Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb esmaspäeval ja teisipäeval Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus plaanitakse jõuda ühise põllumajanduspoliitika nelja põhimääruse kinnitamiseni nõukogu poolt.

Nõukogul on arutlusel eelnõud, mis puudutavad maaelu arengutoetusi, põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi, ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelvalvet ning põllumajandustoodete ühist turukorraldust. Need neli määrust hakkavad reguleerima, kuidas kasutatakse kahte kolmandikku ühise põllumajanduspoliitika rahadest aastatel 2014–2020. Eesti puhul tähendab see enam kui miljardi euro kasutamist järgmise seitsme aasta jooksul.

“Sellel nõukogu istungil on tulemas kõige olulisemad vaidlused, kuid tõenäosus kokkuleppe saavutamiseks on olemas,” sõnas minister Seeder. “Eesti positsioon on väga selge – soovime jätkata senise pindalatoetuste süsteemiga ning paindlikkust rohestamise nõuetega. Samuti otsime lahendust, kuidas toetused jõuaksid eelkõige toitu tootvate põllumeesteni.”

Seederi sõnul on väga oluline, et Eesti saaks jätkata praegu kehtiva pindalatoetuste süsteemiga, sest see on läbipaistvam ja õiglasem. “Toetusõiguste süsteemile üleminek tähendaks märkimisväärseid kulusid ja bürokraatia kasvu – Eesti on sellele kindlalt vastu,” selgitas põllumajandusminister.

Eesti taotleb paindlikkust ka niiöelda rohestamise osas, mille peamine puudus on kohustus jätta kuni seitse protsenti põllumaad kasutusest välja. “Rohestamise puhul tuleb arvestada riikide üldist looduslikku tausta. Kui Lääne-Euroopas on rohestamise nõue selgelt vajalik, siis Eesti põllumaad on siiani ääristatud metsade, märgalade ja looduslike rohumaadega,” rääkis Seeder.

Kuna riikliku täiendava toetuse võimalust uuel perioodil enam ei ole, soovib Eesti võimalust tasandada otsemaksetes tekkiv ajutine langus maaelu vahenditest. “Ülemkogul saavutatud eelarvekokkuleppes just selleks Eestile 50 miljonit eurot lisaraha eraldatigi ja sellest osa soovime me kasutada otsetoetuste vähenemise kompenseerimiseks,” selgitas Seeder.

Kui põllumajandusministritel õnnestub kokkuleppele jõuda ning ühine seisukoht kinnitada, siis järgnevad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vahel. Läbirääkimisi veab Euroopa Nõukogu poolt eesistujariik Iirimaa. Alles seejärel, kui ühisele seisukohale on jõudnud nii Parlament kui Nõukogu, läheb kogu reformipakett lõplikule hääletusele mõlemas institutsioonis. “Me tahame reformipaketi vastu võtta enne suvepuhkusi,” ütles Seeder.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves rõhutas Brüsselis mõjukal välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil, et tõhus andmekaitse vajab enam koostööd erasektori ja valitsuse vahel, seisis presidendi kantselei pressiteates.

Ilves osales reedest pühapäevani konverentsil "Brussels Forum 2013" ning kõneles infotehnoloogiaga seotud teemadel, rääkides internetivabadusest, läbipaistvusest ja turvalisusest.

Pühapäeval osales riigipea konverentsi online-otseülekandes küberkaitse arutelus koos Rootsi välisministri Carl Bildti ja arvutihiiu IBM-i globaalse küberturbe analüüsi juhi Nick Colemaniga, kirjutati pressiteates.

Rääkides andmekaitsest, ütles president Ilves, et me oleme liiga kinni vanas mõtteviisis, kus tuntakse hirmu valitsuse kui “Suure Venna” ees, aga ei mõisteta erasektori poolt andmekaitsele tekkivaid ohtusid, mille eest valitsus võib aidata meid kaitsta. Privaatsuse tagamisel vajame enam koostööd valitsuste ja ettevõtete vahel, rõhutas Eesti riigipea.

Küberkaitsest kõneldes meenutas ta, et küberrünnakud ei puuduta pelgalt veebisaite ja elektroonilist kommunikatsiooni, samuti ei saa eraldada rünnakuid selgelt sõjaliste objektide vastu, sest tänapäeval on kõik eluks vajalikud teenused sõltuvad infotehnoloogiale toetuvatest süsteemidest – kogu taristu on ühtlasi ka infotaristu.

„Kõige olulisem küberturvalisuse alus on see, kui hästi süsteem suudab andmete kasutaja identifitseerida. Eestis käibel olev kahekihiline autentimise süsteem on maailmas seni veel vähe levinud, samasuguse on välja pakkunud ka Google. Nii tagatakse, et infokeskkonda sisselogija on seal tegutsedes tõepoolest see, kes ta väidab end olevat – salasõnapõhised sisenemissüsteemid ei suuda seda sama tõhusalt tagada,“ vahendas kantselei presidendi lausutut.

Ilvese sõnul on globaalse küberkaitse probleemideks asjaolu, et ründajat on raskem tuvastada kui tavapäraste rünnakute puhul, ning ka see, et kõik valitsused ei soovi teha küberkeskkondade vabaduse ja turvalisuse kaitsmise nimel koostööd.