Tallinna ringkonnakohus tühistas Pärnu maakohtu otsuse, mille järgi sai Paides baaris kaht inimest pussitanud noormees reaalse vangistuse.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus oli 32-aastase Janek Merisalu süüasjas otsust langetades eksinud ning Pärnu maakohus peab kaasust uues kohtukoosseisus uuesti arutama.

Süüasja viisid ringkonnakohtusse Merisalu ja tema kaitsja, kes pidasid maakohtu otsust liialt karmiks.

Pärnu maakohus mõistis 32-aastase Janek Merisalu mullu oktoobris süüdi ettevaatamatusest raskete vigastuste tekitamises ja kehalises väärkohtlmises ning karistas teda lühimenetluse korras üheaastase vangistusega. Kuna Merisalul oli ka varasema kuriteo eest osa karistusest kandmata, kujunes tema lõplikuks vangistusaja pikkuseks kaks aastat, üks kuu ja 17 päeva.

Süüdistuse järgi tekkis Merisalul mullu 18. veebruari hilisõhtul Paides Pärnu tänaval asuvas pubis tüli teiste baarikülastajatega. Tekkis kaklus, mille käigus haaras Merisalu noa ja hakkas vehkima meeste suunas, kes teda ründasid. Merisalu tabas üht meest kahel korral kehasse, tekitades talle raskeid vigastusi, teine mees sai aga noahaavadest kergemalt vigastada.

Merisalu tunnistas hiljem, et haaras noa, kuid kinnitas, et soovis vaid ennast kaitsta. Merisalu sõnul soovis ta küll pubist välja joosta, kuid teda rünnanud isikud ümbritsesid teda ning seetõttu see tal ei õnnestunud. "Mul ei olnud plaanis kedagi vigastada, tahtsin vaid teisi endast eemale hoida ja pubist lahkuda. Ei tahtnud, et mind teiste nähes oleks oimetuks taotud," rääkis Merisalu kohtus.

Kohus asus siiski seisukohale, et enesekaitseks noaga teisi lüües pidi Merisalu mõistma, et võib tekitada kannatanutele raskeid tervisekahjustusi.

Eesti eksperdid käisid veebruari lõpus hindamas Jordaanias pelgupaiga leidnud Süüria pagulaste abivajadust, nende raporti põhjal otsustatakse Eesti edasine abi Süüria pagulaste toetuseks Jordaanias.

Eesti eksperdid külastasid hindamisvisiidi raames Jordaaniat 26.-28. veebruaril, ütles BNS-ile välisministeeriumi pressiesindaja.

Eksperdid kohtusid Jordaania välis-, sise-, planeerimis- ja tervishoiuministeeriumi ametnikega, samuti külastasid nad Al-Mafraq ja Irbid haiglaid ning Zaatri pagulaslaagrit. "Täpsem raport Jordaania abivajaduste kohta on hetkel valmimisel. Seejärel otsustatakse Eesti edasine abi Süüria pagulaste toetuseks Jordaanias," ütles pressiesindaja.

Välisministeerium kaalub koos siseministeeriumi ja päästeametiga võimalusi Eesti päästemeeskonna või selle liikmete saatmiseks Zaatari pagulaslaagrisse.

Päästemeeskonna Jordaaniasse saatmise mõte kerkis pärast seda, kui  jaanuari alguses Jordaanias visiidil käinud välisminister Urmas Paeti tutvus Zaatari pagulastelaagriga. Tegemist on suurima Jordaanias asuva Süüria pagulastelaagriga.

Jaanuari lõpus teatas välisministeerium siseminsiteeriumile, et soovib saata Eesti päästemeeskonna humanitaarmissioonile Jordaanias asuvasse Süüria põgenikelaagrisse ning on valmis missiooni rahastama. Ministeerium kavandab EDRT missiooni planeerimiseks vajaliku hindamisvisiidi ning missiooni enda kulude katteks kuni 300 000 eurot.

Siiani on Eesti rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel aidanud Süüria kriisis kannatanute olukorda leevendada raha eraldamisega.

Nii eraldas välisministeerium jaanauri keskel ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti UNHCR-i kaudu  Jordaanias asuvate Süüria pagulaste toetuseks 150 000 eurot, samuti on Eesti eraldanud Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile 70 000 eurot Süüria pagulaste toetuseks Türgis, 50 000 eurot ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondile ning 50 000 eurot Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC) Süüria kriisis kannatanute abistamiseks.

Kokku on Jordaanias umbes 200 000 Süüria pagulast. Lisaks Jordaaniale on Liibanoni põgenenud 215 000, Türki 156 000 ning Iraaki 74 000 Süüria pagulast. Konfliktist on mõjutatud juba neli miljonit inimest, sisepõgenike arv Süürias on tõusnud kahe miljonini ning hukkunuid on ligi 60 000.

Päästemeeskond on osalenud humanitaarabi missioonidel Namiibias, Pakistanis, Indoneesias, Haitil ja Etioopias.

Veebruaris läbi viidud üleeuroopalise Eurobaromeetri küsitluse kohaselt peavad Euroopa Liidu (EL) kodanikud, nende hulgas ka eestlased, kriisi ajal süvenenud sugudevahelise ebavõrdsuse ilminguteks palgalõhet ja naiste raskusi töö- ja eraelu ühitamisel.

30 protsenti EL-i kodanikest, nende hulgas 26 protsenti eestlastest leiab, et meeste ja naiste vaheline palgalõhe ja selle mõju karjääri arengule on kriisi ajal kõige enam süvenenud. Samuti leiab 30 protsenti EL-i kodanikke ja 22 protsenti Eesti elanikke, et kriisi mõjul on naistel raskem töö- ja eraelu ühitada.

Eurooplaste hinnangul on kriis mõjutanud kõige rohkem noorte tööturule sisenemist. 55 protsenti eestlastest leiab, et koolilõpetanud sisenevad tööturule kriisi tõttu hiljem, neil on raskusi esimese töökoha leidmisega ning pikem õppeaeg. 37 protsenti eurooplastest keskmiselt ja 32 protsenti eestlastest toovad välja asjaolu, et osa inimesi töötab ametikohtadel, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile.

Kahest eestlasest kolm leiab, et kõige tähtsam on praegu tegeleda tööhõive ja ennekõike noorte tööpuuduse leevendamisega. Teisel kohal on Euroopa Liidus keskmiselt ja ka Eestis investeerimine haridusse ja väljaõppesse, nii arvas 42 protsenti EL-i ja 55 protsenti Eesti kodanikest. Eestlaste jaoks järgneb inflatsiooni pidurdamine 34 protsendiga. Euroopa Liidus keskmiselt tuuakse kolmanda prioriteetse valdkonnana välja investeerimine innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusse, nii arvas 27 protsenti.

Uuringu käigus tunti huvi ka selle vastu, mida tööandjad peavad silmas naiste ja meeste töölevõtmisel. Vastanud leidsid, et naiste puhul on esmaoluline laste olemasolu, nii arvas 41 protsenti eestlastest ja 49 protsenti EL-is keskmiselt. Eestlastel järgnesid ametialane kvalifikatsioon ja kogemus vastavalt 39 ja 33 protsendiga. Euroopa Liidus keskmiselt järgnesid laste olemasolule paindlikkus tööaja suhtes 35 protsendiga ning üldine füüsiline väljanägemine ja välimus 33 protsendiga.

Meeste puhul peeti Eestis põhikriteeriumiteks ametialase kvalifikatsiooni taset 57 protsendiga, EL-i keskmine on 38 protsenti, ja ametialast kogemust 50 protsendiga, EL-i keskmine on 40 protsenti.

Kõige efektiivsemaks meetmeks, mis aitab tööle saada või töötada kõrge vanuseni, peeti nii Eestis kui ka EL-is tervikuna tööl käivate inimeste pideva koolitamise soodustamist.

Uuringu kohaselt peaksid järgmisel aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivad poliitikud valimisprogrammides tegelema esmajärjekorras palgalõhega, nii arvas 23 protsenti eestlastest ja 21 protsenti EL-i kodanikest. Sellele järgnesid eestlaste hinnangul naiste probleemid töö- ja eraelu ühildamisel 13 protsendiga ja naiste väike osakaal poliitikas vastutusrikastel ametikohtadel 11 protsendiga. Euroopa Liidus keskmiselt on palgalõhe järel olulisimad teemad naiste vastu suunatud vägivald 16 protsendiga ning töö- ja eraelu ühildamine samuti 16 protsendiga.

TNS Opinion viis Euroopa Parlamendi tellimusel 4.-7. veebruarini läbi uurimuse, milles küsitleti üle 25 000 euroopa kodaniku, kellest 1000 olid eestlased.

Viru maakohtus algab peagi kohtuprotsess keskealise mehe üle, kellel lasub süüdistus väikese tüdrukute seksuaalses ahistamises.

Uurimisandmetel kaasas 41-aastane mees ajavahemikus 2012. aasta jaanuarist kuni juunini kuue- ja üheksa-aastast tüdrukut korduvalt oma sugulise kire rahuldamisele. Samuti tegi süüdistatav lapseealistest tüdrukutest erootilise ja pornograafilise sisuga pilte ning andis neile poseerimise eest rah, tuvastas politsei.

Mees hoidis enda valduses ka teisi nooremaid kui neljateistaastaseid isikuid kujutavaid erootilise või pornograafilise sisuga fotofaile, selgus eeluurimisel.

Viru ringkonnaprokuratuuri kinnitusel pani kohus mehe eeluurimise ajaks Viru vanglasse. Kohtueelse uurimise lõppedes sai ta süüdistuse lapseealisega sugulise kire rahuldamises, alaealise prostitutsioonile kallutamises ning lapsporno valmistamises ja omamises. Kohtus süüdimõistmisel ootab teda kuni viieaastane vangistus.