Eesti Jalgpalli Liit leppis juuniks kokku koondise maavõistlused Trinidadi ja Tobago ning Türkmenistani koondistega, mõlemad mängud toimuvad Tallinnas Lilleküla staadionil.

Eesti koondis võõrustab 7. juunil Lilleküla staadionil peetavas maavõistluses Trinidad ja Tobago esindust, kes on väikseim maailmameistrivõistluste finaalturniirile jõudnud riik, teatas jalgpalliliidu pressiesindaja BNS-ile.

Lõuna-Ameerika riigi Trinidadi ja Tobago rahvaarv on 1,3 miljonit. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA märtsi edetabelis asub Trinidad ja Tobago 69. ning 89. kohal.

Teine eksootiline vastane on juunis 5,1 miljoni elanikuga Kesk-Aasia riik Türkmenistan. 11. juunil Lilleküla staadionil toimuvas maavõistluses Eesti vastu üles rivistuvad türkmeenid paiknevad FIFA edetabelis 140. kohal.

Eesti jalgpallikoondise tänavused kohtumised:
6. veebruar Šotimaa – Eesti 1:0 (maavõistlus)
22. märts Holland – Eesti, Amsterdam Arena (MM-valikmäng)
26. märts Eesti – Andorra, Lilleküla staadion (MM-valikmäng)
3. juuni Eesti – Valgevene, Lilleküla staadion (maavõistlus)
7. juuni Eesti – Trinidad ja Tobago, Lilleküla staadion (maavõistlus)
11. juuni Eesti – Türkmenistan, Lilleküla staadion (maavõistlus)
14. august Eesti – Läti, Lilleküla staadion (maavõistlus)
6. september Eesti – Holland, Lilleküla staadion (MM-valikmäng)
10. september Ungari – Eesti, Budapest (MM-valikmäng)
11. oktoober Eesti – Türgi, Lilleküla staadion (MM-valikmäng)
15. oktoober Rumeenia – Eesti, Bukarest (MM-valikmäng)
15. november Eesti – Aserbaidžaan (maavõistlus)
19. november Liechtenstein – Eesti, Vaduz (maavõistlus)

Veebruaris viisid maksu- ja tolliameti (MTA) tollikontrolli üksused Eesti piiridel läbi 2099 kontrolli, millest 1089 olid tulemuslikud, muuhulgas tabati üle miljoni salasigareti.

Erinevaid tubaka- ja alkoholikäitlejaid kontrolliti kokku 34 korral, rikkumisi leiti 29 juhul. Jaanuaris peeti kinni 1 086 288 sigaretti ja 30 805 liitrit kütust. Alkoholi peeti kinni absoluutarvestuses 398,9 liitrit. Keeldude ja piirangutega seotud juhtumeid oli 295. Intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa avastati 4 juhul. Narkootilisi aineid peeti kinni 110,1 grammi.

Lõuna tollipunkti töötajad avastasid 3. veebruaril Koidula piiripunktis sõiduautost 73 580 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Sigaretid olid peidetud auto tagaossa ehitatud topeltpõhja. Põhja liikuvkontrollitalituse töötajad leidsid aga 6. veebruaril Maardu linnas elukoha läbiotsimisel 88 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku. Samal päeval avastati Muuga sadamast saadetis 1930 elektrilise hambaharjaga, millel puudusid elektriohutuse nõuetekohased märgistused. Nõuetele mittevastavaid hambaharju vabasse ringlusesse ei lubatud

8. veebruaril kontrolliti Valgas veokit ja haagist, mille kaubaruumist leiti tonnistes mahutites kokku 30 000 liitrit diislikütuse sarnast vedelikku. Tõenäoliselt püüti diislikütusena realiseerida kütteõli, mis oma omadustelt oli väga sarnane diislikütusele, kuid teatud parameetrite tõttu klassifitseerus kütteõliks, mille maksud on oluliselt madalamad. Kütteõli maksustati ja alustati väärteomenetlust aktsiisireeglite rikkumise pärast.

13. veebruaril sisenes Luhamaal Lõuna tollipunkti kaudu Eestisse sõiduauto, mille auto põhja ehitatud peidikust leiti 63 600 Valgevene maksumärkidega sigaretti. Järgmisel päeval peatasid Lõuna liikuvkontrollitalituse töötajad Valga-Uulu maanteel sõiduauto, mille kaasreisija istus pärast palvet pagasiruum avada autorooli ja põgenes, jättes maha juhi. Hiljem leiti auto koos kaasreisijaga, kes juhatas MTA töötajad autos olnud salasigarettideni ja lisaks Pärnus paiknenud autoni, kus oli veel sigarette. Kokku peeti kinni 70 600 Venemaa ja Valgevene maksumärkidega sigaretti.

Ida tollipunkti töötajad kontrollisid 26. veebruaril Narvas Eestisse sisenenud veoautot, mille konteineri konstruktsioonidest leiti 39 800 Valgevene maksumärkidega sigaretti.

Tartu ülikooli kliinikumi radioloogiakliiniku südamekirurg Toomas Hermlin siirdas 6. märtsil kahele lapsele kopsuarteri klapi, tegemist oli esimese taolise operatsiooniga Eestis, kirjutab Tartu Postimees.

Hermlin tegi keeruka protseduuri, liikudes balloonkateetriga mööda patsiendi reieveeni südamesse ja südamest edasi kopsuarterisse ning paigaldades sinna uue klapi. Protseduurid leidsid Eestis aset esimest korda. Operatsioone jälgis ka Kopenhaageni ülikooli haigla arst Lars Søndergaard, kes jäi nähtuga rahule.

Toomas Hermlini opereeritavad patsiendid, kellest üks on 15-aastane noormees ja teine 11-aastane poiss, on mõlemad väikelapsena lõikuslaual juba olnud. Esimest last opereeriti Berliinis kolmeaastasena, teist Tartus veelgi nooremana ning koguni kaks korda. Poiste kaasasündinud südamerikked on olnud keerulist laadi. Üks, mis mõlema poisi südameriket iseloomustab, on kopsuarteri ahenemine ja klapi puudumine.

Poiste varasemad operatsioonid olid rasked kehavälise vereringega lõikused, kus südametegevus tuli töö põhietapil seisata. Mõlemale lapsele paigaldati juba siis südamesse homograft ehk doonorilt pärit soon koos klapiga, mis õmmeldi parema vatsakese ja kopsuarteri vahele.

Seni said lapsed hästi hakkama. Poiste koormustaluvus oleks aga siiski võinud parem olla ning selge oli ka see, et kordusoperatsiooniga ei oleks tohtinud hiljaks jääda.

"Nende laste vere liikumine paremast vatsakesest kopsuarterisse oli takistatud ning ka siiratud klapp töötas puudulikult," kirjeldas oma patsientide seisundit Toomas Hermlin. "Ligi 50 protsenti kopsuarterisse suunatud verest valgus neil tagasi."

6. märtsil ette võetud implanteerimisprotseduur tehti reieveeni kaudu. Sealt tuli liikuda edasi alumisse õõnesveeni, sealt südame paremasse kotta ja siis vatsakesse. Alles seejärel oli võimalik pääseda kopsuarterisse.

Sellised kehasisesed operatsioonid tehakse täisdigitaalse angiograafi kaasabil, see töötab röntgenikiirte kontrolli all ning sellega diagnoositakse ja ravitakse paljusid veresoonkonna haigusi. Operatsioonisaalis jälgib meeskond kujutist 56-tollisel ekraanil. Veresooned ja südamekambrid saavad protseduuri otsustavail hetkedel nähtavaks röntgenikiirgusele läbimatu joodi sisaldava kontrastaine süstimisega südameõõntesse.

Toomas Hermlin selgitas, et protseduuri algul paigaldatakse kopsuarteri harusse spetsiaalne traat, see on kui raudteerööbas, mida mööda temal kui kirurgil tuleb oma instrumentidega sõita. Seda traati mööda viiakse kohale ka pika hülsiga kaetud balloonkateeter, mille peale on monteeritud implanteeritav klapp.

Mõni hetk on operatsioonil alati kriitilise tähtsusega. Need on umbes kümme sekundit, mil kateetri otsas olev balloon täidetakse lahjendatud kontrastaine seguga ning kuni 10-atmosfäärilise surve all surutakse balloonile asetatud metallvõrk koos klapiga paigale. Sel ajal kopsuarter verd ei saa ja patsiendi vererõhk kukub nii madalale, et ärkvel inimesele tähendaks see teadvusekaotust.

"Aga kui klapp on paigas, siis tühjendatakse balloon kiiresti ja vereringe taastub," rääkis Hermlin.

Protseduur kestis mõlemal juhul poolteist tundi, lisaks ettevalmistustöö ja patsiendi üldnarkoosi viimine. Röntgenitoru töötamise aeg oli ühe patsiendi puhul 18 ja teisel 20 minutit.

Toomas Hermlin on aastaid tegelnud laste kaasasündinud südameriketega ja otsinud võimalusi nende patsientide raviks vähema operatsioonitraumaga.

Teema teeb keerulisemaks Eesti väiksus, mistõttu ainult strukturaalsete südameriketega tegelevaid spetsialiste Eestis pole. Ka napib siin keeruka anatoomiaga patsiente. Ning protseduuri hind on eriliste instrumentide ja väga erilise siiratava materjali tõttu kallis – umbes 30 000 eurot.

Kaks opereeritud poissi pääsesid haiglast koju juba järgmisel päeval.

Kuigi haigestunute arv Kuperjanovi pataljonis on teisipäeva õhtuga võrreldes pisut kasvanud, on haiguspuhang kaitseväe peastaabi teatel taandumas.

Kolmapäeva hommiku seisuga oli üksuses haigestunud 248 ajateenijat ehk 11 võrra enam, kui teisipäeva õhtul. Samas ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile, et viimase 24 tunni jooksul pole uusi haigestunuid märkimisväärselt lisandunud ning enamus haigestunud ajateenijatest tunneb ennast juba päris hästi.