Autojuhid võivad oma naastrehve kasutada aprilli lõpuni, kuna talviste ilmaolude jätkumise tõttu on talverehvide kasutamine õigustatud.

2010. aastal hakkas kehtima majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mille järgi võib sõidukitel kasutada naastrehve 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Maanteeameti nõunik Villu Vane ütles BNS-ile, et naastrehvide kasutusaja pikendamiseks ei ole tarvis eraldi otsust vastu võtta, kuna õue vaadates on kõigil niigi selge, et olud on veel talvised. "Siin tuleb lähtuda tervest talupojamõistusest, ega kõike ei saagi käskude ja otsustega reguleerida," märkis Vane.

Vane sõnul kehtestab riik ainult äärmised ajalised piirid, kuid jätab konkreetse rehvivahetamise otsuse tegemise iga sõidukijuhi enda teha. Sõidukijuht peaks rehvivahetuse aja üle otsustades arvestama ka sellega, kus ta oma autoga sõidab. Kui linnade ja teiste suuremate asulate tänavad võivad juba praegu olla kuiva asfaldiga ja jäävabad, siis maapiirkondades on veel piisavalt lume ja jääga kaetud teid. Vane märkis, et politsei reeglina aprillis veel kellegile naastrehvide kasutamise eest trahvi ei tee.

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemise korral võib kasutada varurattana harilikku rehvi.

Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis esmaspäeval alanud haiguspuhang laienes ööpäevaga oluliselt ning nakatunute arv kasvas teisipäeva hommikuks 217 inimeseni.

Eesti perekonnaseisuametid registreerisid veebruaris 1043 sündi ja 1325 surma, seega oli surmasid sündidest 282 võrra enam.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil olid veebruaris sündinutest 527 poisid ja 516 tüdrukud. Kaksikuid sündis 10 paari, nendest kuus paari poisse, kolm paari tüdrukuid ning üks segapaar, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Tallinnas sündis veebruaris 364, Tartumaal 130, Harjumaal 136, Ida-Virumaal 112, Pärnumaal 73, Viljandimaal 34, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 15, Raplamaal 22, Valgamaal 22, Jõgevamaal 22, Järvamaal 17, Saaremaal 19, Läänemaal 16, Võrumaal 16 ning Hiiumaal kuus last.

Veebruaris olid populaarsemad eesnimed poistele Nikita ja Sebastian, mõlemat nime pandi üheksal korral. Tüdrukutele pandi enim nimeks Isabel ja Maria, mõlemat nime kasutati 10 korral.

Eestis sõlmiti veebruaris 258 abielu, neist kuus vaimulike ja 17 notarite poolt. Lahutati 224 abielu ning registreeriti 1325 surma. Regionaalminister andis käskkirjaga uue nime 57 inimesele ja maavalitsused 111 inimesele. Uue eesnime sai 25, perekonnanime 124 ning ees- ja perekonnanime 19 inimest. Nimevahetajate hulgas oli 99 naist ja 69 meest.

Mullu veebruaris registreerisid perekonnaseisuametid 1126 sündi, 1418 surma, 281 abielu ning 209 abielulahutust. 2012. aasta veebruaris sai uue nime 127 inimest.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet, märkis siseministeeriumi pressiesindaja.

Paljud autokoolid hiilivad õppekava täitmisest kõrvale ja esmase juhiloa omaniku lõppastme koolitus on pelgalt formaalsus, kirjutab Postimees.

Enne täieõiguslikuks B-kategooria autojuhiks saamist peab esmase juhiloa omanik läbima lõppastme koolituse, mis koosneb kolm õppetundi kestvast ettevalmistavast teooriakursusest, kaks tundi kestvast libedasõidu koolitusest ja kaks tundi kestvast säästliku sõidu koolitusest. Tegelikult saab muist noori autojuhte vahtralehest lahti üksnes libedasõidu praktikumi läbinuna.

OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madari sõnul on lõppastme koolituse osaline tegemata jätmine autokoolides sagedane. "Meie saame kõnesid, kus küsitakse, kas libedakoolituseks peab kohale tulema või saab ka kuidagi teistmoodi," rääkis Madar, kelle sõnul saab ta selliseid kõnesid eelkõige vene keelt kõnelevatelt õpilastelt.

Tallinnas tegutseva autokooli E-autokoolitus juhataja Vladimir Tabujevi kinnitusel on koolitajate seas üldteada, et osa venekeelseid autokoole ei tee lõppastme koolituse  teooriatunde, mõned ka säästliku sõidu koolitust mitte.

Madar näeb probleemi ühe põhjusena seda, et lõppastme koolituse grupid on väga väiksed, sageli saadavad autokoolid OÜ Autosõit libedakoolitusele korraga ühe kuni kolm inimest. "Kolmele võid veel teooriat lugeda, aga ühele inimesele kolm tundi personaalkoolitust tegema ju ei hakka," rääkis Madar, kelle kinnitusel on grupid väiksed, sest noori on vähemaks jäänud. "Laulva revolutsiooni lapsed said otsa, neil on juba lõppastme koolitus läbitud, aga autokoole ja õpetajaid on ikka sama palju," selgitas ta.

Teine probleem seisneb Madari arvates selles, et maanteeametil ei ole jõudu kontrollida, kas autokool üldse korraldab teooriatunde ja keskkonnasäästliku sõidu koolitusi. "Autokool peab maanteeametile teatama libedasõidu koolitusest kolm päeva ette, et maanteeametil oleks võimalik kontrollima minna. Aga uus lõppastme koolituse grupp tuleb registreerida kolme päeva jooksul pärast koolituse algust," selgitas Madar. Seega saab autokool alati öelda, et on teooriatunnid enne registreerimist juba läbi viinud.

Lisaks võib õpilane uue liiklusseaduse järgi teha kaks tundi kestva keskkonnasäästliku sõidu koolituse oma sõidukiga, millel pole õppesõiduki eraldusmärki. "Kui keegi tahakski kontrollida, on seda väga raske teha," ütles Madar.

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri kinnitusel kontrollitakse iga autokooli vähemalt korra aastas. Peamised rikkumised on seotud aga hoopis dokumentide täitmise ja dokumendihaldusega.

Maanteeamet võib küll suvalisel ajal autokooli õppekava täitmist kontrollida, kuid eelistab siiski kontrollkäigu aja autokoolidega kooskõlastada. "Sellisel juhul on välistatud näiteks võimalus, et kontrollija saabudes pole kedagi kohal," põhjendas ameti eksamiosakonna peaspetsialist Epp Loorens.