Riik ostab miljoni eest lastevanematele õppeprogrammi

Sotsiaalministeerium kavatseb kulutada ligi miljon eurot, et osta sisse Austraalia teadlase välja töötatud lapsevanemate koolitusprogramm ja see Eesti jaoks kohandada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kavatsus on juba sisse kirjutatud laste ja perede arengukava esialgsesse rakendusplaani, mille järgi on programmi jaoks kavas mitme aasta jooksul kulutada kokku 967 413 eurot.

Ministeeriumi arengukavas on kirjas, et Austraalia teadlase Matthew Sandersi välja töötatud programm „Triple P”(Positive Parenting Programme; ee positiivse vanemluse programm) valiti välja, sest seda on juba mujal maailmas palju kasutatud ja edu saavutatud. Koolituse läbinud vanemad aga oskavat paremini oma lapsi kasvatada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Programmi kõrval on arengukava järgi kavas raha eraldada näiteks sellistele tegevustele: vanemlust toetavate hoiakute kujundamine, vanemate koolitamine, täiskasvanutevahelise positiivse suhte toetamine, vanemlike oskuste arendamiseks efektiivsete teenuste pakkumine.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vase selgituse järgi on ministeeriumi jaoks oluline, et vanemate koolitusprogramm oleks tõenduspõhine – et see oleks juba varem

tulemusi andnud. „Programmi valikule järgnevalt jätkatakse programmi adapteerimise, materjalide tõlke ning spetsialistide koolitustega,” ütles Vask Eesti Päevalehele.

Vanemate lastekasvatuse alal harimist alustatakse juba tänavu kevadel ja raha selle jaoks saadakse Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi rahastatavast riskilaste ja -noorte programmist, leping sõlmiti tänavu veebruaris. 2013.–2016. aastani on koolitusteks ette nähtud 807 696 eurot.

Eesti Päevaleht küsis ministeeriumilt, kas laste ja perede arengukava tehes kaaluti ka Eesti kasvatus- ja psühholoogiateadlaste tööde rakendamist. Vase sõnul seda tehti. „Lisaks tõenduspõhise vanemlusprogrammi elluviimisele nähakse ette palju teisi vanemlust toetavaid tegevusi, mis tuginevadki erinevate Eesti teadlaste ja ekspertide tööle,” kinnitas ta.

Eesti Päevaleht vestles mitme teadlasega nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolist ning kuulis hämmeldust: miks mitte toetada pigem Eesti teadust ja rakendada meie ülikoolides tegutsevate teadlaste töid ja teadmisi? Eksperdid on ühte meelt, et teooriast, kuidas kõige paremini ideaalis lapsi kasvatada, meil puudus ei ole. Pigem on küsimus selles, kuidas viia teadmised inimesteni, eeskätt just nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad. Palju on räägitud, et Eesti peamine mure seisneb selles, et sotsiaaltöötajad, arstid, koolid, politsei ei tee omavahel piisavat koostööd. Samuti ei ole piisavalt sotsiaaltöötajaid ja lastekaitsetöötajaid.