Tallinnas tungisid relvastatud kurjategijad möödunud nädala lõpus juveelipoodi, röövides 90 000 euro väärtuses ehteid.

Seni tabamata mehed sisenesid reedel kella 19.50 ajal Punasel tänaval asuvasse poodi, ähvardasid müüjat relvataolise esemega ja röövisid kullast käevõrusid ja kaelakette.

Põhja prefektuuri teatel hindas kannatanu kahju ligi 90 000 eurole. Kahtlustatavana praeguse seisuga kedagi kinni peetud ei ole.

Tartu maratoni üritustel osalenud rohkem kui 11 000 inimesest pöördus meditsiiniteenistuse poole 80 inimest, tõsisemaid traumasid või terviserikkeid maratoni ajal ette ei tulnud.

Meditsiiniteenistuse ülema Andras Laugametsa sõnul olid peamised mured plaasterdamised ja kergemad kukkumised ning üksikud rangluumurru kahtlused. "Midagi ekstreemset ei olnud ja võib öelda, et nii suure osavõtjaskonna kohta on pöördumiste arv tegelikult üsna väike," rääkis Laugamets.

Esialgsetel andmetel osales 42. Tartu maratoni üritustel 11 133 osalejat, mis on viimase veerand sajandi jooksul suurim maratoni üritustel finišeerijate arv, teatas Tartu maratoni pressiesindaja BNS-ile.

42. Tartu maratoni programmilised üritused said alguse 20. jaanuaril toimunud ühistreeninguga. Pühapäeval sõidetud maratoni põhidistantsid lõpetas kokku 7779 inimest, kellest 5972 ületas 63 kilomeetri pikkuse distantsi finišijoone. 1807 osalejat sõitsid läbi 31 kilomeetri pikkuse distantsi.

Pühapäeval sujus korralduse poole pealt üritus suures plaanis kenasti. Küll aga panevad korraldajad veelkord osalejatele südamele, et nii suure ürituse puhul oleks mõistlik tulla starti suurema ajavaruga - kaks kuni poolteist tundi enne starti. "Kuigi tänavu sai kohale saabumise ajasoovitust eriti rõhutatud, siis sellegipoolest tuli suurem osa osalejatest kohale tund aega enne starti, mis aga Tartu maratoni puhul ei ole kindlasti piisav ajavaru. Loodan siiski, et osalejatel oli starti asumine pigem rõõmus sündmus ja kutsun veelkord kõiki üles järgmisel aastal tulema suurema ajavaruga," rääkis võistluste direktor Indrek Kelk.

Tartu maratoni korraldajad avaldavad ametlikud tulemused reedel, mitteametlike tulemustega saab tutvuda maratoni veebilehel juba praegu.

Tarbijakaitse kontroll näitas, et 39 pakett­reisitehingust vastas seadustele vaid kolm, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuna tarbijakaitseamet saab vahendaja kaudu pakettreisi ostnud inimestelt pidevalt kaebusi, tegi amet eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses hulga kontrolloste ja küsis reisisoovijat mängides reisipakkumisi. Tulemused näitasid ohtraid rikkumisi. Esiteks küsisid tarbijakaitseameti töötajad uuringu käigus reisipakkumist ligikaudu sajalt reisivahendajalt, kellest vastuse saatis vaid 39. Teiseks võiks tarbijakaitse arvates panna neist 39 kontrollostust rahuldava hinde üksnes kolmele, ülejäänud ei küündinud isegi selleni. 33 reisi puhul ei näidanud reisivahendajad pakkumises, kes reisi tegelikult korraldab, ja kolmes tehingus esitati koguni teadlikult valeandmeid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski selgitusel on reisivahendajal kohustus teavitada tarbijat, kes on pakkumises toodud reisi korraldaja. Samuti tuleb anda infot reisisihtkoha ja -teekonna, reisitasu suuruse, kasutatavate sõidukite ja majutuse liigi, toitlustamiskava, passi-, viisa-, kindlustus- ja tervishoiualaste nõuete kohta.

Et sundida reisivahendajaid suuremale tähelepanelikkusele, kasutati osa kontrollostude puhul teadlikult ka mitte-eestipärast kliendi nime. "36 tehingu puhul ei pööranud reisivahendajad ühelgi ajahetkel arve tasumiseks esitamiseni reisija tähelepanu passi-, viisa-, kindlustus- ja muudele nõuetele,” nentis Turetski. „25 tehingus lisandus ainsa viitena reisikorraldajale viimase nimi vahendaja esitatud arvel. 30 juhul ei viidanud reisibürood üldse reisikorraldaja kasutatavatele ja tüüptingimustega lepingutele.”

37 protsenti Eesti elanikest on viimase poole aasta jooksul kaalunud kodumaalt lahkumist, selgus Eesti Päevalehe poolt Turu-uuringute AS-ilt tellitud küsitlusest.

Enamik lahkumist kaalunutest ütles, et lahkumissoov on tekkinud töö pärast, oluliselt vähem tahetakse lahkuda õppimise või pere tõttu. Küsitluse valim oli representatiivne, selle tulemused võib üle kanda Eesti rahvaarvule. Niisiis on 988 000 Eesti tööealisest elanikust viimase poole aasta jooksul kaalunud Eestist lahkumist umbes 365 000. Seda arvu küsitlustulemuste alusel jaotades tuleb välja, et ligi 60 000 inimest tahaks lahkuda õppimise tõttu ja 49 000 pere tõttu, kuid tervelt 217 000 tahab Eestist lahkuda töö tõttu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti Päevalehe tellimusel korraldatud küsitlus näitas mitut huvitavat trendi: muu hulgas näiteks seda, et välismaale kolimise mõtet ei veereta üksnes kõige vaesemad. Enam-vähem ühesugune huvi välismaale tööle mineku vastu oli kõigis sissetulekugruppides kuni 650 euroni. Mõnevõrra üllatuslikult tundsid suurimat huvi välismaale tööle mineku vastu hoopis suhteliselt jõukad ehk need, kelle praegune neto-sissetulek ületab 650 eurot.

Tartu ülikooli inimgeograaf Kristi Anniste on eestlaste Soome-rännet põhjalikult uurinud ega näe praeguse küsitlusega saadud andmetes põhjust eriliseks mureks. „Sarnast küsimust on Eesti inimeste käest küsitud sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringute raames, kus uuriti Eesti tööealise elanikkonna rändepotentsiaali. 2010. aasta küsitluses selgus, et välismaale tööle minekut kaalus 38 protsenti, 2006. aastal 26 protsenti," rääkis Anniste.

"Eesti Päevalehe küsitluse põhjal on välismaale tööle minekut kaalunud 22 protsenti elanikest. Seega, kui vaadata vaid välismaale tööle minemise soovi, siis see on viimase paari aastaga kahanenud. Loomulikult kõik, kes välismaale minekut kaaluvad, selleni tegelikkuses ei jõua,” selgitab Anniste. „Nimetatud varasemate uuringute põhjal on hinnatud, et veidi alla poole nendest, kes kavatsesid minna, selleni ka reaalselt jõudsid.”