Riigikogu kultuurikomisjon kavandab riigieksamite reformi, kuna komisjoni hinnangul ei täida praegune riigieksamite süsteem enam oma eesmärki ja vajab muutmist, kirjutab Postimees.

Komisjoni hinnangul tuleks muuta kogu gümnaasiumi lõpetamise korda, ja töös olev põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab selleks võimaluse.

Kultuurikomisjoni reformierakondlasest esimehe Urmas Klaasi sõnul on riigieksamid toonud aja jooksul kaasa väga vale suhtumise, mis teeb pigem halba kui head.

"Olen veendunud, et praegu kehtiv süsteem vajab põhjalikku inventuuri, sest riigieksamite puhul on aja jooksul meelest läinud nende algne eesmärk ning riigieksamitest on saanud asi iseeneses. 1996. aastal, kui riigieksamid kehtestati, tehti seda eesmärgiga saada teada õpilaste teadmiste ja oskuste tase ning riigieksamid ei tohtinud mõjutada gümnaasiumi lõpetamist. Praegu aga käib koolides tuupimine riigieksamite nimel," lausus Klaas.

Klaas selgitas, et vaja on uuesti läbi rääkida ja kokku leppida, kas riigieksameid on ikka üldse vaja teha, ja kui, siis mis on nende ülesanne. "Üks keskne teema on, millist rolli tohivad riigieksamid mängida gümnaasiumi lõpetamisel ja kuivõrd võivad kõrgkoolid kasutada nende tulemusi kõrgkooli vastu võtmisel," selgitas ta.

Samasuguseid kõhklusi nagu väljendas Klaas, on riigieksamite osas avaldanud ka õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja õpilased ise. Juba eelmise aasta keskel tegid Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Lastevanemate Liit ettepaneku vähendada lõpueksamite rolli ülikooli pääsemisel ja avaldasid soovi laiemat arutelu eksamisüsteemi üle.

Liidud on seisukohal, et keskkooli lõpueksamid ja kõrgkooli sisseastumiseksamid peaksid olema lahus, sest need kooliastmed pole omavahel võrreldavad.

Tõsisemalt tõstatus teema mõne kuu eest, kui õpetajad avaldasid muret, et 2014. aastast kohustuslikul matemaatika riigieksamil ei pruugi abituriendid ületada gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikku 50 protsendi lävendit. Kohustuslik matemaatikaeksam jaotub kaheks: reaalsuuna õpilastele laia ja teistele niinimetatud kitsa matemaatika riigieksam. Tartu Ülikooli hinnangul on aga üks ja ühine matemaatikaeksam sisseastumise seisukohalt parem.

Riigikogu kultuurikomisjonis on olnud kõne all ka riigieksamite lävend, koolieksami sisu ja kooli roll selle määratlemisel. Arutelud on kaldunud sinnapoole, et koolidel peab olema suurem otsustusvabadus koolieksami sisu üle.

Riigieksamid kehtestati ja nende tulemusi hakati ülikoolides sisseastumisel arvestama, kuna sooviti vähendada üliõpilaskandidaatide koormust ja kaotada topelteksamid.

Kaitsevägi kavatseb Afganistanist ära tuua kogu varustuse, mille transport on majanduslikult mõistlik, koju tuuakse ka kõik 27 soomukit.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles reedel ajakirjanikele, et Afganistanist on kavas ära tuua kogu varustus, mille transport on majanduslikult mõistlik ja mida on Eestis kasutamiseks vaja, ülejäänud varustus läheb tõenäoliselt hävitamisele. Eesti kaitseväe varustus tuuakse kodumaale koostöös Ühendkuningriigiga.

Kindlasti kavatseb kaitsevägi Afganistanist ära tuua kõik seal praegu kasutuses olevat 27 soomukit. Ülejäänud varustuse puhul tuleb kaitseväe juhataja sõnul otsustada, kas äratoomine on majanduslikult mõistlik.

Kaitseväe juhataja sõnas, et ettevalmistused varusustuse kojutoomiseks on juba alanud. Nii on praeguseks kaardistatud erinevates baasides olev varustus ning lähipäevil suundub Afganistani logistikaohvitser. Major Tanel Moritz, kellele president Toomas Hendrik Ilves andis kolonelleitnandi ajutise sõjaväelise auastme, hakkab teenima Afganistanis Ühendkuningriigi toetusstaabi juures logistikaohvitserina, tema ülesandeks on ette valmistada Eesti kontingendi kasutuses oleva tehnika väljatoomist Afganistanist koostöös liitlastega.

Kaitseväe juhataja nentis, et logistiliselt on tegemist keerulise operatsiooniga. Kuna maismaad pidi ei saa varustust vedada, toimetatakse konteineritesse pakitud varustus lennukitega baasidesse, kus on see võimalik laadida laevadele ning saata meritsi Euroopasse. Läbirääkimised Pakistaniga varustuse transiidiks on kaitseväe juhataja sõnul intensiivsed, kuid praegu neil veel tulemust ei ole.

Kindralmajor Terrase sõnul on Eesti kaitseväe äratoodava varustuse maht umbes 30 konteinerit, samas kui Ühendkuningriigil on vaja Afganistanist ära vedada umbes 300 000 konteinerit varustust.

Ta sõnas, et tõenäoliselt läheb hävitamisele käsitulirelvade laskemoon, kuna odavam on hankida uus laskemoon, kui seda Afganistanist Eestisse vedada. Kaitseväe juhataja sõnul jääb käsitulirelvade moona üle, kuna Eesti üksuse ülesanded on muutnud ning kuna konflikt pole enam nii intensiivne, kulub ka laskemoona vähem.

Eesti saadab Afganistani veel kaks manööverüksust. Neist viimane lõpetab teenistuse 2014. aasta keskel. Pärast seda algab varustuse väljavedu.

Riigile kuuluva energiakontserni Eesti Energia mullune puhaskasum kahanes aastaga 48 protsenti 77 miljonile eurole ja aasta käive kasvas ühe protsendi 868 miljonile eurole.

Elektri müügitulu vähenes mullu 2011. aastaga võrreldes 24,8 miljoni euro võrra. Elektrimüük koduklientidele moodustas Eesti Energia kogukäibest 53 miljonit eurot ehk kuus protsenti kogukäibest. Elektrimüük kodutarbijatele jäi kahjumisse. Elektrit müüs Eesti Energia mullu kokku 10 teravatt-tundi, mis on 6,4 protsenti vähem kui aasta varem, teatas ettevõte.

Eesti Energia finanatsdirektor Margus Kaasik rääkis pressikonverentsil ajakirjanikele, et hulgiturul müüs ettevõtte mullu mõnevõrra vähem elektrit kui aasta varem. "Mingil hetkel olid hinnad nii madalad, et tootsime vähem, kuna rohkem toota ei olnud mõtet," rääkis Kaasik.

Võrreldes 2011. aastaga on Eesti Energia klientide arv Lätis ja Leedus kolmekordistunud ning müügimahud kahekordistunud. Mullu detsembri seisuga oli ettevõttel Lätis 1317 avatud turu klienti ja Leedus 316 klienti.

Kontserni käibe kasvu toetasid võrguteenuste käibe kasv 34,7 miljoni euro võrra ja põlevkiviõli müügi käibe 16,9 miljoni eurone kasv. Põlevkiviõli müüs Eesti Energia mullu rekordilised 189 000 tonni ehk 15,3 protsenti rohkem kui aasta varem.

Eesti Energia kulumieelne kasum (EBITDA) kasvas aastaga viis protsenti 278 miljonile eurole. Puhaskasumi vähenemise põhjustas elektri tootmisvarade allahindamine, mille tingisid muutused elektriturul ning ümberkorraldused ettevõtte tegevust puudutavates riiklikes regulatsioonides.

Möödunud aasta olulisim sündmus oli monopoliajastu lõppemine Eesti elektriturul, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive pressiteates. "Turul on tekkinud tihe konkurents ning igaühel on võimalik valida meelepärane elektrimüüja," ütles Liive.

Turu avanemine muudab Liive sõnul elektriärist teenimise võrreldes varasemaga vähem prognoositavaks. "Muutlik hulgihind elektribörsil tähendab, et meie elektrijaamade konkurentsivõimelisus on tähtsam kui kunagi varem. Oleme tulevikku vaadates varasemast konservatiivsemad. Peame oluliseks, et meil tekiks paindlikkus kasutada põlevkivi rohkem kas elektri- või õlitootmiseks sõltuvalt sellest, kus see eestimaalastele parasjagu enim tulu toob," lisas Liive.

Möödunud aastal ulatus Eesti Energia kontserni investeeringute kogumaht kõigi aegade rekordini. Ettevõte investeeris 514 miljonit eurot, mis on 1,1 protsenti enam kui aasta varem. "Sellest summast investeerisime üle 97 protsendi Eestisse. Palju tähelepanu pälvinud välisprojektidesse tehtud investeeringud on üldpildis jätkuvalt marginaalsed," lisas Liive.

"Edaspidi tõmbame investeeringute mahtu jälle väiksemaks," ütles Liive. Kuna tänavu ja järgmine aasta saavad valmis paljud suured Eesti Energia investeeringuobjektid, siis uute suuremate investeeringute kohta tehakse otsused Liive sõnul selle aasta lõpus.

Sellest, milliseid võiksid järgmised suuremad investeeringud olla, ei soovinud Liive veel konkreetselt rääkida. "See aasta paneme Enefiti õlitehase korralikult käima ja siis vaatame mis edasi saab, eks neid [õlitehaseid] tuleb juurde ehitada," rääkis ta.

Eelkõige keskendub ettevõte siiski Eesti investeeringutele. "Eks me vaatame ka mujal ringi, aga praegu mul mingitest uutest projektidest raporteerida küll ei ole," ütles Liive.

Enefiti õlitehase käivitus hakkab uuesti peale järgmise nädala teises pooles, rääkis Liive pressikonverentsil ajakirjanikele. "Kõik olulised komponendid töötavad, probleeme esineb mõnede mehaaniliste komponentide töökindlusega," ütles Liive.

Möödunud aasta valmisid ka Eesti Energia Narva ja Paldiski tuulikud. "Ma ei ole optimistlik, et uusi tuulikud juurde tuleb," märkis Liive, põhjendades seda taastuvenergiatoetuste piirmäära ja toetussüsteemi muudatustega.

"Kui Eesti soovib saavutada oma taastuvenergia eesmärke, siis kõige odavam variant selleks on ikkagi Balti elektrijaamas biomassi põletamisega jätkamine," ütles Liive.

Kontserni suurim investeering mullu oli 208 miljonit eurot Narva-lähedase Auvere uue põlevkivielektrijaama ehitusse. Eesti Energia investeeris möödunud aastal veel 100 miljonit eurot Elektrilevi jaotusvõrgu võrkude uuendamisesse ja ehitusse ning 54 miljonit Enefit280 õlitehase valmimisse.

Lisaks investeeris Eesti Energia 31 miljonit eurot Iru jäätmeenergiaplokki, 18 miljonit eurot uutesse Narva ja Paldiski tuuleparkidesse ning 16 miljonit eurot väävliheitmete vähendamisesse Narva elektrijaamade vanades plokkides, mille tõttu vähenesid väävliheitmed ligi kaks ja pool korda.

Ettevõtte 2013. aasta äritulude avaldavad Liive sõnul enim mõju Enefiti õlitehase tööle hakkamine, tuulepargid ja Iru jäätmeenergiaplokk. "Sõltub millal me saame õlitehase täies mahus käivitada, sellel on meie ärikasumile märkimisväärne mõju," ütles Liive.

Liive sõnul ei saa hetkel veel toetust ka ettevõtte tuulikud, kuna kooskõlastamised Eleringiga on alles pooleli ja ettevõte loodab märtsis, aprillis neile toetuse peale saada.

Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused.

Märtsis jõustus uus Euroopa Liidu (EL) määrus, millega saavad bussireisijad senisest suuremad õigused, muu hulgas hüvitatakse kogu piletihind või marsruudi muutmise kulud, kui reis on ülebroneeritud või tühistatud või hilineb eeldatavast väljumisajast alates üle kahe tunni.

Lisaks hüvitatakse 50 protsenti piletihinnast siis, kui vedaja ei ole andnud sõitjale võimalust valida hüvitamise ja marsruudi muutmise vahel. Need õigused kehtivad ainult üle 250 kilomeetri pikkuse reisi korral, teatas Euroopa Komisjon.

"Oleme täitnud oma lubaduse. Tänu sellele määrusele laienevad EL-i reisijaõigused ka bussireisijatele. EL on nüüd maailmas esimene piirkond, kus kõik reisijaõigused kehtivad kõikides transpordiliikides," ütles transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas pressiteates.

Vedajal on kohustus pakkuda piisavat abi, näiteks suupisteid, einet või karastusjooke ja vajaduse korral majutust, kui üle kolme tunni kestev reis tühistatakse või kui see hilineb üle 90 minuti (ainult üle 250 kilomeetri pikkuse reisi korral). Samuti makstakse hüvitist liiklusõnnetusest põhjustatud surma, vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral.

Puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestel on õigus saada tasuta abi selleks kindlaksmääratud bussijaamades ja bussides ning rahalist hüvitist juhul, kui nende liikumisabivahend saab kahjustada või läheb kaotsi.

Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse alusel ei hindade ega muude lepingutingimuste kaudu. Bussiveoettevõtjad peavad andma kõikidele sõitjatele võimaluse esitada kaebusi ning igas EL-i liikmesriigis peab olema loodud sõltumatu asutus, kes vastutab määruse jõustamise ja vajaduse korral karistuste määramise eest.