EESTI UUDISED BNS

Tervisekaitsjaid jahmatas ministeeriumi arvamus mentoolsuitsude kohta

Pilt on illustratiivneTerviseasjatundjaid jahmatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamus, mille järgi puuduvad veenvad tõendid selle kohta, nagu oleksid mentooliga sigaretid üks olulisemaid tegureid, mis tõukab noori suitsetamisega alustama, kirjutab Postimees.

«Mentool on tubakatoote koostisosade lisand, mida tootjad lisavad teadlikult, et muuta sigarette meeldivamaks ja ligitõmbavamaks,» rääkis tervise arengu instituudi tubakaekspert Tiiu Härm. Ta selgitas, et mentool tuimastab kurku ning muudab suitsu mahedamaks, peites tubakasuitsu kareduse ja tehes suitsetamise lihtsamaks. «Jahutava toime tõttu kipuvad mentoolsigarettide suitsetajad rohkem suitsu alla tõmbama. Selline toime koos mündimaitsega meeldib eriti noortele,» tõdes ta.

Härm väidab Hollandi riikliku rahvatervise ja keskkonna instituudi ning Saksamaa vähiuuringute keskuse ühisele uuringule tuginedes, et mentoolsigarettide suitsetamine on noorukite seas laialt levinud ja see on sageli nende esimene sigaretitüüp. Samuti võib mentooli kasutamine tekitada ekslikku turvatunnet. «Uuringud näitavad, et mentoolsigarettide suitsetajad on sageli eksiarvamusel, justkui aitaks see ühend võrreldes ilma mentoolita sigarettidega tervist mingil moel paremini kaitsta,» selgitas Härm Postimehele.

Ka Maailma Terviseorganisatsiooni esindaja Eestis Marge Reinap toonitab, et kuna mentool varjab tubaka ebameeldivat maitset, muudab see sigaretid suitsetamisega katsetajatele, eriti noortele, vastuvõetavamaks ning ühtlasi soodustab suitsetamisega alustamist. «Eestis ei ole küll hinnatud mentooliga sigarettide tarbimislevimust, kuid näiteks USA-s tehtud uuringud näitavad, et mentooliga sigarette tarbivad rohkem noored,» rääkis Reinap Postimehele.

Ta lisas, et mitmetes teadusuuringutes on korduvalt tõestatud, et mentoolsigarettide suitsetamisel tekib sõltuvus kiiremini ning seda eriti noorte hulgas.

Majandusministeerium viitas oma arvamuses, et euroliidu uues tubakadirektiivis toodud karmid meetmed võivad tarbijat suunata salaturule, kus mentoolilisandiga tooted ja peenikesed sigaretid on endiselt saadaval.

«Tarbijate salaturule suunamise argumendil on siin vähe kaalu, sest suitsetamisega alles katsetavatel inimestel ja noortel puudub vajadus minna tubakatooteid salaturult ostma,» ei nõustu Reinap selle väitega.

Postimees soovis majandusministeeriumist teada saada, millistele materjalidele tugineti mentooliga sigarettide võimalikku kahjulikkust hinnates. Ministeerium jättis sellele küsimusele vastamata.

Majandusministeeriumi pressiesindaja vahendusel saadud vastuses kinnitatakse, et nad toetavad igati kõiki tegevusi, mille tulemusena noored hoiduksid suitsetamisega alustamisest või mis motiveeriks neid suitsetamisest loobuma, kuid eelnõus toodud tubakatoodete koostisosade piiramist puudutav meede ei täida nende hinnangul seda eesmärki. «Eelnõu koostajad on ise oma seletuskirjas viidanud, et mõju on eeldatav ja nad ei tugine ühelegi uuringule, mis seda eeldust toetaks. Seega ei saa me toetada eeldusel põhinevat ettepanekut,» seisab vastuses.

Valitsusele saadetud arvamuses leidis majandusministeerium, et mentooliga sigarettide puhul on tegemist eraldi tootekategooriaga, millel on kindel tarbijaskond. Puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et mentooliga sigaretid oleks üks olulisemaid tegureid, mis tõukab noori suitsetamisega alustama. Ka leidis ministeerium, et mentooliga sigarettide suitsetajate kohta käivad andmed ei näita mingit seost mentooliga sigarettide eelistamise ja noorte suitsetamise levimusmäära vahel.

Euroopa Liidul on kavas keelata lisaainete, sealhulgas mentooli, kasutamine sigarettides, ja kehtestada nõue, et sigareti läbimõõt peab olema vähemalt 7,5 millimeetrit.

Ühe kanepitaime kasvatamine tõi noormehele kriminaalkaristuse

KanepPärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja mõistis lõppeval nädalal kriminaalkorras süüdi noormehe, kes uurimisandmetel kasvatas oma kodus üht kanepitaime.

Süüdistuse järgi pani varem kriminaalkorras karistamata 23-aastane Madis möödunud aasta alguses oma Haapsalu korteri keldris kasvama kanepitaime. Noormees kasvatas narkotaime kuni mullu oktoobri alguseni, kui Lääne prefektuuri töötajad tema ebaseaduslikust hobist teada said ja taime avastasid. Ühtlasi said korrakaitsjad noormehe valdusest kätte ka väikese koguse kuivatatud kanepilehti.

Kuna Madisel narkootilise aine käitlemiseks luba puudus, sai ta süüdistuse kanepi ebaseaduslikus kasvatamises. Lõppeval nädalal mõistis kohus ta selles süüdi ning karistas teda kokkuleppemenetluse korras neljakuulise tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi läks kanepitaime kasvatamine noormehele sundraha ja kohtukulude näol maksma kokku 780 eurot, mille tasumiseks andis kohus talle ühe aasta aega.

Tartu maratoni võitis norralane Simen Östensen

Pilt on illustratiivneLõuna-Eestis pühapäeval sõidetava 42. Tartu maratoni võit läks norralasele Simen Östensenile.

Östensen võitis ajaga 2.45.02, talle järgnes rootslane Jörgen Brink ning kolmanda koha sai norralane Börre Näss.

Parima eestlasena sai Algo Kärp 11. koha, kaotades võitjale kuus sekundit. Raido Ränkel sai 18. koha, jäädes võitjast maha 17 sekundit.

Parim naine oli rootslanna Sandra Hansson. Eesti naistest oli parim Tatjana Mannima, kes lõpetas 160. Võitjast jäi Mannima maha 12 minutit, naiste arvestuses sai ta neljanda koha.

Tartu suusamaratonile registreerus kokku 8517 suusasõpra, kellest enamus võttis ette pikema, 63-kilomeetrise sõidu.

63 kilomeetri pikkuse suusasõidu start anti kell 9 Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil, kus sai lähte esialgsetel andmetel üle 6500 suusataja. 31 kilomeetri pikkusel suusasõidul osalevad 2000 spordisõpra saavad lähte kell 12.30 Arula teeristist.

Tartu suusamaratonile registreerus 8517 inimest

Pilt on illustratiivnePühapäeval toimuvale Tartu suusamaratonile registreerus kokku 8517 suusasõpra, kellest enamus võtab ette pikema, 63-kilomeetrise sõidu.

63 kilomeetri pikkuse suusasõidu start anti kell 9 Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil, kus sai lähte esialgsetel andmetel üle 6500 suusataja. 31 kilomeetri pikkusel suusasõidul osalevad 2000 spordisõpra saavad lähte kell  12.30 Arula teeristist.

Võitja finišeerimist on oodata kella 11.35 paiku Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses.

Esialgsetel andmetel asuvad suusarajale vähemalt 30 erineva riigi suusatajad.

Lumeolud Otepääl on head, mis tähendab maratoni korraldajate kinnitusel, et lumepuuduse üle seekord muretsema ei pea.

Esimene Tartu maraton toimus 1960. aastal ning tänavu toimub maraton 42. korda.

Ansip jääb haiguse tõttu Tartu maratonilt eemale, Ligi osaleb

Andrus Ansip  FOTO: www.google.comPeaminister Andrus Ansip jääb tänavu haiguse tõttu Tartu suusamaratonist eemale, samas rahandusministril Jürgen Ligil on plaanis võistlusel osaleda.

Valitsuse pressiesindaja Liina Kersna ütles BNS-ile, et Ansipil on tugev köha ja ka palavik, mistõttu ei ole tal võimalik suusavõistlusel seekord osaleda. Samas oli valitsusjuht usinalt trenni teinud ja saavutanud hea vormi, läbides suuskadel 1005 kilomeetrit.

Ligi kinnitas BNS-ile, et tema sportlik vorm on hea  ning pühapäeva on ta kindlasti suusamaratoni stardis. Ligi sõnul oleks suurepärane, kui tal õnnestub finišeerida esimese 500 hulgas.

Tuhandeid spordisõpru koondav Tartu suusamaraton toimub pühapäeval Lõuna-Eestis. Pika võistlustrassi pikkus on veidi üle 63 kilomeetri.

Sünoptikud ennustavad järgmiseks nädalaks mõõdukat pakast

Pilt on illustratiivneMeteoroloogia ja hüdroloogia instituut prognoosib järgmiseks nädalaks mõõdukalt külma ilma ning paiguti on oodata ka lumesadu.

Esmaspäeval liigub madalrõhkkond Läänemere äärde ja toob Eestisse lund. Tuul pöördub lõunakaarde. Päeval muutub sadu tihedamaks, kagutuul tugevneb ja võib tuisata. Öösel on külma 2-7, Kagu-Eestis kuni 11 kraadi, päeval on temperatuur 0 ja 4 miinuskraadi vahel.

Teisipäeval eemaldub madalrõhkkond lõuna poole ja selle järel tuleb öösel ja hommikul lumehooge. Päeval on saju võimalus väiksem. Tuul pöördub itta ja kirdesse ning veidi tugevneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus -2 kuni -7 kraadi.

Kolmapäeval tugevneb kõrgrõhkkond ja ulatub üle Eesti ka neljapäeval. Ilm on suurema sajuta ja tuul nõrk. Öösel on külma 6-12, päeval 3-8 kraadi.

Reedel võib Eestit riivata madalrõhulohk ja selle sajupilvede servast võib ka Eestis veidi lund tulla. Puhub nõrk läänekaare tuul. Öösel on külma 7-12 kraadi, Kagu-Eestis võib veel paar-kolm kraadi enam olla, päeval 2-7 kraadi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD