Jalaväekompanii Estcoy-15 on kolme kuu jooksul avastanud relvapeidikut, mis sisaldasid ka täpsuspüsse ja isevalmistatud lõhkekehade materjali.

Afganistanis teeniv Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 on kolme teenistuskuu jooksul avastanud patrullide ja operatsioonide käigus 30 illegaalset relvapeidikut, mis sisaldasid granaadiheitjaid, täpsuspüsse, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade materjali, samuti 90 kilogrammi oopiumi, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

„Oleme oma vastutusalal aktiivselt tegutsenud ja leidnud mitu vastase peidikut, see on sundinud Afganistani valitsuse vastased mässulised meie piirkonnas ettevaatlikumaks,“ ütles Estcoy-15 ülem major Tõnis Metjer.

Ta märkis, et üksus on saavutanud liikumisvabaduse kogu oma operatsiooniala piires. "Siin ei ole praegu ühtegi kohta, kuhu me ei saaks minna," sõnas Estcoy-15 ülem.

Kompanii on viimaste kuude jooksul lisaks patrullidele osalenud ka mitmel lahingugrupi operatsioonil, et häirida vastast või julgestada kohaliku politsei tegevust ning toetanud kohalikke julgeolekujõude liikluskontrollpunktide ülesseadmisel ja patrullide läbiviimisel.

"Hoolimata meie edusammudest on vastane jätkuvalt alal tegutsemas, lisaks on alale ilmunud mõningad uued relvasüsteemid nagu näiteks rauaalused granaadiheitjad. See viitab sellele, et vastane on saanud toetust väljastpoolt," ütles major Metjer. Samas tõi ta esile, et paljud kohalikud julgevad juba ka avalikult ISAF-i suhtes positiivset meelestatust välja näidata. Major Metjes märkis, et kohalikud on siiani olnud võimuvaakumis ning on sunnitud toetama ka Talibani.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 alustas teenistust Afganistani Helmandi provintsis möödunud aasta novembris. Kompanii teenistuskoht on patrullbaas Pimon.

Eesti sai parima võimaliku tulemuse reedel Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkuleppest, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder pressiesindaja vahendusel. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot."

Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks. „Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on arengukava raha säilitamine peaaegu senises mahus väga hea tulemus,“ sõnas Seeder.

Seeder kiitis tulemuse eest Eesti diplomaate, ametnikke ja põllumehi ühise tegutsemise eest.

Ülemkogul reedel heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil.

Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.

Euroopa Liidu liidrid leppisid reedel kokku uues eelarveperioodis, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ning Eesti osa on sellest 5,89 miljardit. EL-i eelarve maht aastateks 2014-2020 on ligi 960 miljardit eurot ehk üks protsent liidu rahvuslikust kogutoodangust (RKT).

Eesti osa uues eelarveraamistikus on 5,89 miljardit, millega Eesti on riigikantselei kinnitusel liikmesriikide seas üks suurimad netokasusaajaid. Võrreldes läbirääkimiste stardipositsiooniks olnud Euroopa Komisjoni novembrikuise pakkumisega on Eesti üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon paranes. Eesti osa uues finantsraamistikus on 5,89 miljardit eurot, mis on pea 907 miljonit eurot rohkem kui see oli 2007- 2013 eelarves.

Kokkuleppe kohaselt paranevad uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused. Põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine väheneb Eesti valitsuse teatel märkimisväärselt.

President Toomas Hendrik Ilvese, presidendi kantselei ja Evelin Ilvese mullused jõulukaardid läksid maksma kokku ligi 5500 eurot, kirjutab Õhtuleht.

Peale digitaalse jõulukaardi saatis president 2620, presidendi kantselei 900 ja Evelin Ilves 330 paberkandjal kaarti, ütles presidendi kantselei pressiesindaja. Jõulukaartide kavandite väljatöötamine, trükkimine ning e-kaartide tehniline teostus maksis kokku 5485 eurot.

Digitaalne jõulukaart keskendub loodusele ja seda saadab Iiris Vesiku uus "Millegi laul".

Peaminister Andrus Ansipi jõuluhaikuga jõulukaardid läksid maksma 687 eurot. Riigikogu esimees Ene Ergma saatis 474 euro eest 900 jõulukaarti, millel on foto Eesti pankrannikust.

Võrumaa talverallil stardib Belgia rallisõitja Freddy Loix

1990-ndate lõpul WRC sarjas kihutanud ja kolmel korral WRC etapil poodiumile jõudnud Belgia rallisõitja Freddy Loix on üks paljudest nimedest, kelle võib leida 16. veebruaril sõidetava Võrumaa talveralli stardinimekirjast. Kuid viimastel aastatel IRC sarjas sõitnud Loix ei ole Võrumaal Eesti autoralli meistrivõistluste avaetapil stardis piloodina vaid kaardilugejana.

Freddy Loix istub suvel 18-aastaseks saava Pieter-Jan-Michiel Cracco kõrval. Tähelepanelikud autospordisõbrad mäletavad sama noormeest eelmisest aastast, kui ta osales koos Tristan Viidasega Formula BMW Talent Cup sarjas. Suvel 18-aastaseks saav noormees keskendub nüüd rallile ja kuna Freddy Loix on tema mentor, siis on see ka põhjus, miks nimekas Belgia autosportlane noore tulevikumehe kõrval istub. Võistlusautoks on neil esiveoline Peugeot 206.

Hooaja esimesele autoralli MM-etapile registreerimine saab läbi pühpäeva,10. veebruari viimastel minutitel, hetkel on registreerunud 58 meeskonda ja see nimekiri lubab väga põnevat sõitu. Viimati eelmise aasta augustis Grossi Toidukaubad Viru rallil sõitnud Georg Gross ja Raigo Mõlder on taas stardis, võistlusautoks Ford Focus WRC. Eelmise aasta võitu tuleb kaitsma Rainer Aus, kelle kaardilugejaks on Simo Koskinen. Klassis N4 pakuvad neile konkurentsi Roland Murakas, Sander Pärn, Timmu Kõrge, Raul Jeets ja paljud teised. Värskelt on kirjas Venemaa sõitjad Aleksei Lukjanuk ja Aleksei Arnautov, kes N4 klassi Mitsubishiga võitlesid Lätis sõidetud Euroopa meistrisarja etapil poodiumikoha nimel.

Kaheveoliste klassis tuleb konkurents samuti tugev, Kristo Subi, Kevin Kuusik, Rasmus Uustulnd, Rainer Rohtmets ja paljud teised noored sõitjad. Eelmise aastal IRC sarjas kihutanud Martin Kangur on samuti otsustanud hooaja esimesel rallil kaasa teha, võistlusautoks tuttav Honda Civic Type-R. Samuti on rahvusliku E-rühma stardinimekiri korralik, eesotsas valitsevate meistritega, Ago ja Kalle Ahuga.

Hooaja esimene etapp, Võrumaa Talveralli sõidetakse laupäeval, 16. veebruaril. Ralli start antakse traditsiooniliselt Võru kesklinnas, Vabaduse väljakul kell 9.00 ja samas kohas on samal päeval kell 17.30 ka Võrumaa Talveralli finišipoodium. Kokku sõidetakse Haanja, Vastseliina, Misso ja Võru valla teedel seitse kiiruskatset, millest korduvkatseid on kolm. Katsete kogupikkus on 94,77 kilomeetrit.

Teadmiseks pealtvaatajatele, Võru Talveralli pass, mis tagab pääsu kõigile katsetele maksab 5 eurot, rallipäeval saab seda osta kiiruskatsete äärest ning alates 12. veebruarist Võru Olerex’i teenindusjaamas. Ralli pealtvaatajate kava ilmub rallinädala Autolehes. Võrumaa Talveralli ralliraadio on Raadio Marta.

Lisainfo: www.autosport.ee