EESTI UUDISED BNS

Riik loob õiguslikud võimalused õendushaiglate tekkeks

Aigar NagelSotsiaalministeerium saadab neljapäeval valitsuse ette tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on sätestada hooldushaigla asemel uue haiglaliigina tekkiva õendushaiglaga seonduv.

Õendushaigla osutab ambulatoorseid ja statsionaarseid õendusabiteenuseid. Hooldusraviteenus, mis kuulub käesoleval ajal eriarstiaabi alla, muutub statsionaarseks õendusabi teenuseks. Muudatus on vajalik, sest hooldusraviteenus on oma olemuselt õendusabi, mitte eriarstiabi, märkis valitsuse pressibüroo.

Samuti saavad hooldekodud, sõltumata omandivormist, hakata osutama iseseisva ambulatoorse õendusabi raames koduõendusteenust. Kehtiva korra kohaselt võivad koduõendusteenuseid osutada üksnes erihooldekodud.

Eelnõuga muudetakse ka seniseid mõisteid. Hooldusravi asendatakse mõistega iseseisev statsionaarne õendusabi ning hooldushaigla asemel kasutatakse mõistet õendushaigla. Lisandub ambulatoorse eriarstiabi alaliigiks oleva päevaravi mõiste.

Riigilõivuseaduse muutmisega kehtestatakse haiglas iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa ja selle duplikaadi riigilõiv.

Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmisega täpsustatakse iseseisvalt õendusabi osutava õe kohustusi isiku surma fakti tuvastamisel ja omaste teavitamisel.

Seaduse muudatus mõjutab kõige enam praeguste hooldusraviteenuse osutajate tegevust, kes edaspidi hakkavad osutama iseseisvat statsionaarset õendusabiteenust ja peavad viima oma tegevuse vastavusse uute nõuetega. Selleks vajalikku üleminekuaega arvestades on õendushaigla regulatsioon kavas jõustada 1. jaanuaril 2014.

Lastekaitsjad nõuavad riikliku järelevalve tõhustamist

Pilt on illustratiivneMTÜ Lastekaitse Liit leiab, et riik peab tõhustama järelvalvet asenduskodudes elavate laste õiguste üle.

Viimaste päevade uudised asenduskodudes elavate laste õiguste rikkumise osas viitavad taaskord selgelt asjaolule, et vananeva elanikkonnaga Eestis, kus väärtustatakse laste sünnitamist, tuleb rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas lapsed üles kasvavadja ühiskonnaliikmetena toime tulevad. MTÜ Lastekaitse Liit ootab huviga riigi ja omavalitsuste järgmisi samme seoses värskete Õiguskantsleri tähelepanekutega, tagamaks laste turvaline ja täisväärtuslik areng asenduskodudes.

"Oskus hoolitseda mitte üksnes oma laste eest, vaid panna tähele ka naabri-, hoovi-, ja asenduskodulapsi, näitab ühiskonna küpsust ja jätkusuutlikkust. Mida väiksem on riik, seda suurem on vastutus iga hooleta jäetud lapse ning pere ees ja seda valusamalt mõjuvad tagasilöögid riigile tervikuna. Siiski laste käsitlemisel „investeeringuna tulevikku” ei tohi me unustada õnneliku lapsepõlve käsitlust, kuna nii laste kui ka ühiskonna jaoks on olevik sama oluline kui tulevik. Paraku kogemused ja uuringud räägivad selgelt, et just piisava vanemliku hoolitsuseta laste aitamisel ja ühiskonda kaasamisel on Eestil veel arenguruumi," märkis Lastekaitse Liit.

MTÜ arutleb, et orvuks või vanemliku hoolitsuseta jäänud laste eest on kantud hoolt läbi aegade ning igas ühiskonnas üksjagu omamoodi, kuid ühesuguse üldeesmärgiga ehk luua lastele selline kasvukeskkond, kus nad saaksid sirguda täiskasvanuikka ning alustada iseseisvat elu ühiskonnas ja kultuuris väärikaks peetaval kombel. "Füüsiline keskkond on väga tähtis, kuid peremajade ehitamine ei ole lapsesõbralikkuse tagamisel alati garantiiks. Oluline on ka, kas toredas peremajas iga lapse vajadused ja huvid on tähele pandud ja tagatud," lisasid lastekaitsjad.

MTÜ hinnangul on senisest enam vaja pöörata tähelepanu laste õiguste ja huvide tagamisele asenduskodudes. "Kuigi asenduskodu ei suuda asendada lapsele pärisperekonda, saab riigi ja omavalitsuste toel need muuta võimalikult mugavaks, ohutuks ja arendavaks kasvukeskkonnaks," lisas MTÜ.

MTÜ Piraadipartei süüdistab Ilvest üleskutses tsensuurile

President Toomas Hendrik Ilves suhtlusvõrgustiku Twitter teel tehtud vihje tsensuuri kehtestamisele, seda eriti suhtluses eraisikuga, on demokraatlikus riigis taunitav, seisis MTÜ Piraadipartei teisipäeva hilisõhtul tehtud pressiteates.

Ametlikult erakonna staatust mitteomava MTÜ avaldusest ilmnes, et president ähvardas diskussioonipartnerit nn. "kolme löögi seadusega", mis oli osa eelmisel aastal Euroopa Parlamendis tagasi lükatud ACTA-kaubandusleppest, kuid see kõrvaldati ametlikust variandist kõneluste käigus.

Euroopas on MTÜ Piraadipartei andmetel niisugune seadus kehtestatud Prantsusmaal, kuid seda peetakse eksituseks ning sellest drakoonilisest seadusest loobumine oli president François Hollande'i valimiskampaania osaks.

MTÜ juhatuse liige Märt Põder heitis president Ilvesele ette infoühiskonna vaatepunktist vastuoluliste seisukohtadega esinemist. "Ilves püüdis mullu ajakirja 'Diplomaatia' maikuu numbris panna ühte patta tööstusspionaaži ja netipiraatlust, isiklik tsensuuriähvardus on aga enneolematu ega sobi kuidagi presidendile kultiveeritud infoühiskonna kaitsja kuvandiga," märkis Põder.

Põdra väide puudutab teisipäeval president Ilvese suhtlusvõrgustiku Twitter kontol hargnenud diskussiooni populismist ja klounidest, mille lõpetuseks kirjutab Ilves "Three strikes and you're out ("kolm lööki ja olete väljas")".

Mulluse kuluhüvitise kasutas viimseni ära viis riigikogu liiget

Foto: WikipediaRiigikogu viis saadikut kasutas eelmisel aastal viimseni ära kogu tööga seotud kulude hüvitamiseks ette nähtud 12 168-eurose summa, kirjutab Postimees.

Viimaseni kulutas mulluse kuluhüvitise ära viis riigikogu liiget: reformierakondlased Tõnu Juul ja Urmas Klaas ning Keskerakonda kuuluvad Aivar Riisalu, Olga Sõtnik ja Yana Toom. Väga vähe jätsid maksimaalsest hüvitisesummast kasutamata ka keskerakondlased Mailis Reps, Priit Toobal ja Ester Tuiksoo, reformierakondlane Tarmo Leinatamm, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Aivar Kokk, kes kõik said hüvitiseks rohkem kui 12 000 eurot.

Kõige säästlikumalt käisid kuluhüvitistega ümber reformierakondlased Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmed Mart Laar ja Juku-Kalle Raid ning reformierakondlane Kaja Kallas, kes kasutasid kogu aasta peale vastavalt 826, 1279 ja 1739 eurot.

Riigikogu liikmetele hüvitatakse tööga seotud kulutusi kuni 30 protsendi ulatuses lihtliikme palgast ehk kuni 1014 euro ulatuses kuus. Kokku võisid saadikud aasta jooksul kulude hüvitamiseks kasutada seega kuni 12 168 eurot.

Jahimehed tabasid lõppenud hooajal 77 hunti ja 88 ilvest

Pilt on illustratiivneJahimehed said veebruariga lõppenud suurkiskjate jahihooajal kätte 77 hunti ja 88 ilvest, mõlema kiskja puhul jäi kehtestatud jahilimiit täitmata.

Mullu 1. novembrist tänavu 28. veebruarini kestnud hundijahihooajal oli Eestis lubatud küttida 99 hunti, kellest kütid said kätte 77, ütles keskkonnaameti pressiesindaja BNS-ile.

Mullu 1. detsembrist tänavu 28. veebruarini kestnud ilvesejahihooajal oli lubatud küttida 90 ilvest, kelle puhul sai limiit peaaegu täis. Jahimehed said kätte 88 ilvest ning lubatud limiidist jäi puudu kaks isendit.

Eelmisel jahihooajal tabasid jahimehed Eestist 149 hunti ja 99 ilvest. Hundijahilimiit oli aasta tagasi 170 ja ilvese küttimise limiit 101.

Hollandi-Eesti jalgpallimängu läheb vaatama pooltuhat Eesti toetajat

Foto: InternetEesti Jalgpalli Liidu kaudu on märtsi lõpus Amsterdamis peetavale Hollandi-Eesti jalgpalli maailmameistrivõistluste valikmängule endale pääsme soetanud ligi 450 jalgpallifänni.

Kohtumine toimub 22. märtsil kohaliku aja järgi kell 20.30 ehk kell 21.30 Eesti aja järgi Amsterdam Arenal. Kõigile pileti ostnud Eesti poolehoidjatele väljastatakse pääsmed kohapeal Amsterdamis, täpsem info saadetakse eelnevalt e-posti teel, teata jalgpalliliit BNS-ile.

2007. aastal toetas Londonis Wembley staadionil Eesti koondist EM-valikmängus Inglismaaga 2000 vutisõpra, 2004. aastal reisis Riiga MM-valikkohtumisele Lätiga 1000 eestlast. 2011. aastal Dublinis peetud EM-valiksarja play-off mängul Iirimaaga oli kohal 800 Eesti poolehoidjat, samal aastal Itaalias peetud matši külastas üle 400 Eesti fänni.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD