President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul saab Euroopa Liit järgmiseks perioodiks jõukohase ja realistliku eelarve.

"Euroopa Liit on saamas endale järgmiseks seitsmeks aastaks jõukohase, realistliku ja ühenduse ühtsust toetava eelarve. Reedel lõppenud Ülemkogu näitab, et Euroopa Liidu valitsusjuhid suudavad jõuda hea kokkuleppeni," ütles riigipea vastuseks BNS-ile küsimusele. Ilves avaldas lootust, et kokkulepet toetab ka Euroopa Parlament.

Riigipea avaldas tänu Eesti diplomaatidele ja poliitikutele "asjaliku ja ladusa koostöö eest eelarvekõneluste eel ja ajal", samuti ka põllumeestele, kes "andsid poliitikutele tuge seista paremate toetuste eest". Ilves nentis, et Eesti põllumeeste toetused ongi nüüd suurenemas, õigemini võrdsustumas Euroopa Liidu keskmisega.

"Kogu Euroopale on oluline teaduse ja innovatsiooni kasvav rahastamine. Just meile siin Läänemere idakaldal on aga tähtis Euroopa ühendamise rahastu, mis ühendab Balti riigid ka füüsiliselt ülejäänud Euroopaga, olgu selleks siis kiire raudtee või energiaühendused. Ehitagem Rail Baltic valmis, ütleb Euroopa Liidu uus eelarve Eestile, Lätile, Leedule ning meie lähimatele partneritele selles projektis Poolale ja Soomele," sõnas Ilves.

Riigikantselei teatel leppisid Euroopa liidrid kokku uues eelarveperioodis, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ning Eesti osa on sellest 5,89 miljardit.

Euroopa Liidu (EL) liidrid jõudsid reede pärastlõunal lõppenud ülemkogul kokkuleppele liidu järgmise seitsme aasta (2014-2020) eelarves, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ehk üks protsent liidu rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Eesti osa uues eelarveraamistikus on 5,89 miljardit, mis on pea 907 miljonit eurot rohkem kui see oli 2007- 2013 eelarves.

"Hoolimata eelarve üldmahu kokkutõmbamisest võib Eesti end pidada läbirääkimiste selgeks võitjaks," ütles peaminister Andrus Ansip pärast rohkem kui ööpäev kestnud eelarveläbirääkimisi.

Kokkuleppe kohaselt paranevad uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused. Otsetoetuste kogusumma suureneb kaks korda ning toetus hektari kohta küündib perioodi lõpuks 75-protsendini Euroopa Liidu keskmisest.

Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF) jäi alles 23 miljardit eurot, millest 10 miljardit on ühtekuuluvuspoliitika riikidele. Valitsuse teatel tähendab see, et Rail Balticu projektiga saab edasi minna.

Hoolimata kärbetest kasvab Euroopa Liidu konkurentsivõimele suunatud investeerinute maht 20 protsenti, sealhulgas kasvavad ka toetused teadus- ja arendustegevustele.

Jalaväekompanii Estcoy-15 on kolme kuu jooksul avastanud relvapeidikut, mis sisaldasid ka täpsuspüsse ja isevalmistatud lõhkekehade materjali.

Afganistanis teeniv Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 on kolme teenistuskuu jooksul avastanud patrullide ja operatsioonide käigus 30 illegaalset relvapeidikut, mis sisaldasid granaadiheitjaid, täpsuspüsse, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade materjali, samuti 90 kilogrammi oopiumi, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

„Oleme oma vastutusalal aktiivselt tegutsenud ja leidnud mitu vastase peidikut, see on sundinud Afganistani valitsuse vastased mässulised meie piirkonnas ettevaatlikumaks,“ ütles Estcoy-15 ülem major Tõnis Metjer.

Ta märkis, et üksus on saavutanud liikumisvabaduse kogu oma operatsiooniala piires. "Siin ei ole praegu ühtegi kohta, kuhu me ei saaks minna," sõnas Estcoy-15 ülem.

Kompanii on viimaste kuude jooksul lisaks patrullidele osalenud ka mitmel lahingugrupi operatsioonil, et häirida vastast või julgestada kohaliku politsei tegevust ning toetanud kohalikke julgeolekujõude liikluskontrollpunktide ülesseadmisel ja patrullide läbiviimisel.

"Hoolimata meie edusammudest on vastane jätkuvalt alal tegutsemas, lisaks on alale ilmunud mõningad uued relvasüsteemid nagu näiteks rauaalused granaadiheitjad. See viitab sellele, et vastane on saanud toetust väljastpoolt," ütles major Metjer. Samas tõi ta esile, et paljud kohalikud julgevad juba ka avalikult ISAF-i suhtes positiivset meelestatust välja näidata. Major Metjes märkis, et kohalikud on siiani olnud võimuvaakumis ning on sunnitud toetama ka Talibani.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 alustas teenistust Afganistani Helmandi provintsis möödunud aasta novembris. Kompanii teenistuskoht on patrullbaas Pimon.

Eesti sai parima võimaliku tulemuse reedel Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkuleppest, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder pressiesindaja vahendusel. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot."

Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks. „Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on arengukava raha säilitamine peaaegu senises mahus väga hea tulemus,“ sõnas Seeder.

Seeder kiitis tulemuse eest Eesti diplomaate, ametnikke ja põllumehi ühise tegutsemise eest.

Ülemkogul reedel heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil.

Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.

Euroopa Liidu liidrid leppisid reedel kokku uues eelarveperioodis, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ning Eesti osa on sellest 5,89 miljardit. EL-i eelarve maht aastateks 2014-2020 on ligi 960 miljardit eurot ehk üks protsent liidu rahvuslikust kogutoodangust (RKT).

Eesti osa uues eelarveraamistikus on 5,89 miljardit, millega Eesti on riigikantselei kinnitusel liikmesriikide seas üks suurimad netokasusaajaid. Võrreldes läbirääkimiste stardipositsiooniks olnud Euroopa Komisjoni novembrikuise pakkumisega on Eesti üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon paranes. Eesti osa uues finantsraamistikus on 5,89 miljardit eurot, mis on pea 907 miljonit eurot rohkem kui see oli 2007- 2013 eelarves.

Kokkuleppe kohaselt paranevad uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused. Põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine väheneb Eesti valitsuse teatel märkimisväärselt.

President Toomas Hendrik Ilvese, presidendi kantselei ja Evelin Ilvese mullused jõulukaardid läksid maksma kokku ligi 5500 eurot, kirjutab Õhtuleht.

Peale digitaalse jõulukaardi saatis president 2620, presidendi kantselei 900 ja Evelin Ilves 330 paberkandjal kaarti, ütles presidendi kantselei pressiesindaja. Jõulukaartide kavandite väljatöötamine, trükkimine ning e-kaartide tehniline teostus maksis kokku 5485 eurot.

Digitaalne jõulukaart keskendub loodusele ja seda saadab Iiris Vesiku uus "Millegi laul".

Peaminister Andrus Ansipi jõuluhaikuga jõulukaardid läksid maksma 687 eurot. Riigikogu esimees Ene Ergma saatis 474 euro eest 900 jõulukaarti, millel on foto Eesti pankrannikust.