Tartu maakohtu Võru kohtumaja saatis kolmapäeval reaalselt vangi mehe, kes süüdistuse järgi oli osaline vietnamlasi smugeldanud inimkaubanduse ahelas.

Kohus tunnistas A.A (37) kokkuleppemenetluses süüdi inimkaubanduse toetamises ning mõistis talle kaheaastase vangistuse. Sellest tuleb tal kohe trellide taga ära kanda kaheksa kuud, ülejäänud vangistuse mõistis aga kohus talle tingimisi kahe aasta ja nelja kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

A.A karistuse kandmise alguseks luges kohus mullu 29. oktoobri, kui ametnikud ta kinni pidasid. Menetluskulude katteks peab mees tasuma kokku 941,25 eurot.

Süüdistuse järgi võttis A.A eelmise aasta 29. oktoobril Võru maakonnas Meremäe vallas Maaslova külas asuva Vene piiritähise juures oma mikrobussi talle lubatud 1000-eurose tasu eest viis Vietnami kodanikku. Vietnamlased olid eelnevalt haavatava seisundi ärakasutamisega asetatud olukorda, kus nad olid sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, marginaalse tasu või ilma tasu ja puhkepäevadeta Venemaal ja oleks olnud sunnitud selleks hiljem ka Poolas, kuhu A.A oli ülesanne neid toimetada.

Vietnami kodanikel puudusid Eesti territooriumile sisenemiseks vajalikud reisidokumendid ning nad allusid kriminaalasja eeluurimisel tuvastamata ülevedaja käsule ja juhtimisele, omamata selget ettekujutust, kus riigis nad viibivad. Üks viiest vietnamlasest oli alaealine.

A.A peeti kinni Võrus.

A.A on eelnevalt kriminaalkorras karistamata.

Võrus eiras purjus mees ööl vastu esmaspäeva politseinike peatumismärguannet, kui aga korrakaitsjad ta lõpuks siiski peatuma said, siis ründas ta politseiametnikke.

Politseipatrull andis Võrus Kubja teel peatumismärguande Volkswagen Passatile, mille roolis olnud joobes juht eiras märguannet ja sõitis edasi.

"Juhi kinnipidamisel ründas, solvas ja ähvardas mees korrakaitsjaid. Lisaks takistasid joobes sõidukijuhiga kaasas olnud kaks naist politseiametnikel isikut patrullsõidukisse paigutamast," kirjeldas Lõuna prefektuuri pressiesindaja toimunut.

Naiste suhtes alustati kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist, kui see on toime pandud grupis, vägivalla ja vastuhakuga. Sõidukijuhi pidas politsei kuriteos kahtlustatavana kinni ning ta toimetati esialgu kainenema.

Eestis on ligikaudu 10 000 aktiivset mikroblogiteenuse Twitter kasutajat.

Kokku on Eestis läbi aegade olnud ligikaudu 15 000 kuni 20 000 Twitteri kasutajat, ütles sotsiaalmeedia monitooringuga tegeleva Freqmedia tegevjuht Toomas Toots BNS-ile.

Twitteril on umbes 63 000 soomekeelset kasutajat, ilmnes teisipäeval avaldatud uuringust, kirjutas Soome ringhääling YLE. Rootsikeelseid kasutajaid on Twitteril 298 819, ja norrakeelseid 228 915.

Eesti elanike hinnangud tervisesüsteemi korraldusele, arstiabi kvaliteedile ja kättesaadavusele mullu tõusid, selgub kolmapäeval avalikustatud uuringufirma GfK Custom Research Baltic uuringust.

Tervishoiukorralduse juures olid inimesed mullu enim rahul perearstisüsteemi, arstide hea ja sõbraliku suhtumise, arstiabi kättesaadavuse ning digiretseptiga, kuid suurimaks probleemiks on ravijärjekorrad, teatas sotsiaalministeerium BNS-ile.

Hinnangud tervishoiukorraldusele on mullusega võrreldes viis protsenti tõusnud, rahul või pigem rahul oli 67 protsenti elanikkonnast, selgub sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringust. Arstiabi kvaliteeti hindas heaks või pigem heaks ligi 80 protsenti elanikest, mis on läbi aastate kõrgeim. Arstiabi kättesaadavust hindas heaks või pigem heaks 55 protsenti elanikkonnast, 2011. aastal oli see 51 protsenti.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas tõstis esile elanikkonna kõrgeid hinnanguid perearsti- ja õe tööle ning perearstisüsteemile tervikuna. „Panustame järjepidevalt esmatasandi arstiabi tugevdamisse. Selle aasta algusest lisandus võimalus palgata teine pereõde, mille eesmärk on tugevdada perearsti meeskonda ning pakkuda patsiendile veelgi paremat abi,“ ütles Rõivas.

Sotsiaalminister julgustas väiksemate tervisemurede korral helistama ka perearsti nõuandetelefonile 1220. „Uuring näitab, et seda võimalust kasutatakse üsna vähe, kuigi professionaalsed nõuanded on kõigest telefonikõne kaugusel. Kindlasti võiksid inimesed rohkem sellele numbrile helistada ja mingil määral aitaks see ka vähendada erakorralise meditsiini osakondade koormust,“ sõnas Rõivas.

Mullu pöördus oma terviseprobleemidega arsti poole 72 protsenti elanikest. Kõige enam külastati perearsti, eriarsti juures käis 38 protsenti elanikest. Tõusnud on nende inimeste arv, kes pääsesid eriarsti vastuvõtule enam kui kahe kuu jooksul.

„Kuigi oleme ravijärjekordade leevendamisega süsteemselt tegelenud, on see meie jaoks jätkuvalt oluline teema,“ ütles haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross. „Haigekassa on kättesaadavuse parandamiseks pidevalt suurendanud ambulatoorsete ja päevaravi juhtude arvu, samas tõuseb iga aastaga nii pere- kui eriarstiabi vastuvõttude arv,“ lisas Ross.

Sel aastal rakendub Rossi kinnitusel uus ravijärjekordade jälgimise süsteem, mis annab tegelikest ooteaegadest parema ülevaate ja võimaluse planeerida senisest täpsemalt teenuste mahte. Ühtlasi lühenevad tänavu Rossi kinnitusel mitmete suurte operatsioonide järjekorrad, nagu suurte liigeste endoproteesimine, kurgu-nina-kõrvaoperatsioonid ja hooldusravi. „Kindlasti aitaks ravijärjekordade pikkust ühtlustada elanike soovitud üle-eestiline digiregistratuur“ ütles Ross.

Võrreldes 2011. aastaga on märgatavalt kasvanud nende inimeste hulk, kes on viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostes saanud apteegist valida soodsaima hinnaga ravimi.

„Kulutused ravimitele moodustavad suure osa patsientide omaosalusest. Viimastel aastatel oleme vastu võtnud mitmeid otsuseid, et omaosalust langetada,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. „2009. aastaga võrreldes on täna ravimid keskmiselt üheksa protsenti soodsamad ja inimeste omaosalus on ravimite ostmisel langenud tervelt 22 protsenti,“ lisas sotsiaalminister.

Lisaks retseptiravimite korraldusele paluti elanikel hinnata ka seda, kuidas nad jäi rahule viimasel korral digiretseptiga ravimi väljaostmisel digiretsepti kasutamisega ja rahulolevaid inimesi oli uuringu kohaselt 85 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud iga-aastase uuringu eesmärk on saada ülevaade elanike hinnangutest oma tervisele, Eestis pakutavale arstiabile ning rahulolust tervishoiukorralduse, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga. Sel aastal küsitles GfK Custom Research Baltic mullu 15. novembrist 9. detsembrini suulise intervjuu vormis 1501 inimest vanuses 15-74 eluaastat.