Harju maakohus ei lubanud reedel ennetähtaegselt vabadusse naist, kes kannab ämma tapmise eest pikka vangistust, kuid on ka varem tapmise eest vangis viibinud.

Kohus nõustus prokuratuuri seisukohaga, mille järgi oleks raske isikuvastase kuriteo sooritanud 36-aastase Klarika Naarise vabastamine praegu liialt ennatlik. Muuhulgas võttis kohus arvesse, et naine on korduvalt raske isikuvastase süüteo eest karistatud, ta pole varem ametlikult töötanud, vabanemisel puudub tal sotsiaalne lähivõrgustik, samuti pole tal kindlat elukohta.

Ka möödunud aasta alguses keeldus kohus Naarist tingimisi vabadusse lubamast.

Tartu maakohus karistas 2007. aasta veebruaris Naarist tapmise eest kaheksa-aastase vangistusega. Vangistusaeg lõpeb 2014. aasta 8. septembril.

Prokuratuur süüdistas kodukohas Kirve-Klarika hüüdnime kandnud Naarist ühise joomingu ajal ämma surnukspussitamises. Julma veretööni viinud sündmused said alguse 2006. aasta 9. septembril Tartumaal Meeksi vallas, kui Naaris, ämm ja tolle poeg tarvitasid koos alkoholi. Politsei uurimisandmetel tekkis Naarisel ämmaga tüli, kuna viimane tegi naisele etteheiteid lastekasvatamise asjus ega tahtnud viina jagada. Seepeale läks Naaris teise tuppa, võttis kapilt noa ja tagasi ämma juurde jõudes pussitas teda korra selga ja korra rindu. Ämm suri saadud vigastustesse kuriteopaigal.

Vahetult pärast veretööd väitis Naaris, et ämma pussitas tema elukaaslane. Seetõttu pidaski politsei kinni nii naise kui tema mehe. Mees vabastati 48 tunni möödudes siiski arestimajast.

Ämma tapmine oli Naarisel juba teine veretöö, sest 1995. aastal tappis ta ühe oma meestuttava kirvega. Kuna uurimisel selgus, et toona 19-aastane Naaris tappis mehe hingelise erutuse seisundis, siis pääses ta lühiajalise vangistusega. Hiljem on naist karistatud ka varguse eest.

Viimase veretöö ajal oli naine lapsehoolduspuhkusel ja kasvatas kaht last. Naisel on veel mitu last, kuid nende osas on tal vanemlikud õigused ära võetud.

Eesti Energia nõukogust ajakirjandusse lekkivad ärisaladused ja koosolekute protokollid on ärritanud ministreid Juhan Partsi ja Jürgen Ligi ning võivad viia kogu nõukogu väljavahetamiseni, kirjutab Postimees.

«Delikaatset infot on aja jooksul jagatud mõlemale ajakirjanduskontsernile. Eesti Energia nõukogu välja vahetamine oleks äärmuslik, aga mitte välistatud tagajärg,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi reedel.

Neljapäeval sai Eesti Energia aktsiate valitsejaks rahandusministeerium. «Elektronkirja lekete lubamatusest saatsin mina Eesti Energia nõukogu liikmeile nädalaid tagasi,» ütles Ligi Postimehele. «Tookord näidati lekitajana konkreetsele inimesele, aga ta ise ja ka ajakirjanik eitas seda. Lekked pole paraku lõppenud, mis on erakordselt tülgastav nii minu kui ka majandusministri arvates.»

Majandusminister Juhan Parts saatis kolmapäeval kirja Eesti Energia nõukogu liikmeile, nõudes neilt kinnitust, et nad pole konfidentsiaalseid materjale lekitanud.

«Eesti Päevalehes on ajakirjanik Kadri Paas avaldanud loo /.../, milles on esitatud väljavõtteid Eesti Energia nõukogu koosoleku protokollidest, aga ka materjalidest ja selle juurde kuulunud piltidest,» kirjutas Parts, kelle sõnul on ilmselge, et materjal oli lekkinud nõukogu koosoleku materjalidest.

Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul ilmusid skannitud fotod uue õlitehase tehnilistest sõlmedest, mille avaldamist keelab konfidentsiaalsuslepe tehnoloogiaarendaja Outoteciga. Ta märkis, et sellised fotod võivad ettevõttele kaasa tuua kahjunõude.

Parts nõudis kõigilt Eesti Energia nõukogu liikmetelt e-kirja teel kinnitust, et nad pole rikkunud lojaalsuse nõudeid ega salajaste materjalide hoidmise reegleid.

Majandusministeeriumi esindaja kinnitas reedel, et kõik kaheksa nõukogu liiget saatsid ministrile e-kirja kinnitusega, et nad pole materjale lekitanud. Mullu sügisel lekitatud nõukogu protokollid Auvere uue elektrijaama ehitushanke kohta viisid Partsi umbusaldamiskatseni riigikogus.

Eesti Energia nõukogu juhib Jüri Käo, sinna kuuluvad veel Meelis Atonen, Kalle Palling, Toomas Tauts, Toomas Luman, Andres Saame ja Märt Vooglaid. Ettevõtja Rein Kilk arvati äsja nõukogust välja ja üks koht on täitmata.

Viru ringkonnaprokuratuuril on laupäeva pärastlõunal plaanis taotleda Tamsalus 15-aastase neiu mõrvas kahtlustatava õe ja venna vahi alla võtmist ning prokurör on kindel, et kohus seda ka teeb.

Politsei sai roimast teate reede hommikul kella 7 ajal, kui Tamsalu terviserajalt leiti surnuks pussitatud neiu. Peagi selgus, et tegemist oli Kuressaares elanud 15-aastase Mariliisiga, kes oli internetis tutvunud Tamsalus elava sama vana Valeriga ning talle külla sõitnud.

Politsei pidaski peagi mõrvas kahtlustatavana kinni Valeri ning tema 33-aastase õe Nataša. Kahtlusaluste ema rääkis meediale, et Mariliis oli Valerile külla sõitnud, kuid kohanud seejärel vägivalda. Nimelt olla teda pekstud ning haiglasse viidud neiu olla selle kohta isegi politseile avalduse teinud. Miks ta aga haiglast välja saades tagasi Valeri ja tema õe juurde läks, seda Valeri ema selgitada ei osanud.

Karistusseadustik näeb mõrva eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni eluaegse vangistuse, alaealise kurjategija puhul aga kuni 10-aastase vanglakaristuse.

Kohus mõistis reedel poolteiseks aastaks vangi paadunud varga Sergei Komerovi, kes möödunud aastal murdis lahti spaade ja spordiasutuste riidehoiukappe ning varastas sealt raha ja asju, kirjutab Õhtuleht.

Komerov (30) tunnistas end 14 varguses täielikult süüdi ja oli nõus kahjud hüvitama. Lühimenetluse tõttu vähendas kohus prokuröri küsitud karistusaega kolmandiku võrra ja mees pääseb aastapikkuse vangistusega. Ta on trellide taga möödunud aasta augustist alates ja peaks vabadusse pääsema juba tänavu 28. augustil.

Lisaks rahuldas kohus 21 tsiviilhagi ja mõistis Komerovilt nende alusel välja kokku 9729 eurot. Ka peab mees tasuma riigile 480 eurot sundraha ja 269 eurot kaitsjatasu.

Kohtuotsus pole veel jõustunud ja sellele saab 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Prokuröri abi Annika Vanatoa ütles Õhtulehele, et on kohtuotsusega rahul. Komerov aitas tema sõnul uurimisele igati kaasa, tunnistas oma tegusid ja kahetses neid.

Sergei Komerovi on varem kriminaalkorras seitse korda karistatud: kuus korda varguste ja ühe korra röövimise eest. Viimase karistuse kandmisest vabanes ta 2011. aastal.

Prokuröri sõnul tabati varas Viimsi spaas otse teolt. "Inimesed märkasid ja pidasid ta kinni ning toona saadi temalt tagasi ka hulk varastatud esemeid," rääkis Vanatoa Õhtulehele.

Kohtuotsuse järgi käis Komerov vargil põhiliselt Viimsi spaas, aga ka Lasnamäe kergejõustikuhalli, Tehnikaülikooli spordihoone ja mehaanikakooli garderoobides. Varastas kõike, mis kannatas maha müüa. Kohtuotsuses on lehekülgede kaupa kirjas mobiiltelefone, rahakotte, käekelli, sülearvuteid ja teisi isiklikke esemeid, mis staažikas kurjategija pihta pani. Koos rahakottidega jäi suur hulk inimesi ilma ka dokumentidest, pangakaartidest ja võtmetest. Esemed müüs Komerov interneti kaudu või juhuslikult leitud inimestele maha, müügiks kõlbmatu kraami viskas sageli minema.

Komerovi meelispaigast – Viimsi spaast – ei õnnestunud kommentaari saada. Paar korda varastas ta tehnikaülikooli spordihoone külastajate asju ja raha. Spordihoone administraatori sõnul on neil tavalised võtmetega avatavad metallkapid, nende uksed kangutati kangiga lahti ja varastati mõned mobiiltelefonid ja veidi sularaha.

"Meil saab kõik väärtasjad jätta administraatori kätte ning vastavad sildid on igal pool. Probleem on ehk selles, et inimesed ei kasuta seda võimalust," ütleb administraator. Tema sõnul on spordihoones ka valvekaamerad, kuid need ei näita pilti riidehoidudest, vaid koridoridest.