EESTI UUDISED BNS

Tartu maakohus tunnistas neljapäeval kolme miljoni krooni väärtuses pürotehnika väljapetmises süüdi Lõuna-Eesti ärimehe Jüri Luige, kes sai mullu avalikkuse ees tuntuks seoses Keskerakonna liikmete tegevuse uurimiseks käivitunud kriminaalasjaga.

Kohus mõistis Jüri Luige (59) süüdi kelmuses ja raamatupidamiskohustuse rikkumises ning karistas teda üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNS-ile.

E-valimiste peamine poliitiline kriitik Keskerakond soovib rakendada elektroonilise hääletamise kontrollsüsteemi juba oktoobris kohalikel valimistel, vastava seaduseelnõu esitab opositsioonipartei parlanedifraktsioon neljapäeval.

Hetkel kehtiv seadus sätestab kontrollsüsteemi kasutamise alates 2015. aastast.

„Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja e-valimiste töörühmaga aktiivset koostööd teinud eksperdid kinnitasid, et tehniliselt on täiesti võimalik saada elektroonilise hääletamise kontrollsüsteem toimima juba sügisestel kohalikel valimistel,“ teatas põhiseaduskomisjoni keskerakondlasest liige Priit Toobal. "Ekspertide hinnangul on elektrooniline hääletamine ilma kontrollsüsteemita väga ahvatlev sihtmärk pahatahtlikele häkkeritele.“

E-valimiste kontrollsüsteem võimaldab valijal saada tagasisidet, kas tema hääl on elektroonilise hääletamise süsteemile õigesti edastatud.

„Seni, kuni ei valija ei saa oma hääle kohalejõudmist kontrollida, pole elektrooniline hääletamine piisavalt usaldusväärne ning seda ei tohiks kasutada,“ märkis Toobal.

Valitsus arutab ETV uudistesaate Aktuaalne Kaamera andmetel neljapäeval Estonian Airile täiendava laenu andmist.

Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas lennuettevõttele täiendava laenu andmise arutelu neljapäevasel valitsuse istungil "tõenäoliseks", kuid väitis samas, et ei oska konkreetsetest summadest veel rääkida.

Lähiminevikus on riikliku lennufirma küsimus valitsuses laual olnud neljal korral. Nädal tagasi kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminisrter Juhan Parts, et ettevõtte valmistab veel ette restruktureerimiskava. Veebruari keskel ütles Parts, et valitsus ootab lennufirmalt lõplikku plaani veebruari teiseks pooleks.

"Restruktureerimiskava on väga keskne dokument. See on aluseks meile otsuse kujundamisel, kas ettevõtte on võimeline pikaajaliselt jätkusuutlikult tegutsema. See kava on ka aluseks koostööks Euroopa Komisjoniga. Sellepärast on sellel kaval lisaks tavapärasele äristrateegiale ka täiendavad nõuded," selgitas Parts 21. veebruaril.

"Meil on niipalju aega, et meil ei ole vaja väga tormata. Me tahame, et see oleks väga kvaliteetne dokument, selle tõttu me seda täna ei arutanud," lisas ta.

Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke on kinnitanud, et kavaga ollakse lõpusirgel. "Lõpusirgel olev kava on praegu ettevõtte ja nõukogu laual. Firma on seda korduvalt nõukogule tutvustanud. Oleme seda vajadusel täpsustanud ja täiendanud ning seejärel uuesti ettevõttesse tagasi saatnud," rääkis Raasuke 21. veebruaril Eesti Päevalehele.

Raasuke ei välistanud, et kavaga võib minna veel paar kuud aega, sest Euroopa Komisjon peab sellega igas punktis nõusse jääma.

Euroopa Komisjoni 20. veebruari otsus algatada põhjalik uurimine mitme riikliku toetusmeetme kohta, mida Eesti riik on Estonian Airile andnud on Partsi hinnangul "ootuspärane ja loomulik, sest nad peavad seda tegema, kui on riigipoolseid kapitali sissepanekuid."

"Menetluse järgmisse faasi minek tähendabki seda, et reaalne diskussioon ettevõtte, riigi, teiste turuosaliste ja komisjoni vahel läheb nüüd sisulisemaks," selgitas minister.

"Kui riik teeb mingeid täiendavaid otsuseid, olgu see siis kapitalipaigutus või laenu suurendamine, siis see on täpselt sama, ka see läheb uurimise alla," täpsustas Parts möödunud nädalal.

Möödunud aastal langes ajateenistuses väljaõppetsükli jooksul tervislike põhjuste tõttu välja 13,5 protsenti noortest.

Kaitseminister Urmas Reinsalu esitab neljapäeval valitsusele aruande riigikaitsest osavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta möödunud kalendriaastal, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Aruandest selgub, et lõppenud aasta 1. detsembri seisuga oli kaitseväekohustuslaste registris arvel 46 853 kutsealust. Aastataguse ajaga võrreldes on registrisse lisandunud 6513 ja arvelt on kustutatud 9274 kaitseväekohuslast. Tervise seisundi tõttu on ajateenistusse kutsumisest vabastatud ning registrist kustutatud 32 423 inimest ehk 28,6 protsenti kaitseväekohuslastest.

2011. aasta juulist 2012. aasta jaanuarini teenistusse asunud 3301 inimesest oli ajateenistuse lõpetanud 2593 ajateenijat. Sel perioodil teenistusse asunutusest vabastati 2012. aastal ennetähtaegselt ajateenistusest 471 ajateenijat, nendest 459 tervisliku seisundi tõttu. Ajateenijate väljalangevus tervislikel põhjustel oli väljaõppetsükli jooksul 13,5 protsenti.

Kaitseringkonnad saatsid välja 5771 kutset reservõppekogunemistele ning neis osales 2933 reservväelast.