Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Pärnu linnaosakond vabandas esmaspäeval Pärnus toimunud küüditamisohvrite mälestusürituse lõpetamise viisi pärast.

"Järgides MTÜ Tulipisar üleskutset korraldas IRL-i Pärnu linnaosakond eile [esmaspeäval] mälestusürituse Martensi väljakul, kus süüdati küüditatute mälestuseks 5000 küünalt. Kahetsusväärselt oli vastavalt linnavalitusele esitatud taotlusele ürituse lõppaeg kell 21 ning sellele järgnes Martensi välja koristamine. IRL-i Pärnu linnaosakonna nimel vabandan ürituse läbimõtlemata korraldamise eest ning tunnen toimunu pärast siirast kahetsust," teatas BNS-ile IRL-i Pärnu linnaosakonna esimees Meelis Kukk.

Isamaa ja Res Publica Liidu korraldatud mälestusürituse Pärnus lõpetas esmaspäeva õhtul kella 21 paiku buldooser, mis küüditamisohvrite mälestuseks süüdatud küünlad hunnikusse lükkas ja veoauto kasti tõstis.

"Mul on häbi ja piinlik, et märtsiküüditamise aastapäeva südamlik mälestusüritus Pärnus lõpetati sellisel äärmiselt ebameeldival viisil. Loodan, et need, kes sellega seotud olid, selgitavad ja vabandavad," ütles president t Toomas Hendrik Ilves oma lehel sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja ütles BNS-ile, et linnavalitsuse poolest oleks küünlad võinud rahulikult põleda hommikuni nagu Tallinnas Vabaduse väljakul.

"Kui see taotlus oleks meile sellise kellaajaga tulnud et sündmus lõpeb näiteks kell üheksa, aga küünlad jäävad sinna põlema, siis me oleme sellest teadlikud ja loomulikult me anname selleks loa, poleks olnud absoluutselt mingit probleemi," kinnitas pressiesindaja.

Esmaspäeva õhtul toimus üle Eesti mälestusüritusi, et meenutada 64 aasta möödumist 1949. aasta märtsiküüditamisest.

1949. aasta 25. märtsil korraldasid Nõukogude võimuorganid teise massilise küüditamise, millega viidi kolmest Balti riigist Siberisse kokku 94 779 inimest.

Represseeritute registri büroo andmeil oli märtsiküüditamise ohvreid Eestis 32 536, kellest Siberisse saadeti 19 küüdirongiga üle 22 000 inimese. On teada 10 331 inimest, keda ei küüditatud, kuid kes jäid lindpriiks.

Esimese suurküüditamise viisid Nõukogude võimuorganid Eestis läbi 14. juunil 1941. Siis viidi Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.

President Toomas Hendrik Ilves mõistis hukka viisi, kuidas lõpetati esmaspäeval Pärnus toimunud küüditamisohvrite mälestusüritus.

"Mul on häbi ja piinlik, et märtsiküüditamise aastapäeva südamlik mälestusüritus Pärnus lõpetati sellisel äärmiselt ebameeldival viisil. Loodan, et need, kes sellega seotud olid, selgitavad ja vabandavad," ütles president oma lehel sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Isamaa ja Res Publica Liidu korraldatud mälestusürituse Pärnus lõpetas esmaspäeva õhtul kella 21 paiku buldooser, mis küüditamisohvrite mälestuseks süüdatud küünlad hunnikusse lükkas ja veoauto kasti tõstis.

Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja ütles BNS-ile, et linnavalitsuse poolest oleks küünlad võinud rahulikult põleda hommikuni nagu Tallinnas Vabaduse väljakul.

Pärnus lõpetas küüditamisohvrite mälestusürituse buldooser

Pärnus lõpetas esmaspäevaõhtuse küüditamisohvrite mälestusürituse pealtnägijate meelehärmiks buldooser, mis süüdatud leinaküünlad ürituse korraldajate käsul hunnikusse lükkas ja veoauto kasti tõstis.

Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas ütles BNS-ile, et mälestusürituse korraldaja oli Pärnus Isamaa ja Res Publica Liit. "Nende taotlusest tuli ka välja kellaaeg, kus nad ütlevad, et nad hakkavad pool üheksa koristama platsi ja sellest lähtuvalt linnavalitsus väljastas ka avaliku ürituse loa," sõnas Murakas.

Murakase sõnul jäi temale samuti arusaamatuks, miks oli tarvis põlevad leinaküünlad buldooseriga kokku lükata ja veoauto kasti tõsta, sest linnavalitsuse pooles oleksid võinud leinaküünlad põleda rahulikult hommikuni, nagu näiteks Tallinnas Vabaduse väljakul.

"Kui see taotlus oleks meile sellise kellaajaga tulnud et sündmus lõpeb näiteks kell üheksa, aga küünlad jäävad sinna põlema, siis me oleme sellest teadlikud ja loomulikult me anname selleks loa, poleks olnud absoluutselt mingit probleemi," kinnitas Murakas.

Esmaspäeva õhtul toimus üle Eesti mälestusüritusi, et meenutada 64 aasta möödumist 1949. aasta märtsiküüditamisest.

1949. aasta 25. märtsil korraldasid Nõukogude võimuorganid teise massilise küüditamise, millega viidi kolmest Balti riigist Siberisse kokku 94 779 inimest.

Represseeritute registri büroo andmeil oli märtsiküüditamise ohvreid Eestis 32 536, kellest Siberisse saadeti 19 küüdirongiga üle 22 000 inimese. On teada 10 331 inimest, keda ei küüditatud, kuid kes jäid lindpriiks.

Esimese suurküüditamise viisid Nõukogude võimuorganid Eestis läbi 14. juunil 1941. Siis viidi Eestist Siberisse üle 10 000 inimese.

Esialgsetel andmetel piinasid kurjategijad eelmisel nädala neljapäeval Lääne-Virumaal Tamsalus Saaremaalt pärit neidu ajasid oma ohvril vene kombe kohaselt enne hukkamist pea paljaks, viisid ta Tamsalu terviserajale, pussitasid ja lõpuks raiusid tüdruku pea maha, prokuratuur uurimise huvides juhtunu detaile ei avalikusta, kirjutab Virumaa Teataja.

Tapmises kahtlustatavate Valeri (15) ja Natalja (33) vend Grigori rääkis, et politsei leidis kortermaja, kus elasid nii ema kui ka õed ja vennad, prügikonteinerist noa, kirve ja tuhaämbri.

Grigori sõnul palus 15-aastane Marily neljapäeva õhtul nende naabritelt raha, et koju sõita, kuid raha ei antud. Neljapäevaks oli Valeril teada, et Marily on teinud esmaspäevase peksmise kohta politseile avalduse ja kutsus tütarlapse oma isa korterisse, mis on emaga samas trepikojas. "Ütlesime emaga, et ära mine, sind tapetakse ära," meenutas Grigori.

Marily läks siiski korterisse. Valeri viis mingil ajal Marily oma vanema õe Natalja korterisse, mis asub maja teises otsas. Sealt edasi aga mindi juba kolmekesi hukkamispaigale – Tamsalu terviserajale. Grigori andmetel oli tüdrukul juuksed maha aetud, mida tehakse vene kombe kohaselt enne hukkamist.

Juukselõikusmasin oli koos muude asitõenditega ilmselt ära põletatud. Sealt ka see tuhaämber kirve ja noaga. Kui hommikul politseinikud Valeri ja Natalja käed raudu pannud, olevat õde öelnud, et tema ei tapnud. Valeri oli vaikides seisnud pea norus.

Grigori andmetel Marily oma emaga elada ei soovinud, küll aga isaga, kuid isa oli Soomes tööl.

Läinud nädala reede hommikul Tamsalu terviserajalt mõrvatuna leitud Saaremaalt pärit 15-aastane Marily helistas emale eelmise päeva pärastlõunal ja väitis, et kõik on korras. Paraku kõik korras ei olnud, sest Tamsallu 15-aastasele Valerile külla sõitnud Marily sai esmaspäeval oma noormehelt nii rängalt peksa, et välja kutsuti kiirabi. Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla ütles, et kannatanu toodi haiglasse ööl vastu esmaspäeva. Et patsient kurtis valusid, siis jäeti ta jälgimisele. Hommikul tütarlaps lahkus haiglast.

Marily tegi politseile peksmise kohta avalduse.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku kohusetäitja Katri Kralli sõnul sai politsei väljakutse eelmise nädala esmaspäeval kella 0.30 Tamsallu Koidu tänavale, kus joobes Valeri lõi Marilyt kätega näo piirkonda, sikutas teda juustest ja surus käega kõrile. Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.

Kaks päeva hiljem võttis Marily ema ühendust Tamsalu vallavõimudega ja kurtis, et tütar pole helistanud ega ka telefonile vastanud. Valla sotsiaaltöötaja Ülle Kristmann, kes eelmise aasta novembris saatis Marily Tamsalust tagasi koju Kuressaarde, hakkas asja uurima.

Valeri väitis sotsiaaltöötajale, et nad on Marilyga riius ja enam ei suhtle. Valeri ega tema 33-aastane õde Natalja sotsiaaltöötajat oma korterisse ei lasknud. Küll aga õnnestus sotsiaaltöötajal näha Valeri ja Natalja ema Maia korteris Marily koolikotti.

Vallavõimud võtsid ühendust noorsoopolitseiga, et arutada, kas inimene võib olla ohus või mitte. Et muidu probleemses perekonnas alkoholi pruukimise märke ei tuvastatud, siis leiti, et ainus võimalus sekkumiseks on saata politseipatrull. Samas mööndi, et patrull mõjuva põhjuseta välja ei sõida.

Neljapäeva pärastlõunal võttis Marily ema taas ühendust vallaga ja teatas, et tütar oli talle veidi enne kella nelja helistanud ja selgitanud, et tema mobiiltelefoni aku oli tühjaks saanud ja laadija jäi koju. Sestap ei saanud ise helistada ega telefonikõnedele vastata.

Virumaa Teataja esitas Viru ringkonnaprokuratuurile päringu Tamsalu veretööga seotud detailide või avaldatu kummutamise kohta. "Kogu info, mida on saanud juhtumi kohta anda, on prokuratuur väljastanud. Uurimise huvides ei ole võimalik rohkem midagi avalikustada," vastas ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku kohusetäitja Katri Krall.

Järgmisel esmaspäeval ei toimu pankadevahelisi ega rahvusvahelisi euromakseid, kuna ülestõusmispühade teise püha tõttu on euroala maksesüsteemides puhkepäev.

Pangasiseseid makseid saab pühade perioodil teha vastavalt iga panga reeglitele, teatas Eesti Pank.

Samuti ei toimi pankadevahelised maksed 29. märtsil, sest siis on riigipüha suur reede. Kuna vahepeal on nädalavahetus, ei saa pankadevahelisi makseid teostada 29. märtsist  kuni 1. aprillini.

Pankadevahelisi makseid saab sel perioodil algatada, kuid saajani jõuab makse alles 2. aprillil. Alates 2. aprillist toimuvad kõik maksed tavapäraselt.

Kui raha maksja soovib, et pankadevahelise makse laekumine jääks kindlasti märtsikuusse, siis tuleb selline makse algatada hiljemalt neljapäeva 28. märtsi pärastlõunal.

"Püsi- või otsekorraldusega arvet maksev klient ei pea oma maksekorraldusi ümber tegema, sest ta algatab makse õigel päeval, kuigi raha jõuab alles saajani päev hiljem," lisas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.

Pangasisesed maksed toimuvad vastavalt iga panga kehtestatud reeglitele. Täpsemat infot selle kohta jagavad klientidele kodupangad.