Lõuna ja Lääne prefektuur korraldavad reedel Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liikluse rahustamiseks ühisreidi.

Politsei kontrollib nii lubatud kiirusest kinnipidamist, ohtlike manöövrite sooritamist kui kõike muud, mis võib sujuvat liiklemist häirida, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile.

Eesti jaekaubandusettevõtete sõnul ei ole tänavu lihavõtete ajal mulluse sarnast munade defitsiiti oodata ning munade müük kauplustes kasvab pühade nädalal prognooside kohaselt kolm kuni kuus korda.

"Kui mulluse munakriisi ajal kasvas lihavõtete munamüük vaid poolteist korda, siis tänavu ootame viie- kuni kuuekordset kasvu," ütles BNS-ile Selveri avalike suhete juht Annika Vilu. "Oleme lihavõtete eel tellinud oma kauplustesse üheksa rekkatäit ehk ligikaudu kaks miljonit muna. Loomulikult on lihavõtted kaupleja jaoks väga hea aeg, sest munade müük kasvab kordades ning ostetakse ka palju teisi lihavõtetega seotud kaupu."

Euroopa inimõiguste kohus mõistis niinimetatud pronksiöö kohtuasjas neljale kaebajale hüvitise protseduuriliste rikkumiste eest, samas pidas kohus teisi kaebusi vastuvõetamatuteks.

Euroopa inimõiguste kohus langetas reedel otsuse niinimetatud pronksiöö kohtuasjas ehk kohtuasjas Korobov jta teised Eesti vastu, teatas kohus.

Kohtuasjas oli ühte menetlusse liidetud seitsme inimese, kellest kolm on Eesti ja kaks Venemaa kodanikud ning kaks määratlemata kodakondsusega, kaebused. Politsei pidas kõik kaebajad kinni aprillirahutuste ajal kas 27. aprillil või 28. aprillil 2007. Hiljem esitasid nad eraldi avaldused politsei suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Ühegi avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustatud ja lõpliku kohtuastmena otsused teinud Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitatud kaebusi.

Seitse inimest esitasid kaebuse Euroopa inimõiguste kohtule. Kaebused olid seotud inimõiguste konventsiooni ebainimlikku ja alandavat kohtlemist (artikkel 3), õigust isikuvabadusele ja -puutumatusele (artikkel 5),  õigust õiglasele kohtumenetlusele (artikkel 6) ning diskrimineerimise keeldu (artikkel 14) käsitlevate artiklite väidetava rikkumisega.

Inimõiguste kohus leidis, et artikli 5 lõike 1 alusel esitatud kaebused on kõik vastuvõetamatud, kuna ükski kaebaja ei ole esitanud kinnipidamise seaduslikkuse kohta kohaseid riigisiseseid kaebusi. Artikli 5 lõike 5 kohta leidis kohus, et kuna selle lõike puhul rikkumist ei ole tuvastatud, ei ole hüvitise maksmine antud asjas kohaldatav.

Artikli 3 alusel esitatud kaebustes tuvastas kohus ühe sisulise rikkumise ja nelja kaebaja suhtes protseduurilise ehk uurimiskohustuse täitmatajätmise rikkumise.

Kohus leidis, et kaebaja Petrovi suhtes oli kasutatud ülemäärast jõudu ning mõistis Petrovile mittevaralise kahjuna 14 000 eurot. Kaebajate Korobovi, Mihhaidarovi ja Zatvornitski suhtes leidis kohus, et artikli 3 rikkumist ei ole. Samas otsustas kohus, et nende nelja kaebaja kaebusi väärkohtlemise kohta ei olnud kohaselt uuritud ning mõistis protseduurilise rikkumise eest Korobovile, Mihhaidarovile ja Zatvornitskile igaühele 11 000 eurot.

Kõigi nelja kaebaja kohtukuludeks mõistis kohus ühiselt 3000 eurot.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et Eestil on aega kolm kuud kaaluda, kas taotleda asja edastamist Euroopa inimõiguste kohtu 17-liikmelisele suurkojale.

2010. aasta septembris tegi Euroopa inimõiguste kohus samas asjas osaotsuse, milles tunnistas suure hulga kaebusi vastuvõetamatuks.

Sotsiaalministeeriumis peab aasta lõpuks valmima uus lastekaitseseadus, milles lastekaitse põhimõtted on suuresti võetud Põhjamaade heaoluühiskondade praktikast, kirjutab Postimees.

Uue seadusega võtab riik eelnõu kohaselt endale selge vastutuse tagada kõigile lastele nende põhiõigus – turvaline suureks inimeseks kasvamine.

"Praegu on lastekaitsesüsteem üles ehitatud nii, et lapse eest peaks hoolitsema tema perekond, edasi kohalik omavalitsus lastekaitsetöötaja kaudu, imeväikese otsese vastutusega maavalitsus ja lõpuks sotsiaalministeerium," kirjeldas lastekaitseseaduse üks autor, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Signe Riisalo.

Uue lastekaitseseadusega tahab sotsiaalministeerium luua sotsiaalkindlustusameti juurde lastekaitse rakendusüksuse ehk laste ja perede osakonna ning riikliku lastekaitse järelevalve osakonna, neile lisaks piirkondlikud lastekaitseüksused, mida esialgse plaani järgi tuleb neli. Viimased on kohapealseks vahelüliks riigi ning kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste lastekaitsetöötajate vahel.

Lastekaitsetöötajad peab seaduseelnõu järgi atesteerima riik, neilt nõutakse vähemalt bakalaureuse tasemel sotsiaaltöö või sellele lähedase eriala haridust, osalemist täienduskoolitustel ja supervisioonidel. Koolituste, atesteerimise ja supervisioonide korraldamisega hakkavad tegelema loodavad piirkondlikud lastekaitseüksused.

Valmiva seaduse järgi karmistatakse nõudeid laste järelevalvele ja võimalik, et alla kolmeaastase lapse üksi jätmine ei ole edaspidi lubatud.

Lapsevanem või hooldaja peab alati teadma lapse – laps on seaduse mõistes kuni 18-aastane isik – asukohta ning tal tuleb hinnata, kas see on lapse jaoks turvaline keskkond.