SEB Pank ennustab värskes Põhjala riikide majandusülevaates Eesti majanduskasvuks sel aastal 3,3 protsenti samuti kui eelmises, novembris avaldatud prognoosis.

2014. aastaks prognoosib SEB värskes ülevaates Eestile nelja protsendi suurust majanduskasvu samuti kui novembri prognoosis.

Inflatsioon ulatub tänavu panga hinnangul Eestis 4,3 protsendini võrreldes möödunud aasta 4,2 protsendiga. Tulevaks aastaks ennustab pank 4,4-protsendilist inflatsiooni, mis on 1,1 protsendipunkti rohkem võrreldes novembris prognoositud 3,3 protsendiga. Nii Eestis kui ka Leedus kiirendab inflatsiooni sel aastal elektri hind.

Eratarbimine jätkab panga hinnangul Baltimaades kasvu, samas pidurdavad tänavu aasta esimesel poolel majanduskasvu nõrk välisnõudlus ja vähene huvi investeerida. Tööstuse kasv on Eestis peatunud eksporditurgude Rootsi ja Soome majanduse nõrkuse tõttu, kuid jaanuaris kindlus veidi suurenes.

Baltimaade eksporti toetab Venemaa nõudluse püsimine. Eestile ja Lätile on Venemaa suuruselt kolmas ekspordipartner ning Leedule suurim. Tänavu aastal panustab eksport SEB hinnangul Baltimaade majanduskasvu siiski üksnes tagasihoidlikult.

Tänavu kasvavad nominaalpalgad Eestis panga prognoosi järgi 7–8 protsenti. "Kui selline kasv jätkub, ähvardab see luua kulusurveid ja taas konkurentsivõimet kahjustada," seisab prognoosis.

Majanduskasvu põhiliseks mootoriks jääb tänavu Baltimaades eratarbimine. Kiirem palgakasv, madalad intressimäärad ja tööturu taastumine on loonud rohkem võimalusi tarbida. Viimase kolme aasta jooksul on tööpuuduse määr langenud, kuid pank prognoosib selle trendi aeglustumist, kuna püsiv ebakindlus piirab inimeste palkamist.

Läti majandus kasvab tänavu panga prognoosi järgi 3,8 protsenti ja Leedu majandus 3,2 protsenti. Tuleval aastal kasvab panga prognoosi järgi Läti majandus kolm protsenti ja Leedu majandus 3,5 protsenti.

Aastainflatsioon aeglustub panga prognoosi järgi Lätis tänavu 2,1 protsendile võrreldes mulluse 2,3 protsendiga ja kiireneb taas tuleval aastal kolme protsendini. Leedu aastainflatsioon kiireneb tänavu 3,5 protsendini võrreldes mulluse 3,2 protsendiga ning jääb 2014. aastal samuti 3,5 protsendile, prognoosib pank.

SEB vaatab oma majandusprognoosid üle kuus korda aastas, seda neli korda ilmuvas Põhjamaade ja kaks korda ilmuvas Ida-Euroopa majandusülevaates.

Riigikogu lükkas teisipäeval esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud otsuse eelnõu, mis oleks teinud valitsusele ettepaneku töötada välja õiguslikud alused maavalitsuste tegevuse ümberkorraldamiseks ning maavanema institutsiooni lõpetamiseks.

Eelnõu poolt oli 17 ja vastu 57 riigikogu liiget ja seega lükati eelnõu tagasi.

Eelnõu tutvustanud keskerakondlasest põhiseaduskomisjoni liige Tarmo Tamm rõhutas, et maavanemad on kaotanud oma kunagise funktsiooni ning ei seisa enam maakonna tervikliku arengu, vaid eelkõige oma erakonna hea käekäigu eest. „Kahjuks ei ole maavanemal enam muud kaalu kui oma partei huvide eest seismine, sest nii rahaline ressurss kui ka kogu otsustusõigus on koondunud ministeeriumite pädevusse.“

„Maavanema ametikohta kasutatakse nüüd vaid poliitilise hüppelauana riigikokku pääsemisel ning minu meelest pole sellist institutsiooni Eesti riigile tarvis,“ ütles Tamm. „Meie nägemuses tuleks maavalitsuste tegevust asuda ümber korraldada ning koondada otsustusõigus omavalitsusliitude kätte. Seal on inimesed, kes reaalselt linnu ja valdasid igapäevaselt juhivad.“

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Põhiseaduskomisjoni nimel ettekande teinud reformierakondlane Peep Aru teatas, et valitsus eelnõu ei toeta. Tema sõnul on maavanematele seadustega pandud ligi 600 ülesande täitmine ja kõiki neid kindlasti omavalitustele ja omavalitsusliitudele üle anda ei saa, eriti kuna omavalitsused on nõrgad.

15-st ametis olevast maavanemast kuulub seitse maavanemat Reform

Üheksa noore naise seksuaalse kuritarvitamise eest aastaid vanglas veetnud ning möödunud aasta lõpus taas uue vägistamiskahtluse tõttu vahi alla võetud Aleksandr Dak peab kohtueelse menetluse lõppu jätkuvalt trellide taga ootama, kuigi ta üritas kõigis kohtuastmetes enda vahistamist vaidlustada.

Tartu maakohus vahistas vägistamises kahtlustatava 61-aastase Daki Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel mullu 12. novembril. Seepeale esitasid Dak ja tema kaitsja vahistamise peale määruskaebuse Tartu ringkonnakohtusse, kuid teise astme kohus vahistamismäärutst ei muutnud. Siis esitas Daki kaitsja määruskaebuse riigikohtusse, kuid see ei saanud esmaspäeval menetlusluba.

Tartu maakohus vabastas Daki tingimisi enne tähtaja lõppu vangistusest tunamullu oktoobri alguses ning määras elektroonilise järelevalve alla koos kohustusega täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja mitmeid lisakohustusi. " Daki vangistusest vabastamine võimaldab praegu kohtul määrata tema üle järelevalve, samas kui see võimalus puudub karistusaja täieliku ärakandmise järel," märkis kohus tunamullu oktoobris.

Kuigi Dak oli vangistusest ära kandnud nii suure osa, et seaduse järgi oleks tal võimalik taotleda vabanemist ka ilma elektroonilise järelevalveta, soovis ta selle rakendamist ise. Katseaja määras kohus Dakile tema ärakandmata karistusaja lõpuni ehk selle aasta 28. juulini.

Lisakohustustena pidi Dak pöörduma pärast vabanemist kahe nädala jooksul psühhiaatri vastuvõtule, alluma ettenähtud ravile eesmärgiga suuta kontrollida oma käitumist, määratlema suhtlemisringkonna koostöös kriminaalhooldajaga, mitte viibima lõbustusasutustes ja seltskondades, kus osaleb määratlemata isikute ring ning osalema sotsiaalabiprogrammis.

Daki vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetasid tunamullu sügisel nii Tartu vangla, kriminaalhooldaja kui ka Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Kohus märkis tunamullu sügisel, et Daki kuritegude toimepanemise põhjuseks on tõenäoliselt nihestunud seksuaalkäitumine. "Nihked psüühikas vajavad asjatundlikku spetsiifilist abi ja neid ei pruugi olla võimalik ületada vangistuse kandmisega. Sellisele nihestunud käitumisele, mida ei ole suudetud muuta karistusõiguslike vahenditega, osutab kohtu hinnangul ka fakt, et Daki on 1980. ja 1990. aastal karistatud samaliigiliste süütegude eest 11 ja üheksa aasta pikkuse vangistusega," märkis kohus.

Omaaegne Tallinna linnakohtus tunnistas 4. novembril 2005 Daki süüdi vägistamises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega. Tallinna ringkonnakohus tühistas 27. märtsil 2006 osaliselt linnakohtu otsuse ja karistas Daki kümneaastase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 29. juulil 2003 ja see lõpeb 29. juulil 2013.

Politseinikud vahistasid Daki 2003. aasta juuli lõpus pärast seda, kui üks 17-aastane Tallinnas elav neiu kirjutas politseile avalduse, et Dak on teda seksuaalselt kuritarvitanud.

Tüdruku väitel toimus see 2003. aasta 10. juulil kella 22 ajal Pirita ranna lähedal metsas, kuhu Dak oli ta oma Mercedesega viinud. Seal käskis mees tüdrukul lahti riietuda ja kui viimane keeldus, kasutas Dak tema kallal vägivalda ja sundis suuseksile.

Mees kasutas tüdruku ähvardamiseks relva, mille politseinikud hiljem tema autost ka leidsid ning mis osutus õhupüstoliks.

Hilisema kriminaalmenetluse jooksul lisandus Daki süüdistusele veel palju seksuaalkuriteo episoode.

Daki nimi tõusis laiema avalikkuse ette 2002. aasta sügisel, kui selgus, et ta on varem seksuaalkuritegude eest 15 aastat vangis olnud, kuid juhtis Tallinna linnale kuuluvas lasteaias Kopli noorte huvikeskust. Tegemist ei ole Tallinna linnale kuuluva Kopli noortekeskusega, mis avati 2007. aastal.

MTÜ Keele Club Dak nime all noorteklubi pidanud perekond Dak teatas seejärel, et müüb klubi maha, sest ei pea oma tegevuse jätkamist sellise laimukampaania tingimustes võimalikuks.

Välisminister Urmas Paet rõhutas teisipäeval New Delhis Eesti-India ärifoorumil, et Eesti saatkonna avamine New Delhis aitab kaasa Eesti ja India majandussuhete arengule.

Eesti pakub India ettevõtetele head juurdepääsu Euroopa Liidu ning Venemaa tarbijatele, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. „Eesti asub strateegiliselt heas kohas ja on sobiv baas Põhjamaade, Euroopa Liidu riikide ja Venemaa suunalises äritegevuses,“ sõnas Paet.

Paeti sõnul on Eesti paljudele investoritele hea asukoha ja heade logistiliste ühenduste tõttu logistikabaas. Läänemere piirkonnas toimub 15 protsenti maailma meretranspordist. „Eestist on head raudtee-, maantee- ja laevatranspordivõimalused lähipiirkonna atraktiivsetele turgudele,“ sõnas Paet. Välisminister lisas, et EL-i kaupade ja kapitali vaba liikumine lihtsustab transporti veelgi.

Paeti sõnul soovib Eesti rohkem otseinvesteeringuid Indiast. „Eesti ärikliima on atraktiivne, maksud lihtsad ja madalad – kaasaarvatud taasinvesteeritud tulude tulumaksuvabastus. Ettevõtlust lihtsustab ka laialdane e-lahenduste kasutamine,“ sõnas välisminister. Eestis tegutseb 21 India osalusega ettevõtet.

India ja Euroopa Liidu vaheline kaubandus on välisminister Paeti sõnul viimaste aastate vältel kasvanud 15 protsenti. „India ja EL-i majanduspartnerluse olulisust näitab ka fakt, et Euroopa Liidu investeeringud Indiasse on suuremad kui Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse kokku,“ sõnas Paet. 20 protsenti India ekspordist suundub Euroopa Liitu. „Eesti ja India vahelisi kaubandussuhteid aitaks kindlasti edendada ka India ja EL-i vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste edukas lõppemine,“ lisas välisminister Paet.

IT sektori arengust kõneldes rõhutas välisminister Urmas Paet selle olulisust mõlema riigi jaoks. „Eestit teatakse kui e-Eestit meie paberivaba e-valitsuse ja ulatuslike e-lahenduste tõttu, ka näiteks Skype kodumaana. Eesti kogemused e-lahenduste kasutamisel on olnud väga positiivsed. Meil on valimistel võimalik hääletada internetis, olemas on e-tervishoiu ja kooli teenused, mobiilne parkimine ja eelnevalt täidetud elektrooniline tuludeklaratsioon, mis on kõik lihtsustanud inimeste igapäeva elu,“ loetles välisminister Urmas Paet Eestis kasutatavaid e-lahenduste näiteid. „Ligi 98 protsenti pangatehingutest ning 90 protsenti tuludeklaratsioone tehakse Eestis internetis. Ettevõtte saab Eestis asutada vaid viieteistkümne minutiga,“ lisas ta.

Eesti-India äriseminaril New Delhis osaleb 25-liikmeline Eesti ettevõtjate delegatsioon transpordi ning logistika sektorist, IT vallast ning turvateenuste ja jälgimisseadmete, puitmajade, polüetüleentoodete, mootori- ja tööstusõlide ning toor- ja parknaha tootjad.

Eesti ettevõtjate visiit toimub koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon ning Eesti Vabariigi aukonsuliga New Delhis Anil Vigiliga. India ärifoorumit aitab korraldada India Kaubandus-Tööstuskoja föderatsioon.