Nelja-aastase tüdruku seksuaalse kuritarvitamise eest kahe alama astme kohtu otsusel pika vangistuse saanud mehe süüdimõistmine jõustus esmaspäeval lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Harju maakohus määras 41-aastasele Gennadile seksuaalkuritegude eest mullu mais liitkaristuseks seitse aastat vangistust, mille alguseks loeti tema kinnipidamise päev tunamullu 3. detsembril. Samuti mõistis kohus mehelt riigi tuludesse välja ekspertiisikulud, kaitsjatasu ja sundraha kokku 2755 eurot.

Maakohtu lahendi jättis mullu novembris jõusse ka Tallinna ringkonnakohus ning kuna riigikohus ei võtnud esmaspäeval Gennadi kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse, siis mehe süüdimõistmine ja karistamine jõustus lõplikult.

Süüdistuse järgi ründas mees nelja-aastast tüdrukut seksuaalselt, kaasas lapse tahtevastaselt oma sugulise kire rahuldamisse suguühendusest erineval viisil ning kasutas teda ka modellina pornograafiliste piltide ja pornograafilise filmi valmistamisel. Kohtueelsel uurimisel kogutud andmeil katsus mees tüdruku suguelundeid ja üritas lükata sõrme lapse tuppe.

Süüdistuse andmeil pani mees kuriteod toime oma tuttava lapse suhtes Tallinnas asuvas korteris üle-eelmise aasta 21. novembril ja 3. detsembril.

Politsei pidas varem kriminaalkorras karistamata mehe kahtlustatavana kinni tunamullu 3. detsembril ja kohus vahistas ta prokuröri taotlusel ülejärgmisel päeval.

Tarbijakaitseamet lisas e-kaubandusega tegeleva Bedzone OÜ musta nimekirja, kuna ettevõte rikkus olulisel määral tarbijaga sõlmitud lepingut.

Tegemist on juhtumiga, kus tarbija tellis e-kaupleja Bedzone OÜ käest voodi, mis lubati kohale tuua nädalaga. Tähtajaks tarbija aga tellitud kaupa kätte ei saanud ning hoolimata lubadustest ei suutnud ettevõtja voodit kohale tuua ka uuteks kokku lepitud aegadeks, teatas tarbijakaitseameti pressiesindaja BNS-ile.

Viimane kauplejapoolne lubadus oli tagastada tasutud summa 30 päeva jooksul või toode kohale toimetada. Vastasel juhul lubas kaupleja tasuda voodi maksumuse, millele lisanduks iga hilinenud päeva eest 0,1 protsenti viivist.

Istungil leidis komisjon, et ettevõtja on lepingut tarbijaga oluliselt rikkunud. Kauplejale pandi kohustus hüvitada tarbija tasutud summa, millele lisandub viivis iga viivitatud päeva eest. Pärast kuu aja möödumist ei olnud ettevõtja siiski otsust täitnud.

Internetikaubandus oli jaanuaris taas kord peamine põhjus, miks inimesed tarbijakaitseametilt abi palusid, kokku sai amet 248 internetikaubandusega seotud pöördumist.

Kokku pöördusid jaanuaris tarbijad tarbijakaitseameti poole 3829 korral.

Reformirakonna  riigikogu fraktsioon soovib kahe kuu võrra pikendada loodava VEB fondi uurimiskomisjoni tööd, et fondi puudutavad küsimused ei tõuseks teemaks oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel, kirjutab Postimees.

Reformierakond tahab, et komisjoni lõpparuande esitamise tähtaeg nihutataks 1. oktoobrilt detsembri algusesse.

Reforimierakonna fraktsiooni esimees Jaanuas Tamkivi ütles, et kui uurimiskomisjoni eesmärk on teemaga tõsiselt tegeleda, võiks komisjonil selleks aega olla pigem rohkem kui vähem.

Samuti pidas ta oluliseks, et VEB fondi puudutavad küsimused ei tõuseks 20. oktoobril peetavate kohalike valimiste teemaks.

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutab eelnõu lõpphääletusele saatmist neljapäeval. Eelmise nädala teisipäeval lõpetas riigikogu täiskogu VEB fondi  koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatava uurimiskomisjoni loomiseks vajaliku eelnõu esimese lugemise.

Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude ühiseelnõu järgi saavad loodava komisjoni liikmeteks sotsiaaldemokraat Andres Anvelt, reformierakondlane Väino Linde, keskerakondlane Aivar Riisalu, Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidust ning demokraat Rainer Vakra.  

Komisjoni  põhiliikmete asendusliikmed on vastavalt Neeme Suur, Kalle Jents, Heimar Lenk, Priit Sibul ja Deniss Boroditš.

Eelnõu kohaselt on komisjoni ülesandeks välja selgitada riikliku VEB  fondi  moodustamise töökorralduse, juhtimise ja 1993–2012 sooritatud tehingutega seotud asjaolud.

Lisaks on komisjoni ülesanne Eesti Panga auditi poolt välja selgitatud 1995. aastal Eesti Panga poolt Venemaa Välismajanduspangale saadetud valeandmeid sisaldanud kirja ja sellega seotud võimalike hilisemate tehingutega seotud asjaolude väljaselgitamine.

Komisjoni ülesanne on ka VEB fondi  sooritatud tehingutega võimalike riigile ja erasektori ettevõtetele tekitatud kahju väljaselgitamine ja järelduste esitamine riigikogule ja avalikkusele VEB fondi  tegutsemise kohta aastatel 1993–2012 ning sellega kaasnevate võimalike seadusrikkumiste kohta.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus oma Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kõnes inimesi vaatama valimistest kaugemale tulevikku ja Eestit riigi 100. aastapäevaks korda tegema.

"Vaadakem kaugemale lähenevate valimiste horisondist. Kaalugem hoolikalt valikuid, mida meile pakutakse. Nii neid, mille mille mõju on parimal juhul lühiajaline. Kui ka probleeme, mille osas lahenduste leidmine ja otsustamine on meie kõikide huvides," ütles president.

Ilvese sõnul muutub Eesti olukord järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul oluliselt. "Kuigi me ei saa ennustada kõike, mis võib nende aastate jooksul juhtuda, mõnda me teame juba nüüd," sõnas Ilves. "Me teame, et vähese sündimuse ja eluea pikenemise tõttu peab juba 2018. aastal kolme inimese tööst piisama viie inimese ülalpidamiseks. Nende töötajate õlule jääb siis kogu me toetuste süsteem, kogu me riigi ülalpidamine. Kõik: koolid, pensionid, lastetoetused, politsei ja päästetöö, haigekassa ja töötukindlustus," sõnas riigipea.

"Kui Eesti suhteline jõukus majandusarengu jätkudes kasvab, tähendab see, et järgmisel, 2020. aastal algaval finantsperioodil ei pruugi me enam saada kaugeltki nii kopsakat toetust, kui kaks nädalat tagasi kauples meile välja valitsus," nentis Ilves. "Võib isegi juhtuda, et me ise oleme netomaksjad, nii uskumatu kui see praegu ka ei tundu. Ent see on täiesti võimalik. Sest oleme juba nii lähedal Euroopa Liidu piirile, kus saavutades 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest sisemajanduse kogutoodangust ei saa riik enam olla Euroopa raha netosaaja," ütles riigipea.

Ilvese sõnul peab Eesti ise teistmoodi hakkama saama. "Eeskätt, peame oma riigile leidma või siis koguni leiutama seesuguse mudeli, sellise riigi pidamise viisi, mis neile muutustele mitte ainult paremini vastu peab, vaid mis tagab ka kõigi siin elavate inimeste elujärje kestliku paranemise," ütles president. "Me peame järgmise seitsme aasta jooksul nii targaks saama, et me saame ise hakkama. Me peame kasutama euroliidu järeleaitamisfondide raha tõhusamalt eelkõige selleks, et luua midagi kestlikku. Midagi sellist, mis hiljem omal jõul edasi elab ja areneb," sõnas ta.

"Siit ka minu üleskutse. Teeme meie sajandaks aastapäevaks Eesti korda. Prantslased ehitasid oma vabariigi sajandiks juubeliks Eiffeli torni. Teeme meie oma sajandi juubeliks metafoorilise torni, mis särab ja paistab kaugele oma innovaatilisuse ja leidlikkusega, oma tarkuse ja ka oma tooniga, sõbraliku, kaalutletud ja toimivaga," ütles president.

"Selle sihini jõudmiseks me vajame nii arutelu kui ka selle tulemusel sündivaid kaalutud otsuseid. Me vajame ellu rakendatavaid tegevuskavu, mitte vormi täiteks koostatavaid ja kohe ära unustet arengukavu. Me vajame ideid, leidlikke ja võib-olla ka ebastandardseid, ent kindlasti mitte loosungeid," ütles president.

"Me vajame arutelu, mida kiiresti kahaneva koolilaste arvu puhul teha oma haridussüsteemiga, raskeid otsuseid pelgamata, aga nii, et kvaliteet säiliks," sõnas Ilves. "Me peame, ilma paatose ja populismita, jõudma kokkuleppele, kuidas korraldada elu maal, et ettevõtlus seal toimiks, et inimesed, kes tahavad maal elada, ei teeks seda oma perede ja heaolu arvelt," lisas ta. "Elada Eesti mistahes kohas ei tohi olla kangelastegu. Ning samuti, mida, kui üldse, saame teha, et ei kahaneks meie ühendused nii sisemaal kui ka välismaailmaga," ütles president.

"Oma riigi suhtes nõudlike kodanikena, oma riigi peremeestena, võiksime koostada loendi probleemidest, mis ootavad järgmise viie aasta jooksul vähemalt mingisugustki lahendust," sõnas riigipea. "Me vajame arutelu, mille käigus loeme kokku kõik oma soovid, kalkuleerime nende hinna ja siis laseme valijail otsustada, kas nad on nõus kõige eest ka maksma," lisas ta.

"Me jõuame Eesti suurte eesmärkideni siis, kui me ühiselt nõu peame. Kas juba loodud Rahvakogu foorumil või mõnes teises kohas," sõnas Ilves. "Arutlegem siis nendel teemadel samas vaimus nagu Artur Alliksaar unistas, nüüd, et meil on vabadus käes ja me adume, et "Vabadus on otsimine. Vabadus on eksimine. Vabadus on kaotamine, jälleleidmine ja lakkamatu küllastumatus."," ütles president.