Eesti Energia aasta puhaskasum kahanes 77 miljonile eurole

Riigile kuuluva energiakontserni Eesti Energia mullune puhaskasum kahanes aastaga 48 protsenti 77 miljonile eurole ja aasta käive kasvas ühe protsendi 868 miljonile eurole.

Elektri müügitulu vähenes mullu 2011. aastaga võrreldes 24,8 miljoni euro võrra. Elektrimüük koduklientidele moodustas Eesti Energia kogukäibest 53 miljonit eurot ehk kuus protsenti kogukäibest. Elektrimüük kodutarbijatele jäi kahjumisse. Elektrit müüs Eesti Energia mullu kokku 10 teravatt-tundi, mis on 6,4 protsenti vähem kui aasta varem, teatas ettevõte.

Eesti Energia finanatsdirektor Margus Kaasik rääkis pressikonverentsil ajakirjanikele, et hulgiturul müüs ettevõtte mullu mõnevõrra vähem elektrit kui aasta varem. "Mingil hetkel olid hinnad nii madalad, et tootsime vähem, kuna rohkem toota ei olnud mõtet," rääkis Kaasik.

Võrreldes 2011. aastaga on Eesti Energia klientide arv Lätis ja Leedus kolmekordistunud ning müügimahud kahekordistunud. Mullu detsembri seisuga oli ettevõttel Lätis 1317 avatud turu klienti ja Leedus 316 klienti.

Kontserni käibe kasvu toetasid võrguteenuste käibe kasv 34,7 miljoni euro võrra ja põlevkiviõli müügi käibe 16,9 miljoni eurone kasv. Põlevkiviõli müüs Eesti Energia mullu rekordilised 189 000 tonni ehk 15,3 protsenti rohkem kui aasta varem.

Eesti Energia kulumieelne kasum (EBITDA) kasvas aastaga viis protsenti 278 miljonile eurole. Puhaskasumi vähenemise põhjustas elektri tootmisvarade allahindamine, mille tingisid muutused elektriturul ning ümberkorraldused ettevõtte tegevust puudutavates riiklikes regulatsioonides.

Möödunud aasta olulisim sündmus oli monopoliajastu lõppemine Eesti elektriturul, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive pressiteates. "Turul on tekkinud tihe konkurents ning igaühel on võimalik valida meelepärane elektrimüüja," ütles Liive.

Turu avanemine muudab Liive sõnul elektriärist teenimise võrreldes varasemaga vähem prognoositavaks. "Muutlik hulgihind elektribörsil tähendab, et meie elektrijaamade konkurentsivõimelisus on tähtsam kui kunagi varem. Oleme tulevikku vaadates varasemast konservatiivsemad. Peame oluliseks, et meil tekiks paindlikkus kasutada põlevkivi rohkem kas elektri- või õlitootmiseks sõltuvalt sellest, kus see eestimaalastele parasjagu enim tulu toob," lisas Liive.

Möödunud aastal ulatus Eesti Energia kontserni investeeringute kogumaht kõigi aegade rekordini. Ettevõte investeeris 514 miljonit eurot, mis on 1,1 protsenti enam kui aasta varem. "Sellest summast investeerisime üle 97 protsendi Eestisse. Palju tähelepanu pälvinud välisprojektidesse tehtud investeeringud on üldpildis jätkuvalt marginaalsed," lisas Liive.

"Edaspidi tõmbame investeeringute mahtu jälle väiksemaks," ütles Liive. Kuna tänavu ja järgmine aasta saavad valmis paljud suured Eesti Energia investeeringuobjektid, siis uute suuremate investeeringute kohta tehakse otsused Liive sõnul selle aasta lõpus.

Sellest, milliseid võiksid järgmised suuremad investeeringud olla, ei soovinud Liive veel konkreetselt rääkida. "See aasta paneme Enefiti õlitehase korralikult käima ja siis vaatame mis edasi saab, eks neid [õlitehaseid] tuleb juurde ehitada," rääkis ta.

Eelkõige keskendub ettevõte siiski Eesti investeeringutele. "Eks me vaatame ka mujal ringi, aga praegu mul mingitest uutest projektidest raporteerida küll ei ole," ütles Liive.

Enefiti õlitehase käivitus hakkab uuesti peale järgmise nädala teises pooles, rääkis Liive pressikonverentsil ajakirjanikele. "Kõik olulised komponendid töötavad, probleeme esineb mõnede mehaaniliste komponentide töökindlusega," ütles Liive.

Möödunud aasta valmisid ka Eesti Energia Narva ja Paldiski tuulikud. "Ma ei ole optimistlik, et uusi tuulikud juurde tuleb," märkis Liive, põhjendades seda taastuvenergiatoetuste piirmäära ja toetussüsteemi muudatustega.

"Kui Eesti soovib saavutada oma taastuvenergia eesmärke, siis kõige odavam variant selleks on ikkagi Balti elektrijaamas biomassi põletamisega jätkamine," ütles Liive.

Kontserni suurim investeering mullu oli 208 miljonit eurot Narva-lähedase Auvere uue põlevkivielektrijaama ehitusse. Eesti Energia investeeris möödunud aastal veel 100 miljonit eurot Elektrilevi jaotusvõrgu võrkude uuendamisesse ja ehitusse ning 54 miljonit Enefit280 õlitehase valmimisse.

Lisaks investeeris Eesti Energia 31 miljonit eurot Iru jäätmeenergiaplokki, 18 miljonit eurot uutesse Narva ja Paldiski tuuleparkidesse ning 16 miljonit eurot väävliheitmete vähendamisesse Narva elektrijaamade vanades plokkides, mille tõttu vähenesid väävliheitmed ligi kaks ja pool korda.

Ettevõtte 2013. aasta äritulude avaldavad Liive sõnul enim mõju Enefiti õlitehase tööle hakkamine, tuulepargid ja Iru jäätmeenergiaplokk. "Sõltub millal me saame õlitehase täies mahus käivitada, sellel on meie ärikasumile märkimisväärne mõju," ütles Liive.

Liive sõnul ei saa hetkel veel toetust ka ettevõtte tuulikud, kuna kooskõlastamised Eleringiga on alles pooleli ja ettevõte loodab märtsis, aprillis neile toetuse peale saada.

Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused.