Avalikkuses kõlav rahulolematus oma riigiga märk sellest, et elu Eestis on muutunud normaalseks ja rahvas on oma riigiga lihtsalt ära harjunud, leidis president Toomas Hendrik Ilves Tallinna reaalkooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi ühisel aktusel peetud kõnes.
Avalikku arutelu kuulates jääb presidendi sõnul mulje, et Eestis on eestlaseks olemine paratamatus või kohustus. "See oleks justkui koorem kanda," nentis president Ilves.
Kui vabaduse puudumise lõpuhetkil lauldi vähimagi välehäbita, et eestlane olla on uhke ja hää, siis tänase laulu leiab Ilvese sõnul aastavahetuse saates "Tujurikkuja", kus lauldi “Olla eestlane on halb!”. "Naljaga, tõsi küll, aga see nali võttis kokku ning pilas küllalt levinud meelsust," leidis Ilves.
Seda ajal, mil oleme Ilvese kinnitusel mitmete mõõtjate järgi maailma kõige vabamate hulgas. "Oleme Euroopas üks tervema majandusega riike, visalt taanduvaist rasketest aegadest hoolimata. Sestap imestan vahel, miks meil on nii raske näha ja tunnistada seda, mida siin on hästi tehtud," rääkis Ilves.
President kinnitas siiski, et uskudes demokraatiasse ja selle toimimisse, usub ta ka kodanike tarkusse. "Ma ei arva, et rahval on midagi viga. Ma arvan, et rahvas on oma riigiga, Eesti argise eluga, lihtsalt ära harjunud," leidis Ilves.
"Me ei pea mõtlema iga päev, iga nädal ega isegi iga kuu, kas me rahvas, keel ja riik on olemas ka homme. Ei inglane, prantslane ega ka rootslane või soomlane mõtle nii. Tähtajatu olemasolu on normaalsus," leidis president.
Presidendi sõnul on tänaste gümnasistide ees võimalus õppida, töötada, alustada oma elu vabas maailmas. Inimestel on võimalus olla vaba kas siin või kuskil mujal maailmas.
"Meil ollakse mures inimeste lahkumise pärast – ometi oleme kaua oodanud liikumisvabadust ja võidelnud selle eest. Noorte huvi suuremat ilma näha on loomulik," rääkis Ilves. Tema kinnitusel tasub rõõmustada, et tänu sellele, et elame vabas Eestis, on meil täna võimalus õppida Londonis, imetleda Pariisi vaatamisväärsusi või vahetada töö käigus kogemusi soomlaste, rootslaste ja poolakatega.
"Oluline on see, et Eesti oleks koht, kust ainult ei minda, vaid kuhu ka tahetakse tulla," leidis president.
Tegelikult Eesti peaks looma oma riigi pöhjamaa heaoluriikide mudeli eeskujul, kus köigil elanikel oleks haiguskindlustus söltumata eluolukorrast. Lisaks sellele ka inimeste vördöiguslikkus palgate suhtes looks tunde, et elame ikkagi samas yhiskonnas.
Praegu on Eestis enamiku inimeste olukord nagu Ameerikas, haigekassa on ainult neil kes on tööl, ettevötjana vöi pensionil. Palgapoliitika osalt käputaäis inimesi naudib täiesti arusaamatult suuri palku ja eeliseid aga vaesem osa rahvast ei julge isegi toidupoes enam käia.
Aeg näitab, kas Eesti vabariigi valitsuse poliitaka ka Eesti rahva olukorra sinnamaani ajab, et rahval pole kaotada enam midagi muud kui ahelad, siis räbalad...
Ajalooöpikust mäletan, et Venemaal tehti kunagi sellepärast revolutsioon...
Tegelikult Eesti peaks looma oma riigi pöhjamaa heaoluriikide mudeli eeskujul, kus köigil elanikel oleks haiguskindlustus söltumata eluolukorrast. Lisaks sellele ka inimeste vördöiguslikkus palgate suhtes looks tunde, et elame ikkagi samas yhiskonnas.
Praegu on Eestis enamiku inimeste olukord nagu Ameerikas, käputaäis inimesi naudib täiesti arusaamatult suuri palku ja eeliseid aga suurem osa rahvast ei julge isegi toidupoes enam käia.
Aeg näitab, kas Eesti vabariigi valitsuse poliitaka ka Eesti rahva olukorra sinnamaani ajab, et rahval pole kaotada enam midagi muud kui ahelad, siis räbalad...
Ajalooöpikust mäletan, et Venemaal tehti kunagi sellepärast revolutsioon...
Mart Helme presidendi kõnest: soovitan Ilvesel ja Ansipil proovida toime tulla 300 euroga kuus
lle 16 milj. eurot maksumaksjate raha,millest pool kulub lepingute klaarimiseks ning juba arutatud,et lähiajal antakse veel 12 milj.Kreekale jälle vist mingi u. poolteist milj. Aga inimestele kasvõi ühe hamba parandamist isegi mitte hamba eemaldamist aastas ei suudeta võimaldada. Millal küll saame ebapädevatest riigijuhtidest lahti. EAS-i juhi palk kuus 6500, Sandor Liivel ligi 13000 kuus. Riigil on raha küll.
Seda Soomes president Niinistö ajal ei juhtu, kuigi tal kah palju noorem proua ja ka siinne president on valitud parempoolsest parteist. Lihtsalt rahva vördväärtsustamine ja kaine reaalsus on Soomes need eelised mille pärast ka Eesti rahvas siiapoole tööle ja elama tuleb. Eesti on töesti nii... banaanivabariik,
Kahjuks kyll rahva äravool Eestist jätkub, selle eest peab hoolt juba Eesti (so American!) tööseadusandlus,
t. Aive
Minu arvates eesti rahvuse püsimajäämine ja kosumine sõltub ökokülade loomisest ja nende elujõulisusest:
Hästi ilus ja südamlikus esituses ülevaade erinevatest maailma ökoküladest - mudelitest, mis on tõeliselt näidanud jätkusuutliku elu võimalikkust:
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=MtNjZaXDGqM
Põgus ülevaade ökoküladest:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/11/pogus-ulevaade-okokuladest.html
Ökokogukonna ja küla erinevused
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16142
Kogukonna liikmed on välja astunud nõiaringist, kus “peab rohkem raha teenima, sest vaja on tarbida, et õigustada endale oma orav-rattas-üle-töötamise elustiili”:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/07/kogukonna-liikmed-on-valja-astunud.html
1918. aasta 28. novembril loodi Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. detsembril. 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse. See riik likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti “valgete” poolt 1919. aasta 18. jaanuaril ja taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil. Nõukogude Eesti oli kuni 1940. aasta 6. augustini Rahvasteliidu liige.
Kui pagulaspoliitikud (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud.