Konkurentsiamet plaanib lisaks riigile kuuluva suurima üldteenuse pakkuja Eesti Energia marginaali uurimisele kontrollida ka teiste üldteenuse pakkujate marginaale.

"Mis puudutab üldteenuse hinda, siis konkurentsiamet keskendub praegu Eesti Energiale kui suurimale üldteenuse pakkujale, kelle marginaal on täna kõrgeim, kuid kahtlemata kontrollib amet ka teiste üldteenuse pakkujate marginaali," ütles ameti avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits BNS-ile.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles nädalavahetusel rahvusringhäälingu uudistele, et peab 0,72 sendi suurust marginaali kilovatt-tunni kohta liiga kõrgeks ning amet hakkab uurima, miks on Eesti Energia üldteenuse müügimarginaal nii kõrge.

Eesti Energia kinnitusel on ettevõtte pakutava elektri üldteenuse hind rangelt kulupõhine ja põhjendatud, elektrilepingutega müüdava elektriga võrreldes kõrgema hinna põhjuseks on erinevad tarbimismahud, millele klienditeeninduskulud jagunevad. Kuna üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit, siis teeninduskulu selle koguse peale jagades on müügimarginaal vastavalt kõrgem.

Lisaks Eesti Energia üldteenuse marginaalile uurib amet ka Eesti Energia monopoolse seisundi kasutamist. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles jaanuari alguses meedia vahendusel, et Eesti Energial on endiselt väga suur turuosa nii tootja kui ka müüjana, mistõttu amet ootab ettevõttelt jaanuari keskpaigaks selgitusi, kuidas nad kavatsevad kasutada võimalikku turgu valitsevat seisundit.

Kuna ka see menetlus on endiselt pooleli, ei ole seda Uulitsa sõnul võimalik sisuliselt kommenteerida.

Eesti Energia ütles jaanuari keskpaigas BNS-ile, et sõlmitud elektrilepingute arv ei anna tõest pilti turuosast, sest kuigi tänaseks on suurem osa kodutarbijaid sõlminud elektrilepingu just riigile kuuluva energiafirmaga, on ettevõtte turuosa kokku veidi üle 50 protsendi.

Kui palju Eesti Energia jaanuaris elektrit müüs ja milline oli siis nende reaalne turuosa, avalikustab ettevõte alles oma esimese kvartali aruandes.

Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja karistas esmaspäeval tingimisi vangistusega noormeest, kes süüdistuse järgi pakkus oma alaealistele sõpradele kanepit ning hoidis arvutis alaealisi kujutavat pronograafilist materjali.

Kohus mõistis 20-aastase Joonase süüdi narkootikumide edasiandmises alla 18-aastasele isikule, alaealise kallutamises uimastite tarvitamisele, samuti lapsporno omamises ja määras talle kokkuleppemenetluse korras kolmeaastase tingimisi vangistuse sama pika katseajaga. Sundrahaks ja kriminaalmenetluse kulude katteks tuleb Joonasel tasuda kokku üle 1300 euro.

Süüdistuse järgi omandas Joonas tunamullu märtsis Haapsalus tundmatu isiku käest väikeses koguses kanepit, mille andis ühes keldris tarvitamiseks edasi kahele 16-aastasele noorukile. Joonas suitsetas koos alaealistega kanepit, seejärel siirdus aga edasi metsatukka, kus andis kanepit veel ühele 16-aastasele noorukile ning 15-aastasele poisile.

Lisaks selgus uurimisel, et Joonas oli 2010. aasta oktoobris laadinud oma arvutisse 141 pildi- ja seitse videofaili, millel olid kujutatud alla 18-aastased noored pornograafilises ja erootilises situatsioonis.

Eesti Energia kinnitusel on ettevõtte pakutava elektri üldteenuse hind rangelt kulupõhine ja põhjendatud, elektrilepingutega müüdava elektriga võrreldes kõrgema hinna põhjuseks on erinevad tarbimismahud, millele klienditeeninduskulud jagunevad.

Elektrilevi võrgus olevad üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit kui elektrilepinguid sõlminud kliendid, ütles Eesti Energia elektrimüügi juhi Karla Agan ettevõtte pressiteates. "Kuna müügimarginaal koosneb peamiselt teeninduskulust, mis on kliendipõhine, siis suurema tarbimiskogusega kliendisegmendile jaotatud teeninduskulu tähendab väiksemat müügimarginaali," selgitas Agan.

"Üldteenuse klientide jaoks tähendab see aga vastupidist – kuna üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit, siis teeninduskulu selle koguse peale jagades on müügimarginaal vastavalt kõrgem," ütles Agan.

Kui konkurentsiamet tahab veenduda üldteenuse hinna põhjendatuses, on ettevõte valmis ametit abistama, ütles Agan. "Ilma numbrite taha vaatamata on aga igasugused hinnangud meelevaldsed," lisas Agan.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles nädalavahetusel rahvusringhäälingu uudistele, et peab 0,72 sendi suurust marginaali liiga kõrgeks ning amet hakkab uurima, miks on Eesti Energia üldteenuse müügimarginaal nii kõrge.

"Kui võrdleme analoogset vabaturupaketti, mille aluseks on ka börsihind, siis sinna on marginaaliks koos käibemaksuga lisatud 0,29 senti. Kahtlemata tekitab see küsimusi, kuidas ühel teenusel on nii kõrge marginaal võrreldes teisega," ütles Ots.

Eesti Energia teatel ei võrdu 0,72-sendine müügimarginaal kasumimarginaaliga. "Kuna elektrituru avanemine on klientide rahakotile niigi olulist mõju avaldanud, on kasumimarginaal minimaalne, üldteenuse lõplikust kilovatt-tunni hinnast umbes 3–4 protsenti," ütles Agan.

Erinevate üldteenuse pakkujate üldteenuse hinna teeb Eesti Energia selgitusel erinevaks see, et üldteenuse klientide tarbimismaht ja kulud on igal üldteenuse pakkujal erinevad. Eesti Energial on oluliselt laiem klienditeeninduskanalite võrk kui teistel üldteenuse müüjatel.

"Samuti on Eesti Energial maakondlikud bürood ja meie infosüsteemid peavad vastu pidama kümneid kordi suurematele koormustele. Ka arveldusprotsessis ja võlahalduses tuleb meil katta märksa suuremaid finantsriske. Kõik see muudab paraku meie teenindusvõrgu ülalhoidmise kulu kallimaks kui mõnel teisel müüjal," ütles Agan.

Jaanuaris jäi üldteenusele umbes 35 protsenti Eesti tarbimiskohtadest, kus ei sõlmitud elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga.

Suuremal osal Eesti territooriumist ehk Elektrilevi jaotusvõrgus üldteenust pakkuva Eesti Energia kodulehe andmetel on jaanuarikuu üldteenuse hind koos käibemaksuga 5,84 senti kilovatt-tunni kohta. Kahetariifse võrgulepinguga üldteenuse kliendid ostavad elektrit päevahinnaga 6,43 eurosenti kilovatt-tunnist ja ööhinnaga 5,15 eurosenti kilovatt-tunnist.

Eesti Energia börsihinnaga seotud paketis Muutuv oli elektri hind jaanuaris keskmiselt 5,4 eurosenti kilovatt-tunnist ja enimvalitud fikseeritud hinnaga paketis Kindel keskmiselt 5,8 eurosenti kilovatt-tunnist.

Viimsis ja Läänemaal üldteenust pakkuva Imatra Elekter AS-i teatel oli nende jaanuarikuu üldteenuse hind koos käibemaksuga 5,77 senti kilovatt tunni kohta. Kahetariifse võrgulepinguga üldteenuse kliendid ostavad Imatra Elektri elektrit päevahinnaga 6,32 eurosenti kilovatt-tunnist ja ööhinnaga 5,05 eurosenti kilovatt-tunnist. Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Narvas ja Sillamäel üldteenust pakkuvate VKG Elektrivõrkude võrgus oli üldteenuse hind koos käibemaksuga 0,49 senti kilovatt-tunni kohta.

Üldteenuse hinnakujunduse alus on eelmise kuu kaalutud keskmine börsihind ning üldteenuse hinna saamiseks korrutatakse võrguettevõtja kliendile edastatud üldteenuse tunnipõhine elektrikogus Nord Pool Spoti elektribörsi Eesti hinnapiirkonna tunnihinna kaalutud keskmisega. Sellele lisanduvad ettevõtja põhjendatud kulud ja mõistlik kasum.

Võrguettevõte avaldab kalendrikuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia hinna koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma kodulehel järgmise kuu üheksandaks kuupäevaks. Kodulehel tuuakse eraldi välja tasu elektrienergia eest ja lisatud müügimarginaal ehk põhjendatud kulud koos mõistliku kasumiga. Üldteenuse hinna põhjendatust on konkurentsiametil õigus kontrollida. Seadus kasumi osas konkreetset piirangut ei sätesta, kuid selle kontrollimisel lähtub konkurentsiamet teiste riikide praktikast.

Aprillist rakenduvate uute nõuetega muutub osa tervisehädadega noortest edaspidi ajateenistuskõlblikuks, samas pole ka välistatud, et mõnel praegusel kaadrikaitseväelasel tuleb ametikohta vahetada või lahkuda, kirjutab Postimees.

Kaitseministeerium ei tee saladust, et praegu kooskõlastamisel olevat vabariigi valitsuse määrust ajendavad muutunud olud: kui seniste, 2005. aastast pärinevate reeglitega jätkata, ei õnnestu kutsealuste arvu vähenemist ja nende kehva tervist arvestades enam tagada piisavat reservväge. Muresid on ka kaadrikaitseväelastega, sest tervisenõuded ei paku otsesõnu võimalust missioonidel viga saanud sõdurite teenistuses hoidmiseks. Nüüd on eriarstidest koosnev komisjon haiguste nimistu üle vaadanud.

Näiteks hakkavad kaitseressursside ameti arstlikud komisjonid peale kutsealuse haigusloo hindama tema tegelikku suutlikkust – kui pole ette näha, et tema olukord ajateenistuses halveneks, võiks kutsealuse ka teatud tervisehädade puhul ikkagi teenistusse saata. Seda põhjendusel, et kaitsevägi on lubanud tulevikus kohandada koormusi noorte füüsisele sobivamaks.

Arstid saavad edaspidi langetada noore kohta vaid kolm valikut: kas ta vastab tervisenõuetele, ei vasta ajutiselt või ei vasta üldse, kirjutab Postimees.

Varem palju vaidlusi tekitanud aste «teenistuseks kõlblik piirangutega» kaob ning enamiku piirangute aluseks olnud diagnooside puhul tunnistatakse inimene ajateenistuseks kõlblikuks. Eelkõige kuulub sinna hulk haiguste järelnähtusid – peavaluhood, aga ka lapsepõlves põetud epilepsia.

Mitme haiguse puhul on vähendatud arstide subjektiivset otsustamist ja tehtud kohustuslikuks põhjalikud ekspertiisid, mille riik kinni maksab. Seda näiteks vaegkuulmise, aga ka ajateenistuspõlgurite «lemmikhäda» – liigeseprobleemide – ulatuse väljaselgitamiseks, kirjutab Postimees.

On ka vastupidiseid näiteid. Ajateenistusse sobimatuks kuulutatakse sügava kaugelenägevuse, vaateväljadefektide, ägeda reuma ja skisofreenia all kannatajad. Kui noor mööndustega siiski ajateenistusse saadetakse, võib arstlik komisjon anda väeosale soovitusi tema ravimiseks, määrata koormusepiiranguid, vabastada identifitseerimiskoodi plaadist, maskeerimismäärde kasutamisest või isegi püksirihmast.

«Sellist kõrvalehiilimise võimalust enam pole, et tuttav arst kirjutab tõendi ja pääsed ajateenistusest ära,» võttis muudatused kokku kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja Tõnis Sõnum.

Reeglite leevendamine pole aga absoluutne. «Teatud valdkondades saame teha järeleandmisi, aga teistes, nagu lihas- ja luukonnahaigused, ei saa,» sõnas Sõnum. «Peame tagama kutsealuse tervise säilimise.»

See on oluline, sest väljaõppe lõpptulemuse nõudeid pole kavas leevendada. Ministeerium kalkuleerib, et kui 2014. aastaks renoveeritakse väeosade taristud ja treeningrajatised, peaks ka kehvema füüsisega noortest õnnestuma koolitada senise võimekusega üksused. Just paremad elutingimused on sageli määravad: näiteks suudavad väeosad nüüd toitlustada laktoositalumatusega ajateenijaid.

Tegevväelaste suhtes kehtestab määrus kolmeastmelise erisuse. Kõrgeima, A-taseme nõudeid peavad täitma tuukrid, piloodid ja lõhkeainetega töötajad. Enamik kaitseväelasi peab teenistuse jooksul vastama B-tasemele, mille kriteeriume praegusega võrreldes leevendatakse.

Eraldi C-taseme nõuded luuakse ainult teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelaste jaoks, et nad saaksid kaitseväes edasi töötada. Selleks on erilube seni antud umbes seitsmel korral.

Eelnõu koostajad märgivad, et see võib kaasa tuua mõne praeguse tegevväelase teenistusest vabastamise, sest varem on individuaalseid terviseotsuseid tehtud ka nende kaitseväelaste puhul, kellel on tervisekahjustus mõnel muul põhjusel. Selliste, B-tasemest välja jäävate lubade pikendamine pole uue korra järgi aga enam võimalik.