Maksu- ja tolliamet saatis sel nädalal välja 130 813 paberil ja 214 446 elektroonilist maamaksuteadet, mille alusel kuulub tasumisele 57,6 miljonit eurot maamaksu.

Eelmise aastaga võrreldes on maksuteateid ligi 10 protsenti vähem, kuid maamaksu kuulub tasumisele peaaegu samapalju ehk vaid kaks protsenti vähem kui eelmisel aastal, teatas amet.

Maamaksu ei määratud ja maksuteadet ei väljastatud juhul, kui maksusumma ühe kohaliku omavalitsuse piires kokku on väiksem kui viis eurot.

Seoses esmakordse üleriigilise kodualuse maamaksuvabastuse rakendamisega võivad esineda kohalike omavalitsuste poolt saadetud maamaksu andmetes ebatäpsused, ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi pressiteates.

"Seega kui maksumaksja hinnangul on andmed maksuteatel vigased – näiteks on arvestamata jäetud kodualuse maamaksu vabastus – palume andmete parandamiseks ühendust võtta kodualuse maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusega," ütles Liivamägi.

Maksu- ja tolliamet juhib oma teates ühtlasi tähelepanu, et vastavalt maamaksuseadusele peab maksumaksja, kes ei ole 2013. aasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, teavitama sellest 30 päeva jooksul maksu- ja tolliametit.

Maamaksu tasumise tähtaeg tänavu on 1. aprillil. Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 1. aprilliks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja tolliamet kannab laekunud maamaksu täies ulatuses üle kohalikele omavalitsustele.

Liivamägi juhtis tähelepanu, et tänavu on maksumaksjal võimalus jätta tulumaksu tagastusest konkreetne summa maksu- ja tolliametile ka näiteks maamaksu katteks. "Kui deklaratsiooniga on kõik korras, siis tagastame ülejäänud tagastamisele kuuluva tulumaksu koheselt, mis tähendab, et enam ei pea seda aprilli alguseni ootama."

Postimees kirjutas kolmapäeval, et tänavu laekub omavalitsustele rahandusministeeriumi prognoosi järgi 55 miljonit eurot maamaksu võrreldes mulluse 58,9 miljoni euroga ja kodualuse maamaksu vabastuse tõttu pääsevad eraisikud ligikaudu 10,5 miljoni euro tasumisest.

Lõuna-Eestis piiririkkumiselt tabatud illegaalid väitsid kohtus, et nad lootsid saada tasuvat töökohta Euroopas, Eesti piirile toimetas neid eurooplasest vahemees, kirjutab Postimees.

Leht märgib, et teisipäeval Tartus kohtuniku ette ristküsitlusele toodud 19 vietnamlase jutt oli "rida üldjoontes ühemustrilisi, ent vasturääkivustega pikitud lugusid". Kõik illegaalid väitsid kohtus, et üksteist nad ei tunne. Euroopa tööturule pääsemise nimel panid nad mängu suured rahad või võlaorjuse.

Kui president Toomas Hendrik Ilves on oma ametiajal paistnud silma sellega, et on jätnud enamuse süüdimõistetud kurjategijate armuandmispalved rahuldamata, siis oma teisipäevase otsusega lasi riigipea vabadusse abikaasa julma mõrva eest karistust kandnud naise ning elukaaslase õe tapnud teise naise.

Presidendilt armu saanud Liliya Artamonova sooritas julma kuritöö 2005. aasta augusti keskel, kui olles oma abikaasast lahutamas, soovis saada endale mehele kuulunud korterit. Naine korraldas abikaasaga Ida-Virumaal surnuaial kohtumise, võttes eelnevalt kaasa haamri ja kirve ning kutsudes sündmuskohale ka oma kaks venda. Nimelt lootis Artamonova provotseerida oma abikaasaga kakluse ning oli kindel, et löömingusse sekkuvad ka vennad. Artamonova plaan läkski täide ning kolmik peksis kannatanu vaeseomaks. Seejärel vedasid nad mehe jõe äärde, kus Artamonova hoidis oimetu mehe pead seni vee all, kuni ohver uppus.

Politsei jõudis Artamonova tabamiseni sama aasta oktoobri alguses ning naine ongi sellest ajast saadik trellide taga veetnud. Viru maakohtu 2007. aasta 14. detsembri otsusega sai Artamonova ähvardamise ja mõrva eest 14-aastase vangistuse. Kuna tema karistusaeg algas 2005. aasta 1. oktoobris, jõudis ta enne presidendilt armu saamist ära kanda ligi seitsme ja poole aasta pikkuse vangistusaja.

Presidendilt sai teisipäevase otsusega armu ka 27-aastane Merli Kalajõgi, kelle Harju maakohus mõistis 2009. aasta detsembri alguses süüdi tapmises ja karistas kuueaastase vangistusega. Riigipea otsusel peab Kalajõgi olema kuni karistusaja lõpuni kriminaalhooldaja järelevalve all.

Politsei uurimisandmetel toimus raske kuritöö 2008. aasta 9. septembri õhtul kella 20.45 ajal Tammsaare teel Mustika kaubanduskeskuse lähedal, kus Kalajõgi haaras noa ja pussitas endast kaheksa aastat vanemat sookaaslast. Pärast pussitamist helistas kahtlustatav ise kiirabisse ja jäi sündmuskohale politseinikke ootama. Kiirabi viis üliraskelt vigastada saanud kannatanu haiglasse, kuid meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa ja ta suri järgmise päeva hommikul.

Ringkonnaprokuröri Ainar Koigi sõnul viisid traagilise veretööni segased peresuhted, mille käigus läksid omavahel tülli Kalajõgi ning tema elukaaslase õde. 2008. aasta 9. septembri õhtul asusid naised Tallinnas tänaval tüli klaarima ning peagi puhkes rüselus. Politsei tuvastas uurimise käigus, et varem endale noa taskusse pistnud Kalajõgi võttis külmrelva välja ja torkas selle sihilikult ohvrile südamesse. Kalajõgi vaidles sellele kohtus vastu, kinnitades, et oli oma elukaaslase õega kohtuma minnes võtnud noa kaasa enesekaitseks, mitte kellegi tahtlikuks tapmiseks.

Kalajõgi selgitas, et ka rüseluse käigus ei tahtnud ta ohvrit pussitada. Ta väitis, et teine naine ründas teda esimesena, noa haaras ta enesekaitseks ning ilmselt tõmbas ohver ise rüseluse käigus endale noa südamesse.

Koigi sõnul otsustas ta maakohtus nõuda kohtualusele kuueaastast ehk miinimumkaristust, kuna noore naise varasem minevik oli laitmatu, samuti aitas ta uurimisele igati kaasa. Ühtlasi kahetses naine juhtunut ja oma viimases sõnas vabandas kannatanute ees.

Oma naise ja lapse tapmise eest aastaid tagasi eluks ajaks vangi mõistetud Rainar Roos ei saanud riigipealt armu.

President Toomas Hendrik Ilves otsustas teisipäeval, et 1972. aastal sündinud Rainar Roos peab talle määratud eluaegset vangistust trellide taga edasi kandma.

Kolm aastast tagasi väitis Roos, et tema süüasja kohta on ilmnenud uusi asjaolusid ning seetõttu peaksid kohtud kaasuse uuesti läbi vaatama, kuid riigikohus jättis toona tema teistmisavalduse menetlusse võtmata. Samuti on Roos varasemalt korduvalt presidendilt armu palunud, kuid seni tulutult.

Süüdistuse järgi tappis purjus Roos oma abikaasa Jaana (23) ja 2,5-aastase poja 1999. aasta 4. juuni öösel Harjumaal Aegviidus Kase tänava korteris.

Varem korra varguse eest karistatud endine treial Roos jättis emast, vennast ja isast ilma oma teise väikese poja Carlose, kes saatuslikul ööl viibis sugulaste juures.

Roos kinnitas hiljem kohtus, et tundmatud kurjategijad lõid ta sel öösel tema korteris une pealt teadvusetuks ning tapsid seejärel naise ja poja. Kohus Roosi juttu siiski ei uskunud ja määras talle eluaegnse vangistuse.

Hiljem on Roos korduvalt presidendilt armu palunud, kuid riigipea on tema palved rahuldamata jätnud.