Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarves kokkuleppimiseks Brüsselisse kogunenud riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine algas neljapäeva õhtul pea kuuetunnisega hilinemisega ja jätkus kompromissi otsinguil reede varahommikuni.

Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy ütles uue päeva esimestel tundidel, et kokkulepe on käeulatuses, kuid mitte veel saavutatud. Vaidluste keskmes on ligi triljoni euro suuruse seitsme aasta eelarve maht: ühel poolel kärbete nõudjad -- enamasti põhjapoolsed nn netomaksjatest riigid eesotsas Suurbritanniaga --, teisel poolel nende peaasjalikult Vahemere-äärsed vastased eesotsas Prantsusmaaga.

Eelmine eelarvekõneluste voor novembris kukkus lahkarvamuste tõttu läbi. Van Rompuy vähendas toona ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020 esialgse 1,04 triljoni euro pealt Suurbritannia survel 973 miljardi euroni, kuid sellest ei piisanud.

Van Rompuy enda sõnul on ta nüüd veendunud "lõpliku kompromissi" võimaluses. Riigijuhid peaksid "laiema pildi" peale mõtlema, rääkis ta neljapäeva õhtul veidi enne kella 21 (Eesti aja järgi 22) peale hakanud kohtumise alguses.

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz tuletas oma sõnavõtus meelde, et eurosaadikutel on õigus eelarvekava tagasi lükata. See tähendaks, et 2014. aastal hakkab kehtima tänavune eelarve kaheprotsendise inflatsioonikorrektuuriga, mis Schulzi sõnul oleks mõeldav.

Belgia peaminister Elio Di Rupo ütles varahommikul kohvikus võileiba haarates, et kokkulepe võib sündida kella 07-ks või 08-ks (Eesti aja järgi 08-ks või 09-ks).

EL-i allikate kohaselt esitati seekordsete läbirääkimiste lähtepunktiks 960 miljardit eurot "kohustusi" ja 913 miljardit eurot "makseid" -- sellist kulupiiri pooldab ka Briti peaminister David Cameron.

Cameron hoiatas neljapäeval Brüsselisse saabudes taas, et ka seekord ei jõuta kokkuleppele, kui novembris esitatud ettepanekutes kärpeid ei tehta.

"Kui me olime siin viimati novembris, olid esitatud arvud liiga suured. Need peavad väiksemaks muutuma. Kui need ei kahane, ei ole ka kokkulepet," ütles Cameron, kes on lubanud Suurbritannia liikmesuse EL-is konservatiivide valimisvõidu korral 2017. aastaks rahvahääletusele panna.

Ka Tšehhi peaminister Petr Nečas teatas, et on valmis uuele eelarvele veto panema.

Seevastu Prantsuse president François Hollande ütles neljapäeval Brüsselisse saabudes, et ei nõustu eelarvega, mis "hülgab põllumajanduse ja eirab majanduskasvu".

"Ma tulin kokkulepet taotlema - aga ainult siis, kui see võimalik on," lausus ta. "Kui mõned on mõistmatud, üritan neile aru pähe panna, kuid ainult teatud piirini."

Prantsusmaaga on ühes paadis suurim Ida-Euroopa liikmesriik Poola, aga ka näiteks peagi valimised korraldav Itaalia.

Saksa kantsler Angela Merkel rääkis neljapäeval, et ei ole eelarvekokkuleppe saavutamises kindel, kuna liikmesriikide seisukohad on "üsna erinevad". Tema sõnul on kokkuleppele jõudmiseks vaja tasakaalu kõigi poolte vahel.

"Praegusel majandusliku ebastabiilsuse ja kõrge töötuse ajal on väga tähtis, et me saaksime planeerida ja et me kulutaksime raha ettevaatlikult, kuid samas oleks ka solidaarsus netomaksjate ja raha saavate riikide vahel."

Schulz rõhutas juba kohtumise eel, et "viimane sõna" jääb europarlamendile. Saksa sotsiaaldemokraadist europarlamendi esimees ütles, et saadikud on valmis heitma kõrvale kõik kokkulepped, mis nende arvates Euroopa ambitsioone pärsivad.

Mitu Euroopa Parlamendi juhtivliiget on hoiatanud "enesetapjalike" ja "petturlike" korrektuuride eest, mis mõjuvad negatiivselt majanduskasvule ja tööhõivele.

Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker hoiatas, et järjekordne läbikukkumine "ei ole heaks signaaliks".

Suurima osa Euroopa Liidu eelarvest moodustavad põllumajandustoetused ja ühtekuuluvusfond, millega tahetakse vaesemaid liikmesriike jõukamatele järele aidata. Euroopa Liidu eelarve 2012. aastal oli 147,2 miljardit eurot ehk veidi enam kui protsent ühenduse 27 liikmesriigi sisemajanduse kogutoodangust.

Eestil on lootust saada senisest veelgi parem tulemus Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarve üle peetavatelt läbirääkimistelt, ütles peaminister Andrus Ansip neljapäeval Brüsselis BNS-le.

„Ma ei lähe siia kaotama ning on mõningaid indikaatoreid, mis lubavad oodata, et meie tulemus paraneb veelgi,“ rääkis Ansip neljapäeval Brüsselis BNS-le. Peaminister märkis, et hoolimata sellest, et Eesti on üks suuremaid netokasusaajaid EL-i uuest aastateks 2014-2020 koostatud eelarveraamistikust, võib Eesti positsioon kokkuleppe sõlmimise tulemusel veelgi paraneda.

Samas tunnistas Ansip, et ei taha Eesti inimeste ootusi siiski liiga kõrgele kruvida ning möönis, et seni kuni kõiges pole kokku lepitud, pole kokku lepitud mitte milleski.

Brüsselis Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku üle peetava Ülemkogu algus lükkus kahe ja poole tunni võrra edasi ning uus ettepanek, mis saab kõneluste aluseks, antakse riikide valitsusjuhtidele kell 18.30 Eesti aja järgi.

Ansip ütles, et loodetavasti jõutakse öisel istungil, mis on kavandatud lõppema hiljemalt kell kuus hommikul, siiski kokkuleppele ning Euroopa Liidu uus eelarve võetakse vastu.

Eksamisooritajad saavad tänavu tellida riigieksami tulemuste teavituse oma isiklikule eesti.ee e-posti aadressile SMS-teavituse asemel.

Nii nagu varasematelgi aastatel saab tulemusest teada kohe, kui see on infosüsteemi kantud. Eksamitulemuste teavitus saab tellida riigiportaalis eesti.ee menüüs Minu asjad. Teavituste tellimiseks tuleb suunata @eesti.ee aadress oma igapäevaselt kasutatavale e-postile.

Riigieksami tulemus saadetakse teenuse tellijale siis, kui eksamitulemus on süsteemi kantud. Kirjaga edastatakse aine nimetus ja kogutud punktisumma, iga eksami kohta edastatakse üks e-kiri.

Kes on nii varasematel aastatel kui ka sel aastal tellinud endale riigiportaalis SMS-teavituse ja soovivad sel aastal e-posti teavitust saada, peavad endale eesti.ee-s uue teavituse tellima. Käesoleval aastal SMS-teavituse tellinutele saadetakse teenuse lõpetamise kohta ka personaalne sõnum.

Varasaematel aastatel on eksamitulemuste SMS-teavitust rahaliselt toetanud reklaamiandjad, kes on katnud enamuse sõnumite saatmisega tekkivast kulust ning vastutasuks soovinud, et SMS-teavituse lõpus kuvatakse nende reklaam.

SMS-teavitus lõpetatakse, kuna andmekaitse inspektsiooni hinnangul peab isikule jääma valikuvõimalus, kas ta soovib teavitust koos reklaamiga või ilma, riigieelarves SMS-teavituseks kulusid ette nähtud ei ole, mistõttu ilma täiendava toetuseta SMS-teavitust teostada ei ole võimalik.

Eestis 70 supermarketiga opereeriva Maxima Eesti käive kasvas möödunud aastal 15,4 protsendi võrra 336,52 miljoni euroni.

Kogu Maxima Grupé UAB kontserni käive kasvas 5,8 protsenti 8,217 miljardi liti ehk 2,38 miljardi euroni, teatas kontsern.

Kontserni käibekasv tulenes grupi tegevjuhi sõnul arengutest Eesti ja Läti turgudel ning Poola ettevõtte Aldik Nova ostust.

Leedus kasvas Maxima käive mullu 3,6 protsenti 1,324 miljardi euroni ning Lätis 11,5 protsenti 634 miljoni euroni, grupil on neis riikides vastavalt 226 ja 141 supermarketit.

Maxima Grupé UAB kontsern tegutseb Leedus, Lätis, Eestis, Poolas ja Bulgaarias ning grupis töötab ligikaudu 30 000 töötajat.