EESTI UUDISED BNS

Eesti tähtsustab võitlust naistevastase vägivalla vastu konfliktides

Pilt on illustratiivneEesti peab oluliseks võidelda naistevastase vägivalla vastu nii relvakonfliktides kui ka konfliktijärgselt ning selgitada välja võimalikud süüdlased nende positsioonist hoolimata, ütles välisminister Urmas Paet.

„Väga tähtis on selgitada välja võimalikud süüdlased – nad ei pruugi alati olla sõjaväelased, vaid võivad olla ka muudel mõjukatel positsioonidel ja seetõttu end karistamatuna tunda,“ sõnas minister ÜRO peakorteris New Yorgis Eesti eestvedamisel toimunud naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kohtumisel.

Ka on võitlus karistamatusega Paeti sõnul üks Eestile väga olulistest teemadest.Nii on rahvusvahelise kriminaalkohtu assamblee president Tiina Intelmann on korduvalt tõstatanud küsimuse naiste ja tütarlaste vastasest seksuaalvägivallast sõjakuritegude, inimsustevastaste kuritegude ning genotsiidi kontekstis.

„Kriminaalkohtu uurimine võib ära hoida edasiste kuritegude toimepanemise, samuti on kohtule prioriteet kahju hüvitamine just seksuaalvägivalla ja soolisest ebavõrdsusest ajendatud kuritegude ohvritele,“ lausus Paet. „Kuid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu õigusemõistmisest üksi ei piisa, ka riikidel endil peavad olema selliste kuritegude üle õigusemõistmiseks vajalikud seadused.“

Paeti sõnul tuleks naisi enam kasutada ka rahuvahendustegevuses.

Eesti välisministri sõnul tuleb julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325, mis käsitleb naiste olukorra parandamist relvakonfliktides tõhusamalt rakendada. „Selles resolutsioonis on põimitud julgeolekut, arengut ja inimõigusi puudutav. „Kuid lisaks neile põhielementidele seonduvad selle teemaga veel mitmed teised küsimused, nagu näiteks vastutus kaitsta põhimõte, humanitaarabi ja arengukoostöö, küsimus laste olukorrast relvakonfliktides, seksuaalset vägivalda puudutav ning haridusega seonduv,“ lausus Paet. „Seetõttu on kitsas lähenemine sellele teemale mõeldamatu,“ lisa ta.

Samuti märkis Paet, et kuigi resolutsioon 1325 puudutab naisi sõjalistes konfliktides on selle küsimusega oluline tegeleda ka ühiskondadel, kus selliseid konflikte ei ole.

Ka andis Paet kohtumisel põhjaliku ülevaate 2010. aastal vastu võetud Eesti rahvuslikust tegevuskavast julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamisel.

ÜRO peakorteris toimunud kohtumise „ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 – mis saab edasi?“ korraldasid Eesti ja Armeenia alalised esindused ÜRO juures koos ÜRO ja mitmete valitsusväliste organisatsioonidega.

Pea pooled keskkonnakuriteod on seotud metsaga

Foto: Aigar NagelPea pooled keskkonnainspektsiooni keskkonnakuritegude uurijate töölauale jõudvad süüteod on seotud metsa ebaseadusliku raiumisega.

Keskkonnakuritegude uurimisüksuse juhi Rocco Otsa sõnul on keskkonnaalaste süütegude osas üldjoontes kolm põhivaldkonda ehk ebaseaduslik metsaraie, illegaalne kalapüük ja kaevandamised, lisaks veidi ka muid kuritegusid, sealhulgas näiteks välisõhuga seotud rikkumised ja looduskaitsenõuete vastu eksimised. "Pea pooled keskkonnakuritegude uurijate lauale jõudvatest süütegudest on seotud metsaga, järgnevad rikkumised kaevandamistel ning kalapüügiga seonduv," rääkis Ots intervjuus BNS-ile.

Otsa sõnul annab seadus metsas tegutsedes ette, millist ja millises ulatuses raiet tohib teha ning kui üleraiumine on põhjustanud keskkonnale olulise kahju, mis on 3200 eurot või enam, võib rikkujast saada kurjategija. "Reeglina on rikkujateks firmad, kes on omandanud raie- või kaevandamisõiguse, kuid pole vaevunud kinni pidama neile ette kirjutatud mahtudest. Hooletusest siinkohal reeglina rääkida ei tasu, sest suurt keskkonnakahju on juhuslikult või kogemata raske põhjustada. Tegemist on ikkagi sooviga rohkem kasumit teenida ja lootusega, et riiklik järelevalve rikkumist ei avasta," selgitas Ots.

Ebaseadusliku kalapüügi osas on Otsa kinnitusel rikkujateks olnud nii firmasid kui ka eraisikuid. "Eks meid huvitavad rohkem elukutselised kalurid, kes aeg-ajalt kipuvad seadust rikkuma, kuid sageli satuvad uurijate huviorbiiti ka harrastuskalamehed. Reeglina on tegemist võrgupüügil toime pandud kuritegudega ehk püügile asetatud võrgud on lubatust väiksema silmaga ning saagiks on alamõõdulised kalad. Kuna röövpüügi puhul korrutatakse keskkonnakahju saamiseks saagi väärtus viiega, võivad isegi mõne üksiku ebaseadusliku võrguga püüdes kaasneda väga suured kahjusummad, mis on mõne juhtumi puhul ulatunud kümnetesse tuhandetesse eurodesse," lausus Ots.

Uurijate tööpõld on koondunud karistusseadustiku 20. peatükki, kus on loetletud ligi paarkümmend keskkonnaalast kuritegu metsa ebaseaduslikust raiumisest kuni geodeetiliste märgistega seotud rikkumisteni. Väärtegudega uurijad reeglina ei tegele ning asuvad tööle siis, kui keskkonnaalase rikkumise puhul ilmnevad kuriteo tunnused. "See tähendab, et rikkumisega on keskkonnale tekitatud suur kahju. Seaduse järgi on see elatusmiinimumi kümnekordne määr ehk keskkonnale tekitatud kahju peab ületama 3200 eurot, siis on tegemist kriminaalkuriteoga. Aktiivse välitöö tegemise kohustust uurijatel otseselt ei ole, kuid meie töötajad on aktiivsed ning käivad ka ise regulaarselt keskkonnainspektorite kõrval reididel kaasas," rääkis Ots.

Rimi ja Maxima korjasid müügilt hobuselihakahtlusega konservid

Võru Maxima  FOTO: Mihkel VanariRimi ja Maxima kauplused korjasid Eestis müügisaalidest ära Lätis valmistatud konservid, mille puhul oli alust kahtlustada, et need sisaldavad hobuseliha.

Veterinaar- ja toiduameti juht Ago Pärtel ütles ETV uudistesaatele "Aktuaalne kaamera", et ameti võttis konservidest proovid ning saatis Saksamaale testide tegemiseks. Testide tulemused selguvad nädala või paari jooksul.

Eesti noorte jalgpalli meistrivõistlustel osaleb 356 võistkonda

Foto: InternetEesti 2013. aasta noorte jalgpalli meistrivõistlustel osaleb rekordilised 356 võistkonda, kuhu registreeritakse üle 5000 noore vutimängija, teatas esmaspäeval jalgpalliliit.

"Meil on väga hea meel, et jalgpall on noorte seas jätkuvalt kõige populaarsem spordiala. Lisaks poistele on viimastel aastatel suurenenud ka jalgpalli mängivate tüdrukute arv, aga selles vallas soovime kindlasti veel kasvada," lausus liidu peasekretär Anne Rei.

Noorte meistrivõistlustel osaleb võistkondi igast Eestimaa nurgast. Esindatud on Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Põltsamaa, Jõgeva, Vasalemma, Tääksi, Saku, Viljandi, Sillamäe, Rakvere, Elva, Võru, Tõrva, Kohtla-Järve, Kuressaare, Vändra, Haapsalu, Valga, Jõhvi, Paide, Viimsi, Maardu, Tabasalu, Keila, Loo, Põlva, Türi, Pakri, Kärdla, Kiili, Otepää, Märjamaa, Paikuse, Kilingi-Nõmme, Ülenurme, Kiviõli, Suure-Jaani, Tarvastu, Kuusalu, Kohila, Rapla, Laagri ja Viru-Nigula. Teist aastat järjest osaleb eriprojekti raames ka Petseri.

"Jalgpalliliidul on paigas noorte jalgpalli arendamise põhimõtted, mille alusel jagas noortekomisjon kõik võistkonnad alagruppidesse. Arvestada tuleb, et kõik saaksid eale vastava koormuse, samuti seda, et kõige nooremad ei peaks ette võtma pikki sõite. Jälgime koormusi ja kui näeme kõrvalekaldeid, siis anname vastavale klubile tagasiside," selgitas Anne Rei.

Noorte meistrivõistlused algavad sõltuvalt liigast kas märtsis, aprillis või mais.

Maksu- ja tolliamet on tagastanud 65,5 miljonit eurot tulumaksu

Pilt on illustratiivneMaksu- ja tolliamet on tagastanud 283 638 tuludeklaratsiooni alusel 65,5 miljonit eurot tulumaksu.

Tulumaksu on saanud kätte kõik need maksumaksjad, kes esitasid oma deklaratsiooni elektroonselt veebruaris ja kelle deklaratsioon ei vajanud täiendavat kontrolli, teatas amet.

"Olulisemad põhjused miks veel ei ole tagastust tehtud on ameti soov kontrollida maksusoodustuste õigsust või kui inimese maksutagastuse on arestinud kohtutäitur või maksumaksja ei olnud eelmisel aastal õiguskuulekas," lausus teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

"Maksusoodustuste õigsuse kontrolliga on amet juba alustanud, soovitame maksumaksjatel olla kannatlikud, sest kõik, kellel on selleks õigus, saavad oma tulumaksu tagastuse kätte," lisas Udde.

Maksumaksjatele, kelle maksutagastus viibib kas eelmisel aastal õigeaegselt esitamata jäänud tuludeklaratsiooni tõttu või perioodil möödunud aasta 15. veebruarist käesoleva aasta 15. veebruarini olnud võlgnevuste tõttu, alustab amet tagastamisi aprilli alguses.

Samuti alustatakse tulumaksu tagastamist aprillis neile maksumaksjatele, kes esitasid deklaratsiooni paberkandjal.

Tänase seisuga on oma tulu deklareerinud 74 protsenti oodatavatest maksumaksjatest ehk 474 304 inimest, kes ootavad riigilt tagasi 78 miljonit eurot tulumaksu või peavad juurde maksma 4,9 miljonit eurot tulumaksu.

Õiguskantsleri nõunikud avastasid pealinna lastekodudest rikkumisi

Pilt on illustratiivneÕiguskantsleri nõunikud avastasid Tallinna lastekodudest rikkumisi, näiteks tuvastati lastekodusid, kus lastel pole piisavalt süüa, kus neil keelatakse kasutada pereemaga sama WC-d ja kus töötajad ei sekku kaklustesse enne, kui mõnel lapsel on veriväljas, kirjutab Eesti Päevaleht.

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid möödunud aastal kahte Tallinna kuuest lastekodust. Nii Maarjamäe kui ka Lasnamäe keskuses avastati tõsiseid puudusi.

Lasnamäe lastekodu lapsed on kõik raske või sügava puudega ning vajavad erikohtlemist. Kokku elab lastekodus 33 last. Lasnamäe lastekodu ostab toitlustusteenust catering’i ettevõttelt, kes toob enne iga söögikorda toidu kohale. Seejuures on kõigil lastel ühesugused toiduportsjonid: sama portsu saab nii nelja- kui ka neljateistaastane, kusjuures nii lapsed kui ka kasvatajad kurtsid toidu vähesust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Asenduskodu esindajad selgitasid õiguskantsleri nõunikele, et toit vastab tervisekaitsenõuetele. „Siiski tekkis kontrollkäigul tõsine kahtlus, kas lastele jagatav toit on piisav, eriti teismeliste vajadustest lähtuvalt,” on kirjas õiguskantsleri büroo kokkuvõttes.

„Vestlustel tõid nii kasvatajad kui lapsed välja mõne lapse agressiivsust, mida tingib muu hulgas tühi kõht. Samas, kui mõnel lapsel individuaalsetest eripäradest tulenevalt peaks kõht tühjaks minema toidukordade vahepeal, siis sellisel juhul vahepala söömise võimalus puudub,” jätkab aruanne.

Õiguskantsleri nõunikud tegid kontrollkäigu ka teise Tallinna lastekodusse, Maarjamäe keskusesse. Lasnamäe ja Maarjamäe võrdlus pani õiguskantsleri nõunikud muretsema, kas Lasnamäel kasutatakse puuetega laste raha õigesti. Kui ilma puudeta lapse lastekoduteenuse pearaha on ühes kuus veidi üle 600 euro, siis puudegalapse puhul on see 1038 eurot, kirjutab Eesti Päevaleht.

Õiguskantsler soovitas Harju maavanemal korraldada järelevalve rahakasutuse uurimiseks.

Lasnamäe lastekodust avastati teisigi puudusi: lastekodus oli seaduses nõutust vähem kasvatajaid, lastel polnud võimalust osaleda huvitegevustes. Veelgi enam: lastel pole võimalik isegi parki minna, sest pole piisavalt töötajaid, kes lapsi saadaksid. Õiguskantsler avastas ka lapsi väga alandava tava: töötajad on sisse seadnud korra, et kuigi lastekodu perekorteris on kaks WC-d, tohivad lapsed kasutada neist vaid ühte. See on asenduskoduteenusele kehtestatud tervisekaitsenõuete rikkumine.

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid ka Tallinna Maarjamäe lastekodu, kus peremajades elab 50 last. Sealgi selgus, et perevanemad keelavad lastel kasutada nendega sama WC-d. Maarjamäe lastekodus lastel toidumuret polnud, kuid seal rikuti nende vabadusi. Kontrollkäigul selgus, et enamasti tohib laps helistada vaid perevanema juuresolekul.

Maarjamäe lastekodu lapsed rääkisid õiguskantsleri nõunikele, et nad kardavad teiste laste kiusamist ja on õnnetud sellepärast, et töötajad seda ei takista. Töötajad omalt poolt selgitasid, et neil olevat soovitatud kutsuda konfiktide puhul kohale turvafrma ja ise mitte sekkuda, kui just „veri väljas ei ole”.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD