Aastaid tagasi kadunuks jäänud neiu seksuaalses ründamises ja seejärel mõrvamises süüdistatava kurikuulsa vägistaja kohtuprotsess algab tänavu sügisel.

Menetluspooled panid teisipäeval Tartu maakohtus toimunud eelistungil paika, et kohus arutab vägistamises ja mõrvas süüdistatava Guntars Kaziksi süüasja 5.-15. novembrini.

Lõuna ringkonnaprokuratuur otsustas sügisel, et korduvalt kohtulikult seksuaalkuritegude eest karistatud Guntars Kaziksile tuleb esitada 17-aastase Reili Huigi kadumise asjus süüdistus.

Prokuröril lasi nii otsustada vahepeal muutunud kohtupraktika, mis lubab inimesi rasketes isikuvastastes kuritegudes süüdi mõista ka kaudsete tõendite põhjal. Kuna Huigi kadumise loos pole suurt lootust uute tõendite lisandumisele, otsustas prokurör neiu kadumisse tuua lahenduse kasvõi seeläbi, et üritab Kaziksit juhtunus süüdistada vähemalt kaudsete tõendite abil.

Reili Huik jäi kadunuks 2006. aasta 14. veebruaril teel Tartust Elvasse. Tartus täiskasvanute gümnaasiumis õppinud Huik otsis vahetult enne kadunuksjäämist interneti kaudu tööd lapsehoidjana. Pakkumiste seast valis ta välja mehe, kes väitis otsivat hoidjat Elvasse kolmeaastasele lapsele.

Mees käis oma jutu järgi ehitustööl ega saanud seetõttu last päevasel ajal hoida. Huiki köitis selle tööpakkumise juures lubadus, et ta hakkab saama püsivat, mitme tuhande krooni suurust töötasu. Samuti lubas õhtuti töölt naasev mees neiu ise Elvast Tartusse tagasi sõidutada.

Enne esimest tööpäeva sai neiu temaga telefonitsi suhelnud mehega kokku Tartu kaubamaja juures. Seal andis mees neiule järgmiseks päevaks kohalesõiduks vajaliku bussiraha.

Huiki nähti viimati minemas Tartus Elva bussile. Politsei algatas neiu kadumise asjus kriminaalasja. Juba algusest peale oli uurijate huviorbiidis varem korduvalt kohtulikult seksuaalkuritegude eest karistatud Guntars Kaziks.

Meest sidus Huigi kadumisega Tartu kaubamaja turvalint, kust on näha, et tüdrukuga päev enne kadumist kokku saanud mees oli just tema.

Kaziksi seotust juhtunuga kinnitas kaudselt samuti fakt, et sel ajal oli tema elukohaks Elva lähistel asuv Hellenurme. Seal andis talle peavarju naine, kellega Kaziks oli tutvunud eelmise vangistuse kandmise ajal kirja teel. Naisele valetas ta, et kannab vangistust metsavarguse tõttu.

Kuna omaksed iseloomustasid Huiki kui vajadusel enda eest füüsiliselt seista osanud neiut, kartsid uurijad, et Kaziksil võis tol päeval neiu lõksu meelitamisel olukord nii-öelda käest ära minna.

Politsei võttis Kaziksi mitmeks kuuks vahi alla ja otsis Hellenurme ümbruskonna põhjalikult läbi. Paraku jäi Huik leidmata. Kaziks keeldus oma seotust kuriteoga tunnistamast ja politsei oli sunnitud mehe süütõendite puudumisel vabadusse laskma.

2010. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Ta sai karistuseks 15 aasta pikkuse vangistuse. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.

Autojuhid võivad oma naastrehve kasutada aprilli lõpuni, kuna talviste ilmaolude jätkumise tõttu on talverehvide kasutamine õigustatud.

2010. aastal hakkas kehtima majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mille järgi võib sõidukitel kasutada naastrehve 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Maanteeameti nõunik Villu Vane ütles BNS-ile, et naastrehvide kasutusaja pikendamiseks ei ole tarvis eraldi otsust vastu võtta, kuna õue vaadates on kõigil niigi selge, et olud on veel talvised. "Siin tuleb lähtuda tervest talupojamõistusest, ega kõike ei saagi käskude ja otsustega reguleerida," märkis Vane.

Vane sõnul kehtestab riik ainult äärmised ajalised piirid, kuid jätab konkreetse rehvivahetamise otsuse tegemise iga sõidukijuhi enda teha. Sõidukijuht peaks rehvivahetuse aja üle otsustades arvestama ka sellega, kus ta oma autoga sõidab. Kui linnade ja teiste suuremate asulate tänavad võivad juba praegu olla kuiva asfaldiga ja jäävabad, siis maapiirkondades on veel piisavalt lume ja jääga kaetud teid. Vane märkis, et politsei reeglina aprillis veel kellegile naastrehvide kasutamise eest trahvi ei tee.

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemise korral võib kasutada varurattana harilikku rehvi.

Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis esmaspäeval alanud haiguspuhang laienes ööpäevaga oluliselt ning nakatunute arv kasvas teisipäeva hommikuks 217 inimeseni.

Eesti perekonnaseisuametid registreerisid veebruaris 1043 sündi ja 1325 surma, seega oli surmasid sündidest 282 võrra enam.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil olid veebruaris sündinutest 527 poisid ja 516 tüdrukud. Kaksikuid sündis 10 paari, nendest kuus paari poisse, kolm paari tüdrukuid ning üks segapaar, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Tallinnas sündis veebruaris 364, Tartumaal 130, Harjumaal 136, Ida-Virumaal 112, Pärnumaal 73, Viljandimaal 34, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 15, Raplamaal 22, Valgamaal 22, Jõgevamaal 22, Järvamaal 17, Saaremaal 19, Läänemaal 16, Võrumaal 16 ning Hiiumaal kuus last.

Veebruaris olid populaarsemad eesnimed poistele Nikita ja Sebastian, mõlemat nime pandi üheksal korral. Tüdrukutele pandi enim nimeks Isabel ja Maria, mõlemat nime kasutati 10 korral.

Eestis sõlmiti veebruaris 258 abielu, neist kuus vaimulike ja 17 notarite poolt. Lahutati 224 abielu ning registreeriti 1325 surma. Regionaalminister andis käskkirjaga uue nime 57 inimesele ja maavalitsused 111 inimesele. Uue eesnime sai 25, perekonnanime 124 ning ees- ja perekonnanime 19 inimest. Nimevahetajate hulgas oli 99 naist ja 69 meest.

Mullu veebruaris registreerisid perekonnaseisuametid 1126 sündi, 1418 surma, 281 abielu ning 209 abielulahutust. 2012. aasta veebruaris sai uue nime 127 inimest.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet, märkis siseministeeriumi pressiesindaja.