Sõjaväekohuslaste tervisenõuded leevenevad

Aprillist rakenduvate uute nõuetega muutub osa tervisehädadega noortest edaspidi ajateenistuskõlblikuks, samas pole ka välistatud, et mõnel praegusel kaadrikaitseväelasel tuleb ametikohta vahetada või lahkuda, kirjutab Postimees.

Kaitseministeerium ei tee saladust, et praegu kooskõlastamisel olevat vabariigi valitsuse määrust ajendavad muutunud olud: kui seniste, 2005. aastast pärinevate reeglitega jätkata, ei õnnestu kutsealuste arvu vähenemist ja nende kehva tervist arvestades enam tagada piisavat reservväge. Muresid on ka kaadrikaitseväelastega, sest tervisenõuded ei paku otsesõnu võimalust missioonidel viga saanud sõdurite teenistuses hoidmiseks. Nüüd on eriarstidest koosnev komisjon haiguste nimistu üle vaadanud.

Näiteks hakkavad kaitseressursside ameti arstlikud komisjonid peale kutsealuse haigusloo hindama tema tegelikku suutlikkust – kui pole ette näha, et tema olukord ajateenistuses halveneks, võiks kutsealuse ka teatud tervisehädade puhul ikkagi teenistusse saata. Seda põhjendusel, et kaitsevägi on lubanud tulevikus kohandada koormusi noorte füüsisele sobivamaks.

Arstid saavad edaspidi langetada noore kohta vaid kolm valikut: kas ta vastab tervisenõuetele, ei vasta ajutiselt või ei vasta üldse, kirjutab Postimees.

Varem palju vaidlusi tekitanud aste «teenistuseks kõlblik piirangutega» kaob ning enamiku piirangute aluseks olnud diagnooside puhul tunnistatakse inimene ajateenistuseks kõlblikuks. Eelkõige kuulub sinna hulk haiguste järelnähtusid – peavaluhood, aga ka lapsepõlves põetud epilepsia.

Mitme haiguse puhul on vähendatud arstide subjektiivset otsustamist ja tehtud kohustuslikuks põhjalikud ekspertiisid, mille riik kinni maksab. Seda näiteks vaegkuulmise, aga ka ajateenistuspõlgurite «lemmikhäda» – liigeseprobleemide – ulatuse väljaselgitamiseks, kirjutab Postimees.

On ka vastupidiseid näiteid. Ajateenistusse sobimatuks kuulutatakse sügava kaugelenägevuse, vaateväljadefektide, ägeda reuma ja skisofreenia all kannatajad. Kui noor mööndustega siiski ajateenistusse saadetakse, võib arstlik komisjon anda väeosale soovitusi tema ravimiseks, määrata koormusepiiranguid, vabastada identifitseerimiskoodi plaadist, maskeerimismäärde kasutamisest või isegi püksirihmast.

«Sellist kõrvalehiilimise võimalust enam pole, et tuttav arst kirjutab tõendi ja pääsed ajateenistusest ära,» võttis muudatused kokku kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja Tõnis Sõnum.

Reeglite leevendamine pole aga absoluutne. «Teatud valdkondades saame teha järeleandmisi, aga teistes, nagu lihas- ja luukonnahaigused, ei saa,» sõnas Sõnum. «Peame tagama kutsealuse tervise säilimise.»

See on oluline, sest väljaõppe lõpptulemuse nõudeid pole kavas leevendada. Ministeerium kalkuleerib, et kui 2014. aastaks renoveeritakse väeosade taristud ja treeningrajatised, peaks ka kehvema füüsisega noortest õnnestuma koolitada senise võimekusega üksused. Just paremad elutingimused on sageli määravad: näiteks suudavad väeosad nüüd toitlustada laktoositalumatusega ajateenijaid.

Tegevväelaste suhtes kehtestab määrus kolmeastmelise erisuse. Kõrgeima, A-taseme nõudeid peavad täitma tuukrid, piloodid ja lõhkeainetega töötajad. Enamik kaitseväelasi peab teenistuse jooksul vastama B-tasemele, mille kriteeriume praegusega võrreldes leevendatakse.

Eraldi C-taseme nõuded luuakse ainult teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelaste jaoks, et nad saaksid kaitseväes edasi töötada. Selleks on erilube seni antud umbes seitsmel korral.

Eelnõu koostajad märgivad, et see võib kaasa tuua mõne praeguse tegevväelase teenistusest vabastamise, sest varem on individuaalseid terviseotsuseid tehtud ka nende kaitseväelaste puhul, kellel on tervisekahjustus mõnel muul põhjusel. Selliste, B-tasemest välja jäävate lubade pikendamine pole uue korra järgi aga enam võimalik.