Reede pärastlõunal alanud sidehäired segavad üle Eesti Swedbanki kontorite ja internetipanga tööd, pank tegeleb rikke põhjuste selgitamisega.

Häired algasid kella 14 ajal, ning praegu on häiritud Swedbanki pangakontorite töö üle Eesti, ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask BNS-ile.

Samuti on häired Swedbanki internetipanga kasutamisel. Siilivaski sõnul osadel klientidel internetipank toimib, osadel mitte.

Siilivask lisas, et tema andmetel peaks Swedbanki pangaautomaadid töötama, kuigi ühe BNS-iga ühendust võtnud Swedbanki kliendi sõnul ei olnud kella 14.30 ajal võimalik pangaautomaadist raha välja võtta.

"Tegemist on Swedbanki sisemise häirega, mille põhjuseid me selgitame. Vabandame klientide ees tekkinud segaduse pärast ja üritame süsteemid võimalikult kiiresti töökorda saada," lausus ta.

Oma väikese lapselapsega seksimises süüdistatuna kolm aastat tagasi Harju maakohtu otsusel pikaks ajaks vangi mõistetud mees sai riigikohtu abil võimaluse suunata oma süüasi uueks arutamiseks Tallinna ringkonnakohtusse.

Praeguseks juba 78-aastane mees sattus kriminaaluurimise alla 2007. aastal, kui tema pojatütar avaldas, et vanaisa on teda seksuaalselt kuritarvitanud. Uurimisel selgus, et vanaisa hakkas toona alles kolmeaastast lapselast kuritarvitama juba 1999. aastal Harjumaal asuvas talus ning oli tüdrukuga vahekorras kuni 2003. aastani. Samuti selgus, et eakas mees jätkas lapse seksuaalset ahistamist ka aastatel 2003-2006. Pärast igat suguühendust andis vanaisa lapselapsele 100-500 krooni raha või ostis talle riideid ning maiustusi.

Harju maakohtus 2010. aastal toimunud protsessil üritas mees süüdistusi ümber lükata, väites, et on alates 1994. aastast liiklusõnnetuse tõttu suguvõimetu. Kohus leidis aga, et pole ühtegi meditsiinilist tõendit, et viidatud liiklusavarii oleks põhjustanud kohtualuses impotentsust. Ühtlasi võttis kohus süüdimõistvat otsust langetades arvesse kannatanu ütluseid, samuti kannatanu tehtud helisalvestist, millel olnud vestlusest süüdistatavaga ilmnes, et ta oli lapsega seksuaalvahekorras.

Harju maakohus mõistis 2010. aasta märtsi alguses mehele kaheksa-aastase vangistuse ning kuigi kohtualune soovis apelleerida, siis ringkonnakohtusse kaasus ei jõudnudki. Nimelt selgus, et mehe kaitsja ei esitatud apellatsioonkaebust õigeaegselt ning seega jõustus Harju maakohtu lahend. Mees esitas küll Tallinna ringkonnakohtusse määruskaebuse selle kohta, et tema apellatsioonkaebust menetlusse ei võetud, kuid ringkonnakohus jättis selle kaebuse 2010. aasta aprilli lõpus rahuldamata.

Mees jätkas kohtuteed ning esitas riigikohtule teistmisavalduse, kinnitades, et süüasja kohta on ilmnenud uusi tõendeid ning alama astme kohtud peavad süüasja uuesti arutama. Teistmisavalduse põhistustes tugineb eaka mehe kaitsja eeskätt asjaolule, et tema klient pöördus 2010. aasta 15. märtsil Tartu ülikooli kliinikumi meestekliinikusse uuringutele, mille tulemustele tuginedes väljastas uuringud teinud kliiniline seksuoloog arvamuse, mille järgi "esineb mehel pikaajaline või püsiv impotentsus ning et arvestades 1994. aasta liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustusi, puudub tõsiseltvõetav võimalus, et tal oli pärast liiklusõnnetust võimalik seksuaalvahekorras olla".

Ühtlasi viitab kaitsja teistmisavalduses asjaolule, et apelleerimistähtaeg lasti 2010. aasta kevadel mööda mitte süüdistatava, vaid tema kaitsja hooletuse tõttu.

Riigikohus leidiski lõppeval nädalal, et teistmistaotlus on põhjendatud ning Tallinna ringkonnakohus peab süüasja arutama hakkama.

Eestis tarbiti statistikaameti andmeil aasta jooksul mullu juuni lõpuni elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli, kartuli tarbimine elaniku kohta on suurenenud – aasta varem tarbiti 95 kilogrammi elaniku kohta ja kahel varasemal aastal vastavalt 90 kilogrammi ja 84 kilogrammi.

Neljapäeval toimunud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisusele keskenduval aastakonverentsil jäi kõlama mõte, et küberturvalisuse valdkond vajab senisest selgemat riigipoolset reguleerimist.

Sellele juhtisid tähelepanu nii AS-i EMT tehnikadirektor Tiit Tammiste, OÜ Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere, Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan kui mitmed teised konverentsil sõna võtnud.

Tiit Tammiste sõnul on oluline, et Eesti saaks kiiresti valmis küberkriise käsitleva seadusandluse, sest selle teemaga tegeletakse aktiivselt ka naaberriikides. "Skandinaavias ja Baltikumis kõik tegelevad küberkriiside seadusandlusega ja kiirem võidab taristu," rääkis Tammiste.

Tema sõnul on kõik riigid huvitatud, et suured andmehoidlad ja serveripargid asuksid nende territooriumil, kuid ärilise efektiivsuse mõttes vajalik konsolideerimine ning igasse riiki oma andmehoidla tegemine ei ole mõistlik. "Omaniku vaade on lihtne - kui seda nõuet pole seaduses, pole seda olemas," selgitas Tammiste.

Ka OÜ Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere nentis oma ettekandes, et puuduvad kehtivad regulatsioonid, mis määraks tegevused elektrivõrgu küberturbe tagamiseks. Samal ajal liigub tehnoloogia nutikate lahenduste suunas, mis on ka küberrünnakutele haavatavamad kui senine "rumal" elektrivõrk. "Uus tehnoloogia vallutab ka elektrivõrgu, kuid sellega kaasnevad uued riskid," nentis Mere, kelle sõnul on vaja riiklikul tasandil koordineeritud tarka plaani küberriskide maandamiseks. "Riik peab oma huvide kaitsmiseks täiendama regulatsioone, määrama vastutajad ja andma neile ka volitused," leidis Mere.

Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan nõustus, et infoturbega seotud riskid on kasvutrendis. Tema sõnul suureneb järjest telekomide vastutus infoühiskonna toimimise tagamisel ning riigi ja teiste infrastruktuuride haldajate koostöö on täna olulisem kui kunagi varem.

Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont leidis, et kui on olemas nõudlus täpsemate riigipoolsete regulatsioonide järele, siis tuleb seda täita. Küberturvalisuses on tema sõnul pidev konkurents ärihuvide ja turvalisuse vahel ning tihtipeale võidavad ärihuvid. Kondi sõnul on ministeeriumi lähiaja eesmärk muutuda senisest avatumaks ning anda kodanikele ja firmadele rohkem infot riigi reaalsete võimekuste kohta. "Vastutuse teravik liigub alla," kinnitas Kont.

Tema sõnul peavad nii kodanikud kui firmajuhid võtma ise vastutuse oma turvalisuse eest ja otsuste tegemiseks on neil vaja infot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka rõhutas küberturvalisuse kui ekspordiartikli olulisust. Tema sõnul ei peaks Eesti küberturvalisuse valdkonnas keskenduma üksnes enesekaitsele, vaid arendama välja vastava tööstuse ning üritama oma kompetentsi ka teistele müüa.

RIA küberturvalisuse konverents „Küberturvalisus - vajadus ja võimalus" toimus neljapäeval EL-i struktuurifondide programmi “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel Tallinnas.