullu detsembris sotsiaalministriks saanud reformierakondlane Taavi Rõivas sai eelmisel aastal Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena riigikogult palka 50 093 eurot.

Üle 50 000 euro sai mullu riigikogult töötasu ka Terje Trei, kuid suure osa tema tasust moodustas lahkumishüvitis. Mullu detsembris riigikogusse naasnud endise justiitsministri Kristen Michali asendusliige Terje Trei sai mullu parlamendist töötasu 38 306 eurot ning 20 280 eurot lahkumishüvitist. Kokku sai Trei riigikogult töötasu ja hüvitist 58 586 eurot.

Lahkumishüvitist sai ka mullu mais riigikogust lahkunud Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub Mart Laari asendusliige Andrus Saare. Töötasu sai Andrus Saare mullu riigikogult 14 749 eurot ja lahkumishüvitist 20 280 eurot. Kokku sai Saare mullu riigikogult töötasu ja hüvitist 35 029 eurot. Kui riigikogu liige on ametis olnud alla aasta, saab ta lahkumishüvitist kolme kuu palga ulatuses. Üle aasta ametis olnud riigikogu liige saab ametist lahkumisel kuue kuu palga suuruse hüvitise.

Vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele on kõrgeimate riigiteenijate kõrgeim palgamäär 5200 eurot kuus ning riigikogust saab sellist palka koefitsendiga 1 ainsana parlamendi esimees. Riigikogu aseesimehe, fraktsiooni esimehe ja komisjoni esimehe ametipalga koefitsent on 0,85. Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,75 ning riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 0,65.

Riigikogu liikme ametipalga sisse ei ole arvestatud kuluhüvitist. Riigikogu liikmetele hüvitatakse tööga seotud kulutusi kuni 30 protsendi ulatuses lihtliikme palgast ehk kuni 1014 euro ulatuses kuus. Kokku võisid saadikud eelmise aasta jooksul kulude hüvitamiseks kasutada seega kuni 12 168 eurot.

Viimaseni kulutas mulluse kuluhüvitise ära viis riigikogu liiget: reformierakondlased Tõnu Juul ja Urmas Klaas ning Keskerakonda kuuluvad Aivar Riisalu, Olga Sõtnik ja Yana Toom. Väga vähe jätsid maksimaalsest hüvitisesummast kasutamata ka keskerakondlased Mailis Reps, Priit Toobal ja Ester Tuiksoo, reformierakondlane Tarmo Leinatamm, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Aivar Kokk, kes kõik said hüvitiseks rohkem kui 12 000 eurot.

Kõige säästlikumalt käisid kuluhüvitistega ümber reformierakondlased Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmed Mart Laar ja Juku-Kalle Raid ning reformierakondlane Kaja Kallas, kes kasutasid kogu aasta peale vastavalt 826, 1279 ja 1739 eurot.

President Toomas Hendrik Ilves teenis mullu 72 724 eurot

Toomas Hendrik IlvesPresident Toomas Hendrik Ilves teenis mullu kokku 72 724 eurot, mida on üle 30 000 euro vähem kui üle-eelmisel aastal.

Möödunud aastal maksti riigipeale põhipalka kokku 60 603 eurot ning muid tasusid kokku 12 121 eurot, selgub presidendi kantselei andmetest. Lisatasusid ja hüvitisi presidendile möödunud aastal ei makstud.

Seega teenis president 2012. aastal kokku 72 724 eurot.

2011. aastal teenis riigipea kokku 102 853 eurot. Presidendile makstud põhipalga ning samuti muude tasude suurus oli 2012. aastaga võrreldes sama, küll aga maksti 2011. aastal presidendile lisatasusid ja hüvitisi kokku 30 130 eurot.

Politsei korraldab reedel reidi Tallinna-Tartu maanteel

FOTO: Aigar NagelLõuna ja Lääne prefektuur korraldavad reedel Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liikluse rahustamiseks ühisreidi.

Politsei kontrollib nii lubatud kiirusest kinnipidamist, ohtlike manöövrite sooritamist kui kõike muud, mis võib sujuvat liiklemist häirida, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile.

Munade müük kasvab lihavõttepühadel kolm kuni kuus korda

Foto: Aigar NagelEesti jaekaubandusettevõtete sõnul ei ole tänavu lihavõtete ajal mulluse sarnast munade defitsiiti oodata ning munade müük kauplustes kasvab pühade nädalal prognooside kohaselt kolm kuni kuus korda.

"Kui mulluse munakriisi ajal kasvas lihavõtete munamüük vaid poolteist korda, siis tänavu ootame viie- kuni kuuekordset kasvu," ütles BNS-ile Selveri avalike suhete juht Annika Vilu. "Oleme lihavõtete eel tellinud oma kauplustesse üheksa rekkatäit ehk ligikaudu kaks miljonit muna. Loomulikult on lihavõtted kaupleja jaoks väga hea aeg, sest munade müük kasvab kordades ning ostetakse ka palju teisi lihavõtetega seotud kaupu."

Euroopa kohus mõistis pronksiöö kohtuasjas neljale hüvitise

Euroopa inimõiguste kohus mõistis niinimetatud pronksiöö kohtuasjas neljale kaebajale hüvitise protseduuriliste rikkumiste eest, samas pidas kohus teisi kaebusi vastuvõetamatuteks.

Euroopa inimõiguste kohus langetas reedel otsuse niinimetatud pronksiöö kohtuasjas ehk kohtuasjas Korobov jta teised Eesti vastu, teatas kohus.

Kohtuasjas oli ühte menetlusse liidetud seitsme inimese, kellest kolm on Eesti ja kaks Venemaa kodanikud ning kaks määratlemata kodakondsusega, kaebused. Politsei pidas kõik kaebajad kinni aprillirahutuste ajal kas 27. aprillil või 28. aprillil 2007. Hiljem esitasid nad eraldi avaldused politsei suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Ühegi avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustatud ja lõpliku kohtuastmena otsused teinud Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitatud kaebusi.

Seitse inimest esitasid kaebuse Euroopa inimõiguste kohtule. Kaebused olid seotud inimõiguste konventsiooni ebainimlikku ja alandavat kohtlemist (artikkel 3), õigust isikuvabadusele ja -puutumatusele (artikkel 5),  õigust õiglasele kohtumenetlusele (artikkel 6) ning diskrimineerimise keeldu (artikkel 14) käsitlevate artiklite väidetava rikkumisega.

Inimõiguste kohus leidis, et artikli 5 lõike 1 alusel esitatud kaebused on kõik vastuvõetamatud, kuna ükski kaebaja ei ole esitanud kinnipidamise seaduslikkuse kohta kohaseid riigisiseseid kaebusi. Artikli 5 lõike 5 kohta leidis kohus, et kuna selle lõike puhul rikkumist ei ole tuvastatud, ei ole hüvitise maksmine antud asjas kohaldatav.

Artikli 3 alusel esitatud kaebustes tuvastas kohus ühe sisulise rikkumise ja nelja kaebaja suhtes protseduurilise ehk uurimiskohustuse täitmatajätmise rikkumise.

Kohus leidis, et kaebaja Petrovi suhtes oli kasutatud ülemäärast jõudu ning mõistis Petrovile mittevaralise kahjuna 14 000 eurot. Kaebajate Korobovi, Mihhaidarovi ja Zatvornitski suhtes leidis kohus, et artikli 3 rikkumist ei ole. Samas otsustas kohus, et nende nelja kaebaja kaebusi väärkohtlemise kohta ei olnud kohaselt uuritud ning mõistis protseduurilise rikkumise eest Korobovile, Mihhaidarovile ja Zatvornitskile igaühele 11 000 eurot.

Kõigi nelja kaebaja kohtukuludeks mõistis kohus ühiselt 3000 eurot.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et Eestil on aega kolm kuud kaaluda, kas taotleda asja edastamist Euroopa inimõiguste kohtu 17-liikmelisele suurkojale.

2010. aasta septembris tegi Euroopa inimõiguste kohus samas asjas osaotsuse, milles tunnistas suure hulga kaebusi vastuvõetamatuks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD