Pea pooled keskkonnainspektsiooni keskkonnakuritegude uurijate töölauale jõudvad süüteod on seotud metsa ebaseadusliku raiumisega.

Keskkonnakuritegude uurimisüksuse juhi Rocco Otsa sõnul on keskkonnaalaste süütegude osas üldjoontes kolm põhivaldkonda ehk ebaseaduslik metsaraie, illegaalne kalapüük ja kaevandamised, lisaks veidi ka muid kuritegusid, sealhulgas näiteks välisõhuga seotud rikkumised ja looduskaitsenõuete vastu eksimised. "Pea pooled keskkonnakuritegude uurijate lauale jõudvatest süütegudest on seotud metsaga, järgnevad rikkumised kaevandamistel ning kalapüügiga seonduv," rääkis Ots intervjuus BNS-ile.

Otsa sõnul annab seadus metsas tegutsedes ette, millist ja millises ulatuses raiet tohib teha ning kui üleraiumine on põhjustanud keskkonnale olulise kahju, mis on 3200 eurot või enam, võib rikkujast saada kurjategija. "Reeglina on rikkujateks firmad, kes on omandanud raie- või kaevandamisõiguse, kuid pole vaevunud kinni pidama neile ette kirjutatud mahtudest. Hooletusest siinkohal reeglina rääkida ei tasu, sest suurt keskkonnakahju on juhuslikult või kogemata raske põhjustada. Tegemist on ikkagi sooviga rohkem kasumit teenida ja lootusega, et riiklik järelevalve rikkumist ei avasta," selgitas Ots.

Ebaseadusliku kalapüügi osas on Otsa kinnitusel rikkujateks olnud nii firmasid kui ka eraisikuid. "Eks meid huvitavad rohkem elukutselised kalurid, kes aeg-ajalt kipuvad seadust rikkuma, kuid sageli satuvad uurijate huviorbiiti ka harrastuskalamehed. Reeglina on tegemist võrgupüügil toime pandud kuritegudega ehk püügile asetatud võrgud on lubatust väiksema silmaga ning saagiks on alamõõdulised kalad. Kuna röövpüügi puhul korrutatakse keskkonnakahju saamiseks saagi väärtus viiega, võivad isegi mõne üksiku ebaseadusliku võrguga püüdes kaasneda väga suured kahjusummad, mis on mõne juhtumi puhul ulatunud kümnetesse tuhandetesse eurodesse," lausus Ots.

Uurijate tööpõld on koondunud karistusseadustiku 20. peatükki, kus on loetletud ligi paarkümmend keskkonnaalast kuritegu metsa ebaseaduslikust raiumisest kuni geodeetiliste märgistega seotud rikkumisteni. Väärtegudega uurijad reeglina ei tegele ning asuvad tööle siis, kui keskkonnaalase rikkumise puhul ilmnevad kuriteo tunnused. "See tähendab, et rikkumisega on keskkonnale tekitatud suur kahju. Seaduse järgi on see elatusmiinimumi kümnekordne määr ehk keskkonnale tekitatud kahju peab ületama 3200 eurot, siis on tegemist kriminaalkuriteoga. Aktiivse välitöö tegemise kohustust uurijatel otseselt ei ole, kuid meie töötajad on aktiivsed ning käivad ka ise regulaarselt keskkonnainspektorite kõrval reididel kaasas," rääkis Ots.

Rimi ja Maxima kauplused korjasid Eestis müügisaalidest ära Lätis valmistatud konservid, mille puhul oli alust kahtlustada, et need sisaldavad hobuseliha.

Veterinaar- ja toiduameti juht Ago Pärtel ütles ETV uudistesaatele "Aktuaalne kaamera", et ameti võttis konservidest proovid ning saatis Saksamaale testide tegemiseks. Testide tulemused selguvad nädala või paari jooksul.

Eesti 2013. aasta noorte jalgpalli meistrivõistlustel osaleb rekordilised 356 võistkonda, kuhu registreeritakse üle 5000 noore vutimängija, teatas esmaspäeval jalgpalliliit.

"Meil on väga hea meel, et jalgpall on noorte seas jätkuvalt kõige populaarsem spordiala. Lisaks poistele on viimastel aastatel suurenenud ka jalgpalli mängivate tüdrukute arv, aga selles vallas soovime kindlasti veel kasvada," lausus liidu peasekretär Anne Rei.

Noorte meistrivõistlustel osaleb võistkondi igast Eestimaa nurgast. Esindatud on Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Põltsamaa, Jõgeva, Vasalemma, Tääksi, Saku, Viljandi, Sillamäe, Rakvere, Elva, Võru, Tõrva, Kohtla-Järve, Kuressaare, Vändra, Haapsalu, Valga, Jõhvi, Paide, Viimsi, Maardu, Tabasalu, Keila, Loo, Põlva, Türi, Pakri, Kärdla, Kiili, Otepää, Märjamaa, Paikuse, Kilingi-Nõmme, Ülenurme, Kiviõli, Suure-Jaani, Tarvastu, Kuusalu, Kohila, Rapla, Laagri ja Viru-Nigula. Teist aastat järjest osaleb eriprojekti raames ka Petseri.

"Jalgpalliliidul on paigas noorte jalgpalli arendamise põhimõtted, mille alusel jagas noortekomisjon kõik võistkonnad alagruppidesse. Arvestada tuleb, et kõik saaksid eale vastava koormuse, samuti seda, et kõige nooremad ei peaks ette võtma pikki sõite. Jälgime koormusi ja kui näeme kõrvalekaldeid, siis anname vastavale klubile tagasiside," selgitas Anne Rei.

Noorte meistrivõistlused algavad sõltuvalt liigast kas märtsis, aprillis või mais.

Maksu- ja tolliamet on tagastanud 283 638 tuludeklaratsiooni alusel 65,5 miljonit eurot tulumaksu.

Tulumaksu on saanud kätte kõik need maksumaksjad, kes esitasid oma deklaratsiooni elektroonselt veebruaris ja kelle deklaratsioon ei vajanud täiendavat kontrolli, teatas amet.

"Olulisemad põhjused miks veel ei ole tagastust tehtud on ameti soov kontrollida maksusoodustuste õigsust või kui inimese maksutagastuse on arestinud kohtutäitur või maksumaksja ei olnud eelmisel aastal õiguskuulekas," lausus teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

"Maksusoodustuste õigsuse kontrolliga on amet juba alustanud, soovitame maksumaksjatel olla kannatlikud, sest kõik, kellel on selleks õigus, saavad oma tulumaksu tagastuse kätte," lisas Udde.

Maksumaksjatele, kelle maksutagastus viibib kas eelmisel aastal õigeaegselt esitamata jäänud tuludeklaratsiooni tõttu või perioodil möödunud aasta 15. veebruarist käesoleva aasta 15. veebruarini olnud võlgnevuste tõttu, alustab amet tagastamisi aprilli alguses.

Samuti alustatakse tulumaksu tagastamist aprillis neile maksumaksjatele, kes esitasid deklaratsiooni paberkandjal.

Tänase seisuga on oma tulu deklareerinud 74 protsenti oodatavatest maksumaksjatest ehk 474 304 inimest, kes ootavad riigilt tagasi 78 miljonit eurot tulumaksu või peavad juurde maksma 4,9 miljonit eurot tulumaksu.