EL-i öösse veninud eelarvekohtumisel jätkuvad kompromissiotsingud

Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarves kokkuleppimiseks Brüsselisse kogunenud riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine algas neljapäeva õhtul pea kuuetunnisega hilinemisega ja jätkus kompromissi otsinguil reede varahommikuni.

Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy ütles uue päeva esimestel tundidel, et kokkulepe on käeulatuses, kuid mitte veel saavutatud. Vaidluste keskmes on ligi triljoni euro suuruse seitsme aasta eelarve maht: ühel poolel kärbete nõudjad -- enamasti põhjapoolsed nn netomaksjatest riigid eesotsas Suurbritanniaga --, teisel poolel nende peaasjalikult Vahemere-äärsed vastased eesotsas Prantsusmaaga.

Eelmine eelarvekõneluste voor novembris kukkus lahkarvamuste tõttu läbi. Van Rompuy vähendas toona ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020 esialgse 1,04 triljoni euro pealt Suurbritannia survel 973 miljardi euroni, kuid sellest ei piisanud.

Van Rompuy enda sõnul on ta nüüd veendunud "lõpliku kompromissi" võimaluses. Riigijuhid peaksid "laiema pildi" peale mõtlema, rääkis ta neljapäeva õhtul veidi enne kella 21 (Eesti aja järgi 22) peale hakanud kohtumise alguses.

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz tuletas oma sõnavõtus meelde, et eurosaadikutel on õigus eelarvekava tagasi lükata. See tähendaks, et 2014. aastal hakkab kehtima tänavune eelarve kaheprotsendise inflatsioonikorrektuuriga, mis Schulzi sõnul oleks mõeldav.

Belgia peaminister Elio Di Rupo ütles varahommikul kohvikus võileiba haarates, et kokkulepe võib sündida kella 07-ks või 08-ks (Eesti aja järgi 08-ks või 09-ks).

EL-i allikate kohaselt esitati seekordsete läbirääkimiste lähtepunktiks 960 miljardit eurot "kohustusi" ja 913 miljardit eurot "makseid" -- sellist kulupiiri pooldab ka Briti peaminister David Cameron.

Cameron hoiatas neljapäeval Brüsselisse saabudes taas, et ka seekord ei jõuta kokkuleppele, kui novembris esitatud ettepanekutes kärpeid ei tehta.

"Kui me olime siin viimati novembris, olid esitatud arvud liiga suured. Need peavad väiksemaks muutuma. Kui need ei kahane, ei ole ka kokkulepet," ütles Cameron, kes on lubanud Suurbritannia liikmesuse EL-is konservatiivide valimisvõidu korral 2017. aastaks rahvahääletusele panna.

Ka Tšehhi peaminister Petr Nečas teatas, et on valmis uuele eelarvele veto panema.

Seevastu Prantsuse president François Hollande ütles neljapäeval Brüsselisse saabudes, et ei nõustu eelarvega, mis "hülgab põllumajanduse ja eirab majanduskasvu".

"Ma tulin kokkulepet taotlema - aga ainult siis, kui see võimalik on," lausus ta. "Kui mõned on mõistmatud, üritan neile aru pähe panna, kuid ainult teatud piirini."

Prantsusmaaga on ühes paadis suurim Ida-Euroopa liikmesriik Poola, aga ka näiteks peagi valimised korraldav Itaalia.

Saksa kantsler Angela Merkel rääkis neljapäeval, et ei ole eelarvekokkuleppe saavutamises kindel, kuna liikmesriikide seisukohad on "üsna erinevad". Tema sõnul on kokkuleppele jõudmiseks vaja tasakaalu kõigi poolte vahel.

"Praegusel majandusliku ebastabiilsuse ja kõrge töötuse ajal on väga tähtis, et me saaksime planeerida ja et me kulutaksime raha ettevaatlikult, kuid samas oleks ka solidaarsus netomaksjate ja raha saavate riikide vahel."

Schulz rõhutas juba kohtumise eel, et "viimane sõna" jääb europarlamendile. Saksa sotsiaaldemokraadist europarlamendi esimees ütles, et saadikud on valmis heitma kõrvale kõik kokkulepped, mis nende arvates Euroopa ambitsioone pärsivad.

Mitu Euroopa Parlamendi juhtivliiget on hoiatanud "enesetapjalike" ja "petturlike" korrektuuride eest, mis mõjuvad negatiivselt majanduskasvule ja tööhõivele.

Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker hoiatas, et järjekordne läbikukkumine "ei ole heaks signaaliks".

Suurima osa Euroopa Liidu eelarvest moodustavad põllumajandustoetused ja ühtekuuluvusfond, millega tahetakse vaesemaid liikmesriike jõukamatele järele aidata. Euroopa Liidu eelarve 2012. aastal oli 147,2 miljardit eurot ehk veidi enam kui protsent ühenduse 27 liikmesriigi sisemajanduse kogutoodangust.