Eesti eri paigus juhtus teisipäeval kolm rasket liiklusõnnetust, milles igaühes sai vigastada üks laps, ühes ka täiskasvanu.

Esimene õnnetus juhtus kella 14.40 ajal Haapsalus Posti tänav 42 maja juures, kus jalakäijale tee andmiseks ülekäiguraja ees peatunud Mazda Premacyle, mida juhtis 45-aastane Raili, sõitis tagant otsa 52-aastase Harri juhitud Kia Sorento. Kiirabi viis Läänemaa haiglasse Mazda juhi ja 12-aastase poisi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 17.40 ajal Tallinnas Pärnu maantee ja Idakaare tänava ristmikul, kus 39-aastane Jaan sõitis Mazda 6-ga otsa ootamatult sõiduteele jooksnud üheksa-aastasele poisile. Kiirabi viis viga saanud poisi Tallinna kastehaiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 18.07 ajal Narvas Vestevalli tänaval, kus liinibussi roolis olnud Vjatšeslav ei veendunud sõidu alustamise ohutuses ja sõitis otsa kaheksa-aastasele tüdrukule. Laps sai vigastada ja kiirabi viis ta Narva Haiglasse.

Välisminister Urmas Paet kutsus kohtumisel Luksemburgi välisministri Jean Asselborniga Luksemburgi liituma Tallinnas tegutseva NATO küberkaitsekeskusega.

Teisipäevasel kohtumisel Eestis visiidil viibiva Luksemburgi välisministri Jean Asselborniga sõnas Paet, et Eesti koostöö Luksemburgi ja laiemalt Beneluxi riikide ning Läti ja Leeduga on leidunud kasuliku väljundi konsulaarvaldkonnas, teatas välisministeerium BNS-ile. "Tegeleme ühiselt uute algatustega, mis aitavad laiendada konsulaarteenuste ja -abi osutamise ulatust meie riikide kodanikele," ütles ta.

Välisministri sõnul on kolm peamist koostöövaldkonda kriisikoostöö, ühised viisakeskused ja biomeetria võtmine teiste liikmesriikide kodanikelt. "Eesti on näiteks valmis esindama Luksemburgi viisade väljastamisel Sydneys," ütles Paet.

Välisministrid rääkisid kohtumisel ka Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seonduvast ning riikidevahelise kahepoolse koostöö tihendamise võimalustest.

Paeti sõnul on Luksemburg huvitatud Eestiga infotehnoloogia alase koostöö arendamisest, näiteks pakuvad Luksemburgile huvi ID-kaardi ja internetipanganduse kasutamise lahendused.

Paet tänas Luksemburgi rahalise panuse eest ka Eesti, Läti ja Leedu õhtuturbe missiooni ning kutsus Luksemburgi liituma Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega.

Välisministrid rõhutasid vajadust leida Süüria kriisile jätkuv lahendus. Ka kõnelesid ministrid Afganistaniga seonduvast, idapartnerluse küsimustest ning olukorrast Ukrainas ja Venemaal.

Luksemburgi välisministri ja asepeaministri Jean Asselborni kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga olid peamise küsimusena kõne all arengud euroalal.

Ansip sõnas, et olukord on euroalal viimase aastaga oluliselt paranenud ning nii eurotsooni kui ka kogu Euroopa Liidu tulevikku vaadatakse optimistlikumalt kui varem. "Euroala lagunemisest ei räägi enam keegi," ütles ta. "Euroala ja Euroopa Liit on kindlasti stabiilsemad kui veel aasta tagasi."

Ansip ja Asselborn olid ühel meelel, et Euroopa Liit ei peaks enam looma uusi kriisimeetmeid, vaid tegema jõupingutusi pidamaks kinni senistest kokkulepetest ning seatud eesmärkidest.

Politsei kontrollib sel nädal kõikjal Eestis turvavöö kasutamist, erilist tähelepanu pööratakse turvavöö kinnitamisele sõiduki tagaistmel.

Kui turvavööd kasutaksid kõik juhid ja sõitjad, oleks hukkunute arv uuringute kohaselt umbes 10-20 protsendi võrra väiksem ning samavõrra väheneks liiklusõnnetustes saadavate vigastuste raskus, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Läinud aastal maanteeameti korraldatud uuringu järgi kinnitavad inimesed turvavöö esiistmetel ja lastel pea alati, tagaistmel aga 83 protsendil juhtudest. Keskmisest vähem kinnitavad turvavöö tagaistmel mehed ja 15-34-aastased sõitjad. Turvavöö mittekinnitamise põhjustena tagaistmel toodi 42 protsendil välja harjumuse puudumist ja unustamist, 29 protsendil juhtudest lühikese vahemaa läbimist ning 27 protsendil ebamugavust.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul tuleb vaatamata suhteliselt suurele turvavöö kasutamise harjumusele selle vajalikkust jätkuvalt selgitada ja ka järelevalvet pidevalt jätkata.

„Liiklejate teadlikkus ja hoiak turvavöö vajalikkuse osas on aasta-aastalt küll oluliselt kasvanud, kuid aeg-ajalt selle kinnitamise unustamine, väikeste vahemaade läbimise või ebamugavuse põhjusena nimetamine võivad järjepideva meeldetuletuse puudumisel muuta turvavöö kinnitamise ebaregulaarseks,“ rääkis Riho Tänak.

Politsei tuletab meelde, et turvavöö peab olema võimalikult keha ligidal, ei tohi olla keerdunud ega kortsus. Peale kinnitamist tuleb turvavööd täiendavalt pingutada. Kontrollida tuleb ka peatoe kõrgust ning reguleerida see vastavaks inimese pikkusega. Peatugi ei tohi olla mitte kaela kõrgusel, vaid peab toetama pead kuklast.

Politsei kontrollib turvavöö kasutamist käesoleva nädala jooksul kõikjal Eestis, maanteeameti turvavöö kampaania kestab märtsi lõpuni.

Nii Eestis kui Soomes poe-, kasiino- ja pangarööve sooritanud Aleksei Snetkol tuleb peagi minna Soome, et kanda seal lõpuni talle möödunud kümnendi teisel poolel sooritatud pangaröövi eest määratud karistus.

Snetkol saab Eestis toime pandud kuritegude eest määratud karistus kantud märtsi viimastel päevadel, mille järel taotlesid Soome ametivõimud tema loovutamist Soomele, et ta kannaks lõpuni ka sealse röövi eest mõistetud karistuse. Kui Eestis on mees peagi jätnud selja taha nelja ja poole aasta pikkuse vangistuse, siis Soomes tuleb tal trellide taga veeta veel üks aasta, üks kuu ja 27 päeva ehk veidi üle poole talle seal mõistetud karistusest.

Harju maakohus loovutaski Snetko esmaspäeval Soomele ning mees oli sellega igati päri. Arvestades Soome ametivõimude senist praktikat, on võimalik, et Snetko saadetakse tagasi Eestisse juba lähikuudel, kuna tal saab pool karistusest kantud.

Harju maakohus karistas Snetkod röövides osalemise eest 2009. aasta aprillis nelja aasta ja viie kuu pikkuse vangistusega. Koos temaga kohtupingis olnud Raimond Muru sai kuue aasta, ühe kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse, Aleksei Birjukov kolme aasta ja kuue kuu pikkuse ning Andrei Kudrjašov sama pika tingimisi vangistuse.

Kohus mõistis kõigilt neljalt Maxima kaupluse kasuks välja 61 452 krooni ja Murult ning Snetkolt Cleopatra kasiino kasuks ligi 72 000 krooni.

Politsei sai kasiinoröövlite tabamiseni viinud vihje 2008. aasta suve lõpus oma Soome kolleegidelt, kes kahtlustasid mehi Helsingis Töölös toimunud Sampo panga relvastatud röövis. Põhja prefektuuri ametnikel õnnestus mehed tabada 2008. aasta 14. oktoobril ning nad võeti soomlaste kahtlustuse alusel vahi alla.

Meeste tegevuse uurimisel selgus peagi, et nad võisid olla ka Eestis kuritegusid sooritanud ning üsna ruttu seostasid uurijad neid 2008. aasta kevadel Tallinnas toime pandud kahe suure rööviga. Süüdistuse järgi tungisid maske kandnud Snetko ja Muru 2008. aasta 6. märtsi õhtul Õismäe teel asuvasse Maxima kaubanduskeskusesse ning röövisid sealt relvaga ähvardades 130 000 krooni.

Kurjategijad põgenesid teadmata suunas ning politseinikel neid kohe tabada ei õnnestunud. Küll aga selgus hiljem, et meestel oli ka kaks kaasosalist, kellest üks oli Maxima kaupluse töötaja Kudrjašov. Kudrjašov tutvustas röövlitele raha liikumise korda kaubanduskeskuses ning sai selle eest süüdistuse röövile vaimse kaasaabi osutamises. Teise kaasosalise Birjukovi ülesanne oli kuriteo ajal valvata väljas, vajadusel röövleid hoiatada ning tagada nende ohutu põgenemistee.

Rekordilise rahasumma said Snetko ja Muru 2008. aasta 9. aprillil Tallinnas Lasnamäel Ümera tänaval asuvast Cleopatra kasiinost, kus kasiinotöötaja loovutas neile relva ähvardusel 187 000 krooni. Taas varjasid röövlid oma nägu maskidega, kasutasid ähvardamiseks relva ning põgenesid enne, kui politsei jõudis piirkonna kontrolli alla võtta.

2008. aasta 1. detsembril Eestis sooritatud kuritegude kohtueelne uurimine ajutiselt peatus, kuna kohus loovutas mehed Soome ametivõimudele. Seal mõistis kohus nad Helsingis toimunud pangaröövis süüdi ning seejärel saadeti mehed tagasi Eestisse, et nad ka kodumaal sooritatud kuritegude eest saaks kohtu alla anda.